Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Livia Laas. Töötukassa pilt.

Tööturg muutub ajas meeletu kiirusega ning saamaks olukorrast kõige paremat ülevaadet, kaardistab Töötukassa selle kaks korda aastas, kui pannakse kokku tööjõuvajaduse baromeeter.

Kaardistamine on vajalik, sest see annab väga hea pildi sellest, kuhu on hädasti töökäsi appi vaja ning kus neid parasjagu üle on.

Kuna eelmine aasta oli parajalt üllatusi täis, jäi suvine baromeeter tegemata. Suvine tööturg muutus lausa nädalatega ja andmed oleksid seetõttu olnud kasutud. Küll aga valmis aasta lõpuks sügisene hindamine. Võrreldes 2019. aasta sügisega vaatas vastu väga teistsugune pilt: neid valdkondi ja ameteid, kuhu töötajaid on seni olnud raske leida, on oluliselt vähemaks jäänud.

Kuidas mõjutas koroonakriis tööturgu?

Nagu ka maailm, viibis ka tööturg pandeemia tõttu pöörises. Kõige suuremad muutused toimusid sektorites, kus tööjõudu hakkas tohutult üle jääma. Ei tule üllatusena, et kõige kõvemini said pihta turismisektor ning reisisektor. „Tänasel päeval on kõige suurem ülejääk reisikonsultantidest, hotelliadministraatoritest ning konverentsikorraldajatest. Aasta tagasi sellist muret ei eksisteerinud,” räägib Töötukassa esindaja Livia Laas. Kõige paremini suutsid kriisiga toime tulla tööandjad, kes reageerisid muutustele kiiresti ning adapteerusid vastavalt. Tööplaanid mõeldi uuesti läbi, tootmissuunad suunati ümber ning seetõttu võib neid ka aasta võitjateks pidada.

Tänu sellele on ka paljudesse valdkondadesse tasakaal tekkinud ning need tööandjad on isegi laienenud või oma toodangut suurendanud. Tööjõu tasakaal – et siis töötajaid pole üle, ega puudu – valitseb näiteks kõikvõimalike infotehnoloogiaga seotud alade juures. Paljud on aga ka täna töötajate leidmisega hädas. Üldises plaanis on tööandjatel suurim puudus oskustöölistest, näiteks keevitajatest. Vaja läheb ka eripedagooge, põllumajandustehnikaga tegelevaid spetsialiste ning meditsiinitöötajaid.

Linnade ja maakohtade heitlus kestab edasi

Mõned mured, mis on kestnud pikalt, kestavad paraku ka praegu. Erinevused linnapiirkondade ning maapiirkondade vahel on jätkuvalt suured. Tavaliselt tuleb maakohtades töötajaid juurde, kui töökoht asub hea transpordiühendusega piirkonnas. Kui tegu on logistiliselt keerulisema paigaga, siis on töötajate leidmine tunduvalt keerulisem. „Kriisi ajal mõjutas seda ka ühistranspordiliinide sulgemine, sest paljud bussid näiteks vaid ühe inimese pärast sõitma ei hakanud, loomulikult oma osa mängida ka linnastumisel,” lisab Laas.

Hea näide on haridussektor. Tallinnas ning maakonnakeskustes õpetajatest eriti suurt puudust hetkel ei ole. Samas väikesed maakoolid lausa janunevad nende järgi. Silmapaistvad erisused on suured ning siin on juba pikemat aega vaja ümberkorraldusi.

Eriolukord leevendas mõnes valdkonnas tööjõupuudust

„Kriisi ajal nägime ka seda, et varasemalt suure puudujäägiga ametikohtadel jäi see probleem väiksemaks. Ja seda mitmel põhjusel,” ütleb Laas. Näiteks on alati väga hinnas olnud rahvusvaheliste vedude autojuhid, ent Eestis see positsioon väga populaarne pole olnud. Riigisiseselt leiab juhte küllaga, ent pikemaks ajaks ning kaugetesse kohtadesse sõitma nõus olevaid inimesi leiab vähe.

Eriolukorra tõttu on see probleem aga lahenema hakanud – ja mõnes mõttes on selle lahendanud just nimelt eriolukorrad riikides. Nimelt ei ole kaugele sõite enam nii palju, kui enne kriisi.

Tööturu kriisijärgse aja taastumise kiirust on raske ennustada, ja pole ka kindel, et kõiki ameteid enam endises mahus vajataksegi. Töötukassa soovitab inimestel lisaks põhiplaanidele välja mõelda ka plaan B ning plaan C, sest sageli on ühe valdkonna oskusi võimalik ära kasutada ka muudes kohtades. Kui täpselt ei oska seda teha, saab alati tulla karjäärinõustaja juurde konsultatsioonile.

Milliseid töökohti on täna raske täita ja milliseid ametimehi on üle, seda saab vaadata siit!

Kommentaarid

Viimased uudised