Terviseuuring: pooled eestimaalased hindavad oma tervist heaks, teine pool halvaks
Avaldatud: 29 märts, 2019
Pooled eestimaalased hindavad oma tervist heaks või väga heaks, kuid samas esineb pooltel elanikest ka pikaajalisi tervisega seotud probleeme, selgus täna Tervise Arengu Instituudi (TAI) avaldatud Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringust.
TAI teaduri Rainer Reile sõnul on Eesti inimeste seas üha rohkem neid, kes teevad regulaarselt tervisesporti ja pööravad tähelepanu tasakaalustatud toitumisele, ent samas on suurenemas rasvunute osakaal ja seda just meeste hulgas. Samuti on vähenemas selliste inimeste hulk, kelle tööga kaasneb füüsiline koormus.
„Jätkuvalt on pool meie tööealisest elanikkonnast ülekaalus või rasvunud,“ ütles Reile. „Samas tuli uuringust välja, et üha enam annavad ka arstid inimestele soovitusi toidulaua valikute ja liikumise kohta ning inimesed püüavad teadlikult tervislikumaid valikuid teha.“
Kui alkoholi tarvitamine on jäänud võrreldes eelmise, 2016. aasta uuringuga samale tasemele ning on pikas trendis langev, siis kiiresti on vähenenud igapäevasuitsetajate osakaal. Järjest vähem on ka neid, kes puutuvad tubakasuitsuga kokku tööl, kodus või avalikus ruumis. „Suitsetamise vähenemise taustal ei ole märgatavalt suurenenud teiste tubakatoodete, nagu e-sigaretid ja huuletubakas, kasutajate hulk,“ lisas Reile.
Alates 1990. aastast ja iga kahe aasta järel regulaarselt läbi viidav Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring on üks olulisemaid allikaid, kust saab infot Eesti inimeste tervise ja tervisega seotud hoiakute ja käitumise kohta ja näha selle muutumist pika aja jooksul. Uuringu andmeid kasutavad paljud teadlased ning saadav teadmine on oluline ka poliitikutele ja teistele otsustajatele.
Uuring viidi läbi posti- ja veebiküsitlusena ning sellele vastas 2018. aastal 2525 inimest vanuses 16-64 eluaastat. See on piisav, et laiendada tulemusi Eesti samaealisele rahvastikule.
Küsimustik käsitles järgmisi valdkondi: suitsetamine, toitumine, alkoholi ja narkootiliste ainete tarvitamine, kehaline aktiivsus ja kaaluindeks, terviseseisund, arstiabi ja ravimite kasutamine, tervisehäireid ennetavad meetmed, seksuaalkäitumine ja liiklusohutus.
Uuringu andmed on kättesaadavad TAI tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis http://pxweb.tai.ee/PXWeb2015/pxweb/et/05Uuringud ning metoodika ja standardtabelite kogumikuna TAI veebilehel: https://www.tai.ee/et/terviseandmed/uuringud/download/484
Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringu olulisemad tulemused
Terviseseisund: Pooled hindavad oma tervis heaks, kümnendik halvaks
Oma tervist hindas heaks või üsna heaks 50 protsenti vastajatest ning halvaks 9 protsenti vastanutest. Halva tervise enesehinnangu osakaal ei ole 10 a jooksul vähenenud.
Pikaajalise terviseprobleemiga oli 47 protsenti vastanutest ning haigusega seotud igapäevategevuste piiranguid esineb ligi 50 protsenti vastanutest.
43 protsenti vastanutest on viimase 12 kuu jooksul tundnud üleväsimust üsna tihti või peaaegu alati, kuid võrreldes 2016. aastaga (49 protsenti) on üleväsimust tundvate vastajate osakaal vähenenud. Depressiooni tundis 17 protsenti vastanutest, siin on samuti võrreldes 2016. aastaga (21 protsenti) toimunud oluline langus.
Toitumine: Inimesed püüavad toituda aina teadlikumalt
Riiklikud toitumissoovitused näevad ette, et päevas peaks sööma vähemalt 300 g köögivilju ja 200 g puuvilju. Ligi 70 protsenti vastajatest sõi köögivilju vähem kui toitumissoovitused ette näevad. Puuvilju-marju sõi soovitatust vähem 46 protsenti vastanutest. Kümne aasta jooksul ei ole köögi- ja puuviljade söömises olulisi muutusi.
Samas näitavad uuringu tulemused, et inimesed siiski püüavad teha targemaid valikuid. 22 protsenti vastanutest ütles, et nad on viimase 12 kuu jooksul suurendanud köögiviljade tarvitamist, viiendik on teadlikult vähendanud rasva ja suhkru ning kümnendik soola kasutamist.
22 protsendil vastajatest polnud muutnud ühtegi toitumisharjumust viimase 12 kuu jooksul. Selliste vastajate hulk on aga aasta-aastalt vähenenud – veel 2008.a oli selliseid ligi 50 protsenti. Kaalu langetamiseks pidas viimase 12 kuu jooksul dieeti 7 protsenti meestest ja 13 protsenti naistest.
Ligi 15 protsenti vastajatest oli viimase 12 kuu jooksul saanud arstilt või muult tervishoiutöötajalt soovituse toitumisharjumuste muutmiseks.
Kehaline aktiivsus ja kaaluindeks: tervisesporti tehakse rohkem, kuid rasvunud meeste osakaal kasvab
Oma praegust füüsilist vormi ja kehalist võimekust hindas heaks või väga heaks kolmandik vastanutest, 15 protsenti aga halvaks või väga halvaks. Kümne aasta jooksul on halva füüsilise vormiga vastanute osakaal mõnevõrra suurenenud. Muutus on märgatav eelkõige meestel – halb füüsiline vorm oli 2008. aastal 10 protsendil ja 2018. aastal 16 protsendil meestest.
Samuti tehakse järjest enam tööd, mis nõuab vaid väga väikest füüsilist pingutust: kui 2008. aastal oli selliseid vastajaid 36 protsenti, siis 2018. aastal 43 protsenti.
Vähemalt poole tunni vältel harrastab tervisesporti igapäevaselt 7 protsenti vastanutest. Enamik ehk ligi pooled vastanutest teevad tervisesporti vähemalt korra nädalas. Neljandik eestimaalastest tervisesporti ei harrasta, kuid nende osakaal on aasta-aastalt vähenenud – 2008. aastal ei tegelenud tervisespordiga kolmandik inimestest.
Kõigist vastanutest oli normaalkaalus 47 protsenti (38 protsenti meestest ja 53 protsenti naistest). Liigse kehakaaluga oli kokku 61 protsenti meestest ja 44 protsenti naistest, seejuures rasvunud (BMI ≥30) on 21 protsenti meestest (2008. a 17,5 protsenti) ning 18 protsenti naistest (2008. a 18 protsenti).
Ligi 19 protsenti ülekaalulistest või rasvunud vastanutest oli saanud arstilt soovituse toitumisharjumuste muutmiseks.
Alkoholi tarvitamine: sagedasi tarvitajaid sama palju, pikk trend näitab vähenemist
24 protsenti vastajatest (36 protsenti meestest, 15 protsenti naistest) tarvitab alkoholi mõned korrad nädalas või sagedamini. See ei ole võrreldes 2016. aastaga suurenenud, pigem on 10 aasta perspektiivis sagedaste alkoholitarvitajate osakaal vähenemas – 2008. aastal oli selliseid vastajaid 27 protsenti. Tervist ohustav tarbimine (nädalas meestel üle 160g ja naistel üle 80g alkoholi) esines 22 protsendil meestest ja 9 protsendil naistest.
Märgatavalt on kasvanud mitteametlikust müügikohast alkoholi ostnute hulk, 16 protsenti meestest ja 9 protsenti naistest on alkoholi ostnud käest-kätte või muul mitteametlikul moel. 2016. aastaga võrreldes on kasv olnud meestel puhul 6 protsendi ja naiste puhul 4 protsendi võrra.
Suitsetamine: Igapäevasuitsetajaid järjest vähem
Suitsetajaid (igapäevased või juhusuitsetajad) oli veerand vastanutest (31 protsenti meestest ja 20 protsenti naistest).
Igapäevasuitsetajaid oli 17 protsenti (2016. aastal 21 protsenti), sh meestest 23 protsenti (2016. aastal 30 protsenti) ja naistest 13 protsenti (2016. aastal 16 protsenti). Nii igapäevasesuitsetajate kui ka suitsetajate osakaal tervikuna on võrreldes 2016. aastaga oluliselt langenud.
Praegustest suitsetajatest tahaks suitsetamisest loobuda ligi pooled (48 protsenti). Ligi kolmandik igapäevasuitsetajatest oli arstilt saanud soovituse suitsetamisest loobumiseks.
Passiivne suitsetamine on viimase 10 aasta jooksul järjepidevalt vähenenud. Kui 2008. aastal viibis vähemalt tund aega päevas suitsustes tööruumides 13 protsenti vastajatest, siis 2018. aastal vaid 4 protsenti. Suitsustes avalikes ruumides viibis 2008. aastal 6 protsenti, 2018. aastal aga 2 protsenti. Eluruumides suitsetati 2008. aastal 27 protsenti vastajate kodudes, 2018. aastal aga 12 protsenti kodudes.
Viimased uudised
Loading ...
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
