Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

valitsus

Kuigi viimase paarikümne aasta jooksul on tubakatarbimine noorte seas jõudsalt vähenenud, alustatakse järjest sagedamini just e-sigarettidega. Seetõttu on juulist jõustuvad tubakaseaduse piirangud, millega keelatakse tubakatoodete väljapanek kauplustes ning tubakast erinevad maitsed e-sigarettide vedelikes, vajalikud eelkõige noorte kaitsmiseks tubakatööstuse manipulatsioonide eest, edastab terviseblogi.

Suitsetamise levimus on noorte seas juba palju aastaid selges languses. Kui aastal 2006 (enne söögikohtades suitsetamise keeldu) oli 16–24-aastaste seas igapäevasuitsetajaid 27 protsenti, siis 2018. aastal oli neid 13.

Igapäevasuitsetajate osakaal (%) aastatel 1998-2018 Eesti 16-24-aastaste meeste ja naiste seas. Allikas: Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring (TKU), 2018.

Üha sagedamini alustatakse suitsetamist e-sigaretiga

Sarnast pilti näeme ka laste seas. 2006. aastal oli 15-aastastest noortest igapäevasuitsetajaid 16 protsenti, mis  2018. aastaks oli kukkunud 5 protsendile. Teisalt jääb Eesti rahvusvahelises võrdluses silma nooremalt suitsetamisega eksperimenteerivate lastega – keskmiselt tehakse esimene sigaret juba enne 13-aastaseks saamist. Nähtav muutus on ka see, et aasta-aastalt saadakse järjest sagedamini esimene suitsetamiskogemus just e-sigaretiga. Mõlemat toodet tarbinud 15-aastastest proovis esimesena  e-sigaretti 42 protsenti, 13-aastastest 61 protsenti  ning 11-aastastest juba 73 protsenti.

Vastus küsimusele „Kui oled suitsetanud nii tavalist kui ka e-sigaretti, siis kumba sa hakkasid suitsetama varem?“ Allikas: Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise uuring (HBSC), 2018.

Tubakatööstus sihib naisi ja noori

Muutuv maailm esitab uusi väljakutseid võitluses nikotiinsõltuvusega. Tubakatööstuse leidlikkust oma toodete turundamisel ei tohi hetkekski alahinnata. Suitsetamise langus olnud meeste seas jõulisem kui naiste seas. See peegeldab osalt naiste muutunud positsiooni ühiskonnas – suitsetav naine ei ole enam suurem häbiasi kui suitsetav mees,  teisalt ka spetsiaalselt noortele ja naistele suunatud turundust. Peenemad slimsigaretid, mentooli lisamine sigarettidesse hingamisteede tuimestamiseks, magusate maitsete kasutamine ja väljahingatava suitsu valgemaks värvimine on vaid mõned näited müügiedu suurendamiseks kasutatud võtetest. Neile lisanduvad veel roosad ja kuldsed e-sigaretid, alkoholikokteilide- või mullinätsumaitselised e-vedelikud ning märkamatum huuletubakas.

Kuigi tubakatoodete reklaam on keelatud juba 1998. aastast– ammu enne praeguste noorte suitsetajate sündi – siis uuesti on tubakatoodete reklaam kerkinud probleemiks alles viimastel aastatel. Esiteks mängib rolli sotsiaalmeedia, kus reklaami tehakse tegelikkuses nii suunamudijate (influencerite) kaasamisega kui ka temaatilistel veebilehtedel. On teada, kuidas tubakafirmad on Instagramis suurte jälgijate hulgaga noori välja õpetanud oma tooteid „kogemata“ eksponeerima ning kuidas veebipoodidest saavad kauba kätte ka alaealised.

Suhkruvatimaitseline e-sigaret ei ole tavalisest ohutum

Tubakatööstusele kadunud noori üritatakse tagasi nikotiinisõltuvuse abil raha tooma meelitada kõiksugu uudistoodetega. Paraku on ka uuringutest teada, et õpilased (11–16a) peavad  suhkruvatimaitselist e-sigaretti vähem kahjulikuks kui tubakamaitselist e-sigaretti. Tubakaga mitteseonduvad magusad maitsed on atraktiivsemad just mittesuitsetajatele ning magusate maitsete eelistamine esmaproovimisel on laste seas kordades suurem kui täiskasvanutel. Lisaks sellele toob just maitseainete sisse hingamine kaasa suurema osa e-sigaretiga kaasnevatest seni uuritud tervisemõjudest.

Tubakatoodete ja nende kaubamärkide eksponeerimise lõpp müügikohtades tähendab nii väiksemat võimalust reklaamiks tootjatele kui ka väiksemat ohtu poesabas „murdumiseks“ loobuvale suitsetajale. Küllap teavad kõik olukorda, kus väsinuna pärast tööpäeva toidupoodi suundudes jõuab järjekorras oodates kassalindile šokolaad või ajakiri, mille ostmine algselt sugugi plaanis polnud, või kuidas viril laps endale seal suurema kisaga pulgakommi välja kaupleb. Poepidajad teavad inimpsühholoogiast piisavalt, et just kiusatust tekitavad tooted tavariiulite asemel kassade juurde paigutada.

Aitame noortel kasvada nikotiinisõltuvuseta

Loodame, et tubakatoodete nähtavuse ja seeläbi suitsetamise kaudsete reklaamivõimaluste jätkuv piiramine aitab luua keskkonna, kus noored saavad üles kasvada ilma nikotiinisõltuvuseta – just nagu on üles kasvanud noored, kelle jaoks sigaretikoni ei käi restoranilauale. Suitsetamiselt kogu reklaamitud glamuurse kesta eemaldamisel jääb lõpuks vastu vaatama ainult selle tegevuse tegelik olemus: põleva taime jäänuste sisse hingamine.

Minni Saapar, Tervise Arengu Instituudi tubaka valdkonna vanemspetsialist

Kommentaarid

Viimased uudised