Teeninduse osakaal Kagu-Eesti majanduses on muutliku suunaga
Avaldatud: 16 detsember, 2016
Eestis loodavast lisandväärtusest 69 protsenti toodeti 2015. aastal teeninduses, mille osatähtsus on Põlvamaa majanduses kasvanud, kuid Võrumaal ja Valgamaal vähenenud.
Statistikaameti teatel oli 2015. aastal Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) jooksevhindades 20 miljardit eurot. Harju maakonna panus sellesse oli 63 protsenti. Järgnesid Tartu maakond ja Ida-Viru maakond, mille osatähtsus Eesti SKP-st oli vastavalt 10 ja 7 protsenti.
Väikseima osatähtsusega olid Hiiu ja Põlva maakond, neist kumbki panustas Eesti SKP-sse vähem kui protsendi.
Kõige suurem osatähtsus oli teenindussektoril Harju (77%) ja Tartu maakonna (70%) majanduses, seda eelkõige Tallinna ja Tartu linna mõjul.
Samas Valgamaal moodustas teenindussektor majandusest 49,2, Võrumaal 49,3 ja Põlvamaal 55,7 protsenti.
Kõige kiiremini on viimastel aastatel kasvanud teenindussektori osatähtsus Lääne, Järva ja Ida-Viru maakonnas, Eestis keskmisel 1,6 protsenti.
Põlvamaal on teeninduse osatähtsus majanduses suurenenud aastatel 2012-2015 ühtekokku 4,3 protsenti, samas Valgamaal on see vähenenud 2,9 protsenti ja Võrumaal 4,7 protsenti.
Tööstus- ja ehitussektor moodustas 2015. aastal 27 protsenti Eesti majanduse lisandväärtusest. Kolm enim panustanud maakonda moodustavad kolm neljandikku kogu majanduse lisandväärtusest selles sektoris. Kõige jõudsamalt on sektori osatähtsus kasvanud Lääne-Viru maakonnas, kus 2015. aastal moodustas see juba 44 protsenti maakonna lisandväärtusest.
Võrumaal kasvab põllumajandus
Põllumajandussektor moodustas 2015. aastal 3 protsenti Eesti majanduse lisandväärtusest. Sektoril oli suurim osatähtsus Jõgeva maakonnas, kus see andis 24 protsenti maakonna lisandväärtusest. Kui enamikus maakondades on sektori osatähtsus lisandväärtusest langustrendis, siis selle protsessiga pole kaasa tulnud Viljandi, Jõgeva, Võru ja Rapla maakond, kus põllumajanduse osatähtsus maakonna lisandväärtuse loomisel hoopis kasvab.
2015. aastal oli SKP elaniku kohta 15 405 eurot, mis on 375 eurot rohkem kui aasta varem. Suurim oli SKP elaniku kohta Harju maakonnas – 144 protsenti Eesti keskmisest. Järgnesid Tartu maakond ja Ida-Viru maakond, kus SKP elaniku kohta oli vastavalt 90 ja 63 protsenti Eesti keskmisest.
Väikseim oli SKP elaniku kohta Põlva maakonnas. Sarnaselt arengutele teenindussektoris, on siingi näha Tallinna ja Tartu linna kaugenemist ülejäänud Eestist.
Lõunaeestlane
SKP elaniku kohta maakondades
Allikas: statistikaamet
Viimased uudised
Loading ...
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
