Teadlased paanikas: õhusaaste järsk vähendamine Hiinas on toonud kaasa kliima hüppelise soojenemise
Avaldatud: 15 juuli, 2025Õhusaaste vähenemine võib tunduda positiivne asi. Kuid teadlased ütlevad nüüd, et Ida-Aasias toimunud vähenemine on tegelikult süüdi globaalse soojenemise järsus kiirenemises.
Lisaks miljonite inimeste surmamisele muudab õhusaaste ka pilved valgemaks, vahendab Daily Mail.
See omakorda paneb pilved rohkem päikesevalgust kosmosesse tagasi peegeldama – aidates meie planeeti jahedana hoida.
Readingi ülikooli ekspertide sõnul vähendavad Hiina ja teised riigid oma heitkoguseid, eemaldades sellega tahtmatult kunstliku varju, mis on kliimamuutuste täielikku jõudu tagasi hoidnud.
Readingi ülikooli professor Laura Wilcox ütles: „See õhusaaste varjutav efekt on kompenseerinud osa soojenemisest, mida me oleksime pidanud nägema kasvuhoonegaaside suurenemise tõttu.”
„Õhukvaliteedi parandamisega eemaldame osa sellest varjutavast efektist, paljastades kasvuhoonegaaside põhjustatud suurema soojenemise,” sõnas ta. „Aerosoolide heitkoguste vähendamine ei põhjusta otseselt soojenemist, vaid avab rohkem kasvuhoonegaaside heitkoguste mõjusid.”
Alates 1970. aastast on maailm soojenenud umbes 0,18 °C kümnendi kohta, kuid alates umbes 2010. aastast tõusis see järsult umbes 0,24 °C-ni.
Mõne uurija jaoks viis see murettekitava järelduseni, et planeedi kliimatundlikkus – kui palju soojenemist teatud kogus CO2 tekitab – võib olla hinnangute ülemises otsas.
Dr Wilcox ja tema kaasautorid on aga pakkunud välja alternatiivse teooria. Nad märkasid, et soojenemise järsk suurenemine langes väga täpselt kokku Ida-Aasia kiire õhusaaste langusega.
Viimaste aastakümnete jooksul on Ida-Aasia riigid oma õhu puhastamiseks läbi teinud dramaatilisi muutusi.
Hiina, kus õhusaaste põhjustab aastas miljon enneaegset surma, on vastutav kolme neljandiku eest kogu ülemaailmsest õhusaaste vähenemisest viimase kümnendi jooksul.
See on viinud vääveldioksiidi heitkoguste 75-protsendilise vähenemiseni viimase 15 aasta jooksul.
Kui atmosfääri paiskuvad saasteained, näiteks vääveldioksiid, moodustavad need peene udu pisikestest osakestest, mida nimetatakse sulfaat-aerosoolideks ja mis triivivad atmosfääri.
Need osakesed peegeldavad päikesevalgust ise ja mõjutavad pilvede teket, muutes need valgemaks ja kauakestvamaks.
See toimib jahutava päikesevarjuna, mis takistab osa päikesekiirguse Maale jõudmist ja kasvuhooneefekti poolt lõksu jäämist.
Kuigi saaste vähendamine on miljonite elude päästmiseks hädavajalik, on sellel ka tahtmatu tagajärg – soojenemise järsk tõus.
Varasemad uuringud ennustasid, et meie planeet muutub 0,23 °C soojemaks, kuid tegelikult soojenes planeet 0,33 °C võrra.
Kasutades 160 arvutisimulatsiooni, näitasid teadlased, et Ida-Aasia saaste vähendamine põhjustas peaaegu kogu viimase 15 aasta lisasoojenemise.
Need simulatsioonid näitasid, et Ida-Aasia kiire saaste vähendamine põhjustab sellest tõusust 0,07 °C.
Üldiselt on õhus olnud nii palju saastet, et see on viimase sajandi jooksul inimtegevusest tingitud soojenemist kontrolli all hoidnud kuni 0,5 °C võrra.
Kuigi see on väga väike kogus võrreldes inimtegevusest tingitud soojenemise kogumahuga, mis on alates 1850. aastast umbes 1,3 °C, näitab see, et Maa kliimatundlikkus on väiksem, kui mõned on kartnud.
Teadlaste sõnul tõestab nende uuring aga täielikult vastupidist.
Uuringu juhtiv autor dr Bjørn Samset CICERO Rahvusvahelise Kliimauuringute Keskusest ütles: „Ühes mõttes tähendab see, et globaalne soojenemine on hullem kui varem.”
Õhusaaste on varjanud soojenemist, mille CO2 tase oleks pidanud tekitama, ja planeet alles nüüd jõuab järele tasemele, kus see peaks olema.
Selle perioodi hullem osa võib küll möödas olla, kuid planeet jätkab soojenemist, kuna kasvuhoonegaaside heitkogused saavad peamiseks muutuste liikumapanevaks jõuks.
„Suurem osa soojenemisest tuleneb endiselt ja jääb ka edaspidi kasvuhoonegaaside heitkogustest ning planeet jätkab soojenemist, kuni meil õnnestub saavutada CO2 netoheitmete nulltase,” ütles dr Samset. „Me peame alati silmitsi seisma globaalse soojenemise täielike mõjudega.”
„Tegelikult peame Pariisi kokkuleppe eesmärkide saavutamiseks nüüd veelgi rohkem pingutama, et oma kasvuhoonegaaside heitkoguseid kiiresti vähendada, kuna kiirenemine on meid viinud 1,5-kraadisele globaalsele soojenemisele lähemale isegi kiiremini kui kardeti,” lisas ta.