Teadlased: Alkohol tõi inimese puu otsast alla
Avaldatud: 7 aprill, 2018
Alkoholi küll kirjutakse, aga selle mõju ajaloos ei saa alahinnata. Alkohol on saatnud inimkonda tuhandeid aastaid. Alkohol kukutas Gorbatšovi ja Ossinovski, janu lagundas võibolla isegi Nõukogude Liidu. Teadlaste väitel oli just alkohol see, mis inimese puu otsast alla tõi.
Inimene on elanud koos alkoholiga vähemalt viimased 9000 aastat, vahendab populaarteaduslik ajakiri National Geographic. Teadlaste viimaste avastuste kohaselt pole alkohol ainult meelemürk. Selle mõõdukas tarbimine on aidanud kaasa kunstide, keele ja uskumuste arengule. Inimene õppis enne õlut ja veini pruulima kui kirjutama. Vanimad veinid valmisid Kaukaasias praeguse Gruusia ja Iraani aladel 7400 aastat tagasi. Hiinlased valmistasid riisist, meest ja puuviljadest alkohoolset jooki 9000 aastat tagasi. Sumerid õppisid praeguse Iraagi aladel õlut pruulima veelgi varem.
Need avastused lükkavad ümber senised arusaamad, mille kohaselt polnud alkohol nii tihedalt inimese arenguga seotud. Praegu ollakse veendunud, et inimene tuli puu otsast alla alkoholi pärast. Nimelt sõid inimese eellased puu otsas vilju. Puu otsast alla kukkunud viljad aga hakkasid käärima ja neis moodustus pärmide mõjul alkohol. Inimene hakkas neid käärinud vilju maitsmas käima, kuna need tekitasid hea enesetunde – alkohol nimelt ergutab ajus serotoniini, dopamiini ja endorfiinide eraldumist – need kemikaalid teevad meid rõõmsaks ja aitavad lõdvestuda. Ehk inimkond on arenenud käsikäes alkoholiga.
USA Kalifornia ülikooli teadlane Robert Dudley kutsub inimest koguni „purjus ahviks”. See purjus ahv tuli ühel hetkel puu otsast alla, kuna avastas maa peal palju rohkem ahvatlusi. Purjus ahvid olid elujõulisemad ja paljunesid kiiremini. Lõpuks otsustas ligi 10 miljonit aastat tagasi asja üks geenimutatsioon, mis võimaldas inimese eellase organismil seedida alkoholi ligi 40 korda kiiremini. See võimaldas inimesel edukalt hakkama saada vaatamata purju jäämisele. Inimene on siiani teadaolevalt ainus olend, kes purju jäämist naudib.
Üks asi on siiski kindel: inimese eellane tuli küll puu otsast alla alkoholi pärast, aga eesmärk polnud purju jääda, vaid lihtsalt end hästi tunda. Purju jäämine tuli hiljem, kui inimene õppis tootma alkoholi suurtes kogustes.
Hiljem hakkas inimene tegelema põllumajandusega ja kasvatama vilja just sellepärast, et saada alkoholi. Nõnda said küttidest-korilastest põlluharijad.
Alkoholiga on tõenäoliselt seotud ka uskumused ja religioon. Teadagi miks – sest alkoholi tarvitades on võimalik ette kujutada igasuguseid asju ja mõned asjad paistavad sootuks teistsugused kui nad päriselt on.
Alkoholi positiivsest mõjust inimese organismile tuleb ka ütlus – terviseks. Alkoholi tarvitati sõna otseses mõttes tervise pärast. Alkoholil on mikroobide-vastane toime, mistõttu aitab see inimesel püsida tervena. Veel hiljaaegu peeti õlle ja veini joomist tervislikumaks kui vett.
Varasemates alkohoolsetes jookides oli rohkelt kasulikke aineid nagu B-vitamiinid: foolhape, niatsiin, tiamiin ja riboflaviin. Lähis-Idas kutsuti õlut vedelaks leivaks, kust oli võimalik saada lisaks vedelikule kõiki organismile vajalikke aineid. Arheoloogilised leiud ühest vanast Süüria külast Eufrati jõe kaldal näitavad, et ligi 3400 aastat tagasi oli igas majas oma väike pruulikoda.
Vanas Egiptuses ligi 3150 aastat tagasi toimus lausa õlle tööstuslik tootmine, et sellega varustada ja turgutada püramiidide ehitajaid. Õlu oli nii tähtis tol ajal, et ülikutele pandi haudadesse kaasa lausa väiksed õllepruulikojad, et nad saaks end hauataguses elus turgutada. Väljakaevamised näitavad, et neis kohtades, kus pruuliti õlut, edenes elu paremini ja kiiremini kui seal, kus seda ei tehtud. Alkoholi tarvitamine on üks põhjusi, miks kultuur arenes just Lähis-Idas.
Needsamad põhjused, mis aitasid kunagi inimesel ellu jääda, võivad olla praegu teguriteks, mis sunnivad inimest jooma. Läbi ajaloo on rõhutatud vajadust tarvitada alkoholi mõõdukalt. Hea näide on Antiik-Kreeka, kus sümpoosionitel tarvitati veini justnimelt mõõdukalt. Vajadusel lahjendati veini veega.
https://www.nationalgeographic.com/magazine/2017/02/alcohol-discovery-addiction-booze-human-culture/?utm_source=Twitter&utm_medium=Social&utm_content=link_tw20180407news-nationalbeerday&utm_campaign&sf186466713=1
Viimased uudised
Loading ...
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
