Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

töötud

Töötukassa kaudu vahendatud töökohtade arv on aastaga oluliselt tõusnud. Võrrelduna 12 kuu taguse perioodiga lisandus keskmiselt 331 töökohta enam, mis on 56-protsendiline kasv.

Värske baromeeter näitab, et tööandjatel on raske leida keevitajaid ja leeklõikajaid, rakenduste programmeerijaid ja vangivalvureid.  Tervishoiusektoris on juba aastaid olnud tööjõupuudus. Jätkuvaks probleemiks on arstide, tippspetsialistide ning hooldajate leidmine. Tööjõu suur puudujääk on õenduse valdkonna spetsialistidest. Põhjusteks madalad palgad, pensionile siirdumine ja ebasobiv tööaeg. Võrreldes eelmise uuringuga on suure puudujäägi grupist on lahkunud abilised ja koristajad (kontorites, hotellides) ning lihunikud, kalatöötlejad jms toiduainete töötlejad. Lisandunud on vangivalvurid ja keevitajad. Jätkuvalt on töötajate puudujääk nii IT kui ka ehituse sektorites.  Pidev nõudlus oskustööliste järgi.

Tööjõu ülejääk on marginaalne. Ülejäägiga ametid on andmesisestajad ning arve- ja raamatupidamisametnikud. Tööjõu suure ülejäägiga on sekretärid-asjaajajad ja sekretärid-juhiabid. Sellise töösooviga inimestele soovitab töötukassa kaaluda alternatiive või minna ümberõppesse OSKA põhikutsealadele.

Mõnede ametigruppide puhul ei saa me enam rääkida tööjõu ülejäägist, sest need on liikunud tasakaalu asendisse: juhid mujal liigitamata teenuseid osutavates asutustes, juhid toitlustuses, raamatupidamise keskastme spetsialistid, töötajate koolitus- ja täiendõppe tippspetsialistid.

Tartumaa tööjõuvajaduse baromeeter on leitav SIIT.

Eesti Töötukassa koostab regulaarselt tööturu uuringut – tööjõuvajaduse baromeeter

Uuringus selgitatakse välja, millistel ametialadel on töötajate üle- ja puudujääk ning millistes ametites valitseb turul hetkel tasakaal. Prognoosi koostavad töötukassa maakondlike osakondade tööandjate konsultandid, kaasatud on sealjuures ka eksperdid väljastpoolt Töötukassat. Näiteks maakondlikud arenduskeskused, kutse- ja kõrgkoolid, tööandjad ning ka töövahendusportaalid.

Üle-eestiliste andmete kokkupanekul on märgata, et värske baromeeter on väga sarnane 2019. aasta omaga. Ajaga, mil koroonast polnud veel keegi midagi kuulnud. Pea kõik tööandjad on täna seisukohal,  et tööturul on jämedam ots hetkel tööotsija käes.

Kui koroonakriis suurendas nende ametite hulka, kus tööjõudu oli üle, siis tänaseks on taas kasvanud puudujäägiga ametite hulk. Turismitöötajad, meelelahutus, restoranid – kõik on täna taas olukorras, kus töötajate värbamine on keeruline, aasta poolteist tagasi oli olukord vastupidine.

Nii tööotsijal kui tööandjal tuleks täna arvestada maailmas valitseva olukorraga. Kui koroona saabus ootamatult, siis täna on selge see, et tööturul ja majanduses on oodata muutusi. Ja sel korral teame, et muutused tulevad, seega võiks töötajad arvestada sellega, et mida rohkem on tal erinevaid oskusi, seda kindlam on tema tulevik. Tööandja võimalused on seotud ennekõike innovatsiooniga – kuidas uuendada, muuta, automatiseerida oma tegevusi ja kuidas pakkuda tööotsijale midagi lisaks, olgu selleks siis transport tööle ja tagasi, lastehoiu võimalus või midagi muud, mis toob tööotsija just tema juurde.

Viimased uudised