Tartu Ülikooli rahvusmõtte auhinna pälvis emeriitprofessor Ene-Margit Tiit
Avaldatud: 1 detsember, 2025
Ene-Margit Tiit. Foto: Andres Tennus Täna, 1. detsembril tähistab Tartu Ülikool 106 aasta möödumist eestikeelse ülikooli asutamisest. Rahvusülikooli aastapäeva aktusel kuulutati välja tänavune Rahvusmõtte auhinna laureaat, emeriitprofessor Ene-Margit Tiit.
„On suur au tõsta esile seekordset rahvusmõtte kandjat Ene-Margit Tiitu, kes on õpetaja, teadlase ja ühiskonnategelasena pühendunud Eesti rahva ja rahvastiku uurimisele ning rahvastikuprotsesside mõtestamisele. Tema elutöö osa on uute terminite loomine ja lähenemisviiside uuendamine nii matemaatikas kui ka rahvastikuteaduses. Oma mitmekülgse ja mahuka bibliograafilise pagasiga lisab ta Eesti rahvusmõttele taas ühe teistmoodi tähenduskihi,” ütles rektor Toomas Asser. „Ülikool soovib Rahvusmõtte auhinna väljaandmisega näidata, kuhu oleme rahva ja rahvusena teel. Ene-Margit Tiidu pühendumus Eesti ühiskonna toimimise põhialuste analüüsimisele pakub meile kindla jalgealuse. Ta on aidanud hoida ühiskondlikes debattides ausat, tõenduspõhist ja rahustavat mõtlemist, mis väärib esile tõstmist Eesti rahvusmõtte alusväärtusena.”
Rahvusmõtte auhinna komisjoni liige, emeriitprofessor Jaak Kikas rõhutas aktusel peetud kõnes, et Ene-Margit Tiit on andnud meile peegli, mis kuvab matemaatilise täpsusega eesti rahvuskeha seisundit. „See ei ole võlupeegel, mis on alati valmis kiitma, et „… oled kauneim kogu maal”, aga selle täpne (ehk puhuti halastamatugi) kuva lubab meil ometi kindlamalt tulevikku vaadata. Nagu on Ene-Margit sõnastanud „Eesti mõttelugude” sarja artiklikogumiku pealkirja: „Me jääme püsima!”,” lausus Kikas.
Vastse laureaadi sõnul oli nominatsioon talle tohutu üllatus. „Olen väga suure lugupidamisega suhtunud seni valitud rahvusmõtte auhinna laureaatidesse, kuid minu arusaamise järgi on see olnud rohkem humanitaaride valdkond. Mina aga olen täppisteadlane, kelle mängumaa on andmed ja arvud. Kuigi, jah, rahvuslikel teemadel mõtisklemine ja nende mõtete avaldamine pole mulle kunagi võõras olnud. Igatahes olen väga tänulik ja õnnelik mulle osaks saanud suure tunnustuse ja au eest,” rääkis Ene-Margit Tiit.
Emeriitprofessor Ene-Margit Tiidu töö teadlase, õpetlase ja ühiskonnategelasena on märkimisväärselt mõjutanud Tartu Ülikoolis tehtavat eestikeelset valdkondadevahelist teadust ja rahvuslikku eneseteadvust. Tema kandidatuuri esitajad rõhutasid, et Ene-Margit Tiidu seletusvõime on veenev ja tema töös on tähenduslikul kohal nii matemaatika populariseerimine kui ka Eesti rahvastikuprotsesside tulise ja terava lähenemise rahustamine.
Matemaatilise statistika õppesuuna rajajana Eestis on tema juhendamisel sirgunud mitu põlvkonda statistikuid ja sealjuures on ta andnud suure panuse eestikeelse statistikasõnavara loomisse ning arendamisse. Ene-Margit Tiit on toonud tänapäeval üldkasutatavad mõisted nagu üldkogum, valim ja valimi keskmine.
Samuti on professor Ene-Margit Tiidul olnud oluline roll sotsiaalteaduste arengus Eestis. Tema 1968. aastal loodud perekonnauurimise töörühm Tartu Ülikoolis andis eri valdkondade ekspertide koostöö tulemusel aastatel 1970–1990 välja kümme teadusartiklite kogumikku „Perekonnaprobleemid” ja ta on aktiivne Eesti Sotsioloogide Liidu liige praegugi.
Alates 2006. aastast on Ene-Margit Tiit töötanud Statistikaametis, kus juhendab rahvaloenduste ettevalmistamist ning nõustab statistikaterminoloogia arendamist ja kasutamist. Tema töörühmas loodud indeksi- ja registripõhise rahvaloenduse metoodika on saanud ka rahvusvahelist tunnustust.
Tiidu sulest on ilmunud üle 600 publikatsiooni ning enam kui 30 õpikut ja käsiraamatut. Tema teosed „Eesti rahvastik. Viis põlvkonda ja kümme loendust” (2011), „Eesti rahvastiku 100 aastat” (2018) ning „Eesti rahvastik. Loendamata loendatud” (2024) on väärt lugemine Eesti rahvastiku arengu ja ajaloo huvilisele.
Ehkki emeriitprofessor Tiit ei tegele enam aktiivselt teadustööga, on ta avalikus arutelus endiselt mõjukas. 2025. aastal valis Postimees ta aasta arvamusliidriks põhjalike kirjutiste eest, mis käsitlesid Eesti rahva sündimust, sellega seotud probleeme ja lahendusi. Tema selged ja tõenduspõhised seisukohad on edendanud ühiskonna statistilist kirjaoskust ja hoidnud eesti keelt teaduskeelena rahva teadvuses.
Emeriitprofessor pälvis sel aastal Tiiu Silla elutööpreemia pikaajalise süstemaatilise teaduse ja tehnoloogia edendamise eest. 2022. aastal anti Ene-Margit Tiidule teaduse elutööpreemia ja ta on esimene Tartu Ülikooli naisteadlane, kes valiti välisülikooli audoktoriks – 1995. aastal sai Ene-Margit Tiit Helsingi Ülikooli audoktoriks riigiteaduste erialal. Samuti on ta Tartu Tähe ja Suurtähe kavaler, Tartu aukodanik ja Tartu Teerajaja tiitli omanik. Tiidule on omistatud Valgetähe IV klassi teenetemärk ning Tartu Ülikooli suur ja väike medal.
Ene-Margit Tiit on 22. Rahvusmõtte auhinna laureaat. Rahvusmõtte auhinda antakse välja alates 2004. aastast, et tunnustada isikut, kes on silmapaistvalt edendanud Eesti rahvuslikku ja riiklikku eneseteadvust. Auhinna juurde kuuluvad ka Viljandi kultuuriakadeemia rahvusliku tekstiili lektori Christi Küti loodud vaip ja 50 raamatut Ilmamaa kirjastuse „Eesti mõtteloo” sarjast.
Auhinnakomisjoni kuulusid Tartu Ülikooli rektor professor Toomas Asser, võrdleva poliitika professor Piret Ehin, emeriitprofessor Jaak Kikas, eesti kirjanduse professor Arne Merilai, anestesioloogia ja intensiivravi professor Joel Starkopf, teleajakirjanik Joonas Hellerma, Eesti Kunstiakadeemia professor Mart Kalm, museoloog Sirje Karis, ajakirja Teater. Muusika. Kino peatoimetaja Madis Kolk ning tekstiilikunstnik Anu Raud.
Loe Tartu Ülikooli rektor professor Toomas Asseri kõnet rahvusülikooli 106. aastapäeva aktusel ülikooli kodulehelt.
Viimased uudised
Aga Anneli, miks jooksis Kesk Võrus ummisjalu Eesti elu tuksi keerajatega valitsusse?!
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
