Tartu muutub kosmosemissiooni keskuseks
Avaldatud: 23 aprill, 2024
Foto: Euroopa Kosmoseagentuur 2029. aastal toimub Euroopa Kosmoseagentuuri missioon Ariel, mille ettevalmistamisele ja elluviimisele aitavad kaasa ka Tartu Ülikooli teadlased.
Ariel on esimene kosmoseteleskoop, mis hakkab uurima tuhande eksoplaneedi atmosfääri, et mõista nende teket ja analüüsida võimalikke eluks sobivaid tingimusi. 23.–26. aprillini kohtuvad Arieli konsortsiumi teadlased ja insenerid konverentsil Tartus.
Päikesesüsteemist väljapoole jäävate ehk eksoplaneetide uurimine on oluline, et asetada meie elu siin Maal suurde pilti. Kui teame, kuidas teised planeedisüsteemid moodustuvad ja arenevad, saame paremini aru ka oma päikesesüsteemi ajaloost ja evolutsioonist. Eksoplaneetide uurimine võimaldab teadlastel otsida märke elust väljaspool meie päikesesüsteemi või eluks sobivaid tingimusi, mis võimaldab paremini mõista elu levikut ja mitmekesisust universumis.
Kosmosevaldkonna tippteadlased ja -insenerid arutavad Tartus toimuval konverentsil missiooni ettevalmistamist, tehnilisi ülesandeid ja teadusküsimusi. Muu hulgas annavad Tartu observatoorium ja valdkonna ettevõtted ülevaate Eesti tegevusest ja võimekusest kosmosetehnoloogia vallas.
Eestlased aitavad valida vaatluse alla võetavad taevakehad
Missiooni õnnestumiseks tuleb valida uurimiseks sobivad tähed ja planeedid. Tartu observatooriumi tähefüüsikud teevad selleks eeluuringu, milles määratakse planeetide ematähtede põhiparameetrid ja keemiliste elementide sisaldus. Tähefüüsika teaduri Heleri Ramleri sõnul võimaldab ematähe füüsikaliste omaduste määramine rekonstrueerida tema ümber tiirleva planeedi tekkelugu ja tunnuseid: „Tunned tähte, tunned planeeti. Lisaks tagab kõigi ematähtede füüsikaliste parameetrite mõõtmine sama meetodiga eksoplaneetide atmosfääriuuringu täpsuse ja selle tulemuste ühtluse,“ ütles Ramler.
Planeetide vaatluse ajakava koostamiseks kasutatakse Tartu observatooriumi
Kosmoseteleskoop Ariel hakkab tööle Maast umbes 1,5 miljoni kilomeetri kaugusel, kus ta hakkab eksoplaneetide atmosfääri omaduste uurimiseks mõõtma selle spektrit. Seda saab teha ainult siis, kui tähevalgus atmosfäärist läbi kumab. Seega peavad selle vaatlused toimuma ajal, mil planeet liigub meie poolt vaadates tähe eest läbi. Tartu observatooriumi tähefüüsik Tõnis Eenmäe selgitab eestlaste ülesannet missiooni eel ja ajal: „Et teleskoop ei peaks kosmoses planeedi ematähest üleminekut tarbetult ootama, mõõdavad Tõravere tähefüüsikud sealse teleskoobiga nn varjutusmeetodil eksoplaneetide üleminekute keskmomente. Nende andmete abil koostatakse Arieli kosmoseteleskoobi võimalikult täpne vaatlusgraafik.”
Kuna eksoplaneedi varjutuse keskmoment võib muutuda näiteks mõne teise süsteemis oleva planeedi mõjutuste tõttu, tuleb terve Arieli missiooni vältel jälgida väga paljusid tähesüsteeme. Selleks rakendatakse tööle teleskoobid üle kogu maakera, sh Tõraveres, ja kaasatakse harrastusastronoome.
Euroopa Kosmoseagentuur kinnitas missiooni Ariel ametlikult 2020. aastal. Missiooni käigus soovitakse leida vastused küsimustele, kuidas tekivad planeedid, milline on nende siseehitus ja missuguse keemilise koostisega on nende atmosfäär. Praegu käib töö teleskoobi komponentide prototüüpide ehitamise kallal.
Tartus toimuv konverents on mõeldud Arieli konsortsiumi liikmetele, kuid kõik huvilised on oodatud avalikule teadusõhtule 23. aprillil kl 19 lokaali Jakobi Jalats (Tähe 29, Tartu). Seal räägivad NASA teadlased David R. Ciardi (NASA Exoplanet Science Institute) ja Douglas M. Hudgins (NASA Ames Research Centre) eksoplaneetide valdkonna murrangulistest avastustest ning võimalike elutingimuste otsimisest kosmoses.
Konverentsi toetavad Tartu linn ja Eesti Teadusagentuur projekti „ESA Eesti teaduse konsortsium” raames.
Viimased uudised
Loading ...
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
