Tartu Maakohus mõistis Priit Humala ja Parvel Pruunsilla süüdistustes õigeks
Avaldatud: 11 veebruar, 2025Tartu Maakohus mõistis täna endise Tartu abilinnapea Priit Humala toimingupiirangu rikkumises ja ettevõtja Parvel Pruunsilla sellele kaasaaitamises õigeks.
Süüdistuse kohaselt osales Humal abilinnapeana Tartu linnavalitsuse toimingutes ja tegevuses, mis puudutasid Tartus J. Kuperjanovi tänav 9 asuva kinnistu omandamisest loobumist ning seeläbi võimaldas Riigi Kinnisvara AS-il panna kinnistu avalikule enampakkumisele. Süüdistuse järgi oli selline tegevus kantud Pruunsilla isiklikust huvist, et temaga seotud üliõpilaskorporatsioonil tekiks võimalus kinnistu Riigi Kinnisvara AS-ilt omandada. Humala osalemist kinnistuga seotud aruteludel ja otsuste tegemisel keelas toimingupiirang, sest ta oli Pruunsillaga seotud isik ning oli ühtlasi teadlik ka sellest, et see otsustus on Pruunsilla huvides.
Kohus tuvastas, et Humal ei rikkunud Kuperjanovi 9 kinnistuga seoses toimunud koosolekutel ja vahetuslepingust loobumise otsuse tegemisel ühtegi korruptsioonivastases seaduses sätestatud toimingupiirangut. Kohus ei tuvastanud, et Humal oleks osalenud otsuse sisulises suunamises. Linnavalitsuse ühiste arutelude tulemustena jõuti järeldusele ja konsensusliku otsuseni, et Kuperjanovi tänav 9 kinnistu omandamine ei ole linna eelarvevahendeid arvestades mõistlik otsus.
Käesoleva kriminaalasja üks põhiküsimusi oli, kas Humal ja Pruunsild olid korruptsioonivastase seaduse mõttes seotud isikud. Kohus leidis, et Humal ja Pruunsild olid küll seotud isikud, kuid mitte seotud isikud korruptsioonivastase seaduse mõttes. Kohus leidis, et Humal ja Pruunsild olid mõttekaaslased ning neil olid ühised poliitilised vaated, mille üle üheskoos arutleti. Samas leidis kohus, et Humala ja Pruunsilla vahelised sotsiaalsed sidemed ei olnud sellist laadi, et neid saaks nendevaheliste sotsiaalsete suhete tõttu pidada korruptsioonivastase seaduse mõttes seotud isikuteks.
Kuna kaasa saab aidata üksnes teise isiku tahtlikule õigusvastasele teole, kuid kohus mõistis Humala toimingupiirangu rikkumises õigeks, tuleb ka Pruunsild sellele kaasaaitamises õigeks mõista.
Süüteomenetlusega tekitatud kahju osas rahuldas kohus ainult Humala arvuti rikkumisega seotud kahjuhüvitise, mõistes varalise kahju hüvitisena välja 40 eurot.
Menetluskuludena mõistis kohus Eesti Vabariigilt Humala kasuks välja 93 043, 80 eurot ja Pruunsilla kasuks 192 880,41 eurot.
Otsus ei ole jõustunud.
Majandus- ja korruptsioonikuritegude ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Gerd Raudsepp:
Prokuratuuri hinnangul on kohtuasja peamiseks sisuks, kas Tartu Kuperjanovi 9 endise Eesti Rahva Muuseumi (ERM) hoone müük kujutas endast tavapärast otsustusprotsessi või oli müügi taga kellegi varjatud huvi ja omakasu. Õigusliku hinnangu saamiseks oli oluline viia kohtueelses menetluses kogutud tõendid kohtu ette. Kuivõrd toimingupiirangu rikkumise kohtupraktika on viimastel aastatel olnud ka muutlik, oli prokuratuuri hinnangul vältimatu, et selles osas saaks kohus kujundada oma seisukoha.
Tänases otsuses hindas Tartu Maakohus kohtumenetluses esitatud tõendeid ja süüküsimust suures osas teisiti kui prokuratuur. Küll aga leiame, et kui juba kohtueelses menetluses kogutud tõendid viitavad, et toime võib olla pandud korruptiivne tegu, on õiguskaitseasutustel kohustus anda kohtule võimalus õiguslik hinnang kujundada. Riigi või kohaliku omavalitsuse tasandil peab otsustajate tegevus olema läbipaistev. Kui kogutud tõenditest nähtub, et mingi protsessi juures on tekkinud vastupidine kahtlus, tuleb anda kohtule võimalus seda tegu hinnata. Sedasi saame õigusriiki tugevdada, avalikku usaldust hoida ning korruptsiooni ennetada.
Kuivõrd kohus tegi täna teatavaks vaid otsuse resolutiivosa ja selgitas kohtusaalis lühidalt oma seisukoha kujunemist, polnud need prokuratuuri jaoks piisavad, et enda hinnangut süüdistuse osas muuta. Ootame kohtu motiveeritud otsust, et saada põhjalik ülevaade kohtu argumentidest. Peale otsuse analüüsimist saame otsustada, kas ja millises ulatuses on alust Tartu Maakohtu otsust edasi kaevata.