Tel. 5897 3482‬
info@lounaeestlane.ee

Möödunud, 2018. aasta kriminaalstatistika näitab, et taaskord vähenes raskete vägivallakuritegude registreerimine. Tapmiste ja mõrvade arv oli madalaim alates möödunud sajandi keskpaigast.

On positiivne, et raskete vägivallajuhtumite arv on läbi aastate peaaegu katkematult vähenenud. Koos katsetega registreeriti mullu 36 tapmist ja 7 mõrva, milles hukkus 26 inimest. See on madalaim tase alates eelmise sajandi keskpaigast. Üle-eelmisel aastal suri vägivalla tagajärjel 33 inimest, neist kolmandik naised. Samuti on oluline välja tuua, et inimesed tunnevad ennast kodukandis pimedas õhtul ringi liikudes järjest turvalisemalt,“ rõhutas justiitsminister Urmas Reinsalu.

Viimastel aastatel on sagenenud aga kehalise väärkohtlemise ja ähvardamise registreerimine. „See kajastab nii avalikkuse kui ka politsei suurenenud tähelepanu perevägivallale ja nii-öelda kergematele vägivallajuhtumitele, kusjuures küsitluste andmed ja muud allikad ei viita vägivalla tegelikule märgatavale kasvule. Näiteks kinnitab nii statistika kui ohvriuuring, et võõraste vahel baaris või tänaval tekkinud konflikt ei päädi enam nii sageli kaklusega,“ rääkis Reinsalu.

2018. aastal registreeriti 27 125 kuritegu, mis on 0,5 protsenti rohkem kui ülemöödunud aastal. Registreeritud kuritegudest suurima osa ehk 39 protsenti moodustasid varavastased kuriteod, järgnesid isikuvastased kuriteod 28 protsendiga, liikluskuriteod 13% protsendiga. Üksikutest kuriteoliikidest registreeriti 2018. aastal kõige rohkem vargusi (7403 kuritegu), kehalist väärkohtlemist (5966) ja mootorsõiduki juhtimist joobeseisundis (2661).

„Viimase kümne aasta jooksul on kuritegevus märgatavalt vähenenud, seda nii ametliku statistika kui ka inimeste küsitluste andmetel. 2018. aastal katkes esimest korda viimase 15 aasta jooksul kuritegude langustrend ning seda suuresti just politsei muutunud menetluspraktika tõttu juba varasemas faasis registreerida eelkõige lähisuhtevägivalla puhul kehalise väärkohtlemise juhtumeid. Varasema vähenemise taga on olnud peamiselt varavastaste kuritegude kahanemine, sest nende suur osakaal kuritegevuses mõjutab üldpilti kõige enam,“ selgitas justiitsminister.

Üks möödunud aasta märksõnu oli ka alaealiste kuritegevus. Võrreldes 2017. aastaga registreeriti 2018. aastal 9 protsenti rohkem alaealiste toime pandud kuritegusid. Alaealiste kuritegude arv kasvas eeskätt varguste arvelt, samas kui varguse kuritegude üldarv Eestis veidi vähenes. Alaealiste vargusi iseloomustab süstemaatiliste varguste suur osakaal. Hinnanguliselt 30 protsenti alaealiste enimlevinud rikkumistest pannakse toime vähemalt kahekesi. Sõprade seltskonna mõju rikkumiste toimepanemisele on suurim avaliku korra rikkumiste ja omavolilise sissetungi korral.

„Mina ja siseminister oleme määratlenud ühe kuritegevuse vastase prioriteedina alaealiste kuritegevuse, eriti grupiviisilise ja vägivallakuritegevuse. Selleks, et lapsed ei satuks kriminaaljustiitssüsteemi vaatevälja, on väga oluline alaealiste kuritegevust tõkestada ja tegeleda algpõhjustega, miks on alaealine üldse kuriteo toime pannud. Noorte kuritegevuse ennetamiseks käivitub sellel aastal täies mahus justiitsministeeriumi juhitav alaealiste õigusrikkumiste ennetamise programm,“ ütles Reinsalu.

Need numbrid on murettekitavad ja näitavad veelkord, kui oluline on alaealistega süsteemselt ja nutikalt tegeleda, et nad ei satuks kuritegevuse rattasse ja neist saaksid õiguskuulekad täiskasvanud. Meie prioriteet on, et vähem alaealisi satuks süsteemi ega paneks toime kuritegusid,“ rõhutas justiitsminister.

Maakondadest oli kuritegevuse tase 10 000 elaniku kohta kõrgeim Ida-Virumaal (263 kuritegu), järgnesid Jõgevamaa (250) ja Harjumaa (215; sh Tallinnas 245). Endiselt oli kuritegevuse tase madalaim Lääne-Eesti saartel.

Kommentaarid

Viimased uudised