Tänavu jaanuaris ühinenud Keskkonnaamet ja Keskkonnainspektsioon võtsid kokku oma eelmise aasta tulemused
Avaldatud: 4 märts, 2021
Peipsi latikapatrull. Foto: Kadri Kauksi, Keskkonnaministeerium 2020. aasta oli mõlema keskkonnaasutuse jaoks eriline – lisaks koroonaviiruse ohjeldamiseks kehtestatud eriolukorrale mõjutas asutuste tööd ühinemiseks valmistumine. Samal ajal suurenesid paljude teenuste mahud. Keskkonnaameti peadirektori Riho Kupparti sõnul tähendas see töötajatele kohati topelt pinget.
„Keskkonna küsimused muutuvad inimestele üha olulisemaks,“ märkis keskkonnaminister Tõnis Mölder. „Enamik inimesi ja ettevõtteid käitub õnneks vastutustundlikult. Samas oli keskkonnajärelevalvel mullu väga töökas ja erakordne aasta,“ lisas minister.
„Eriolukord tõi kaasa selle, et inimesed viibisid rohkem looduses ja oma maakodudes ning tahtsid seal ka aktiivselt tegutseda. Maakodudes toimetamiseks küsiti meilt rohkem kooskõlastusi, aga samas tõi see kaasa ka rohkem kontrolltegevusi, et inimesed looduses vastutustundlikult käituksid,“ selgitas Riho Kuppart. Võrreldes 2019. aastaga suurenes looduskasutusega seotud kooskõlastuste, lubade ja päringute arv 20 protsenti. Keskkonnajärelevalves suurenes kontrollide arv 14 ja väärteomenetluste arv 18 protsenti.
Eriolukorras jagasime aasta vältel looduses viibimise soovitusi. „Selleks, et looduses liikujad oleksid paremini kursis looduskaitseliste piirangutega, valmis meil Maa-ametiga looduskaitse kaardirakendusel piiranguid tutvustav kaardikiht,“ rääkis Riho Kuppart.
Keskkonnaameti peadirektor rõõmustab, et kodanikuühiskonna aktiivsus on suurenenud. „Keskkond on meie kõigi ühine vara, kõik tunnevad sellega puutumust ja paljud tahavad sõna sekka öelda. See kajastub ka vaidlustatud otsuste hulga suurenemises. Kui 2019. aastal vaidlustati 35 otsust, siis 2020. aastal juba 65. Kõige rohkem suurenes metsandusega seonduvate vaiete hulk ja kohtuasjade arv.
Eriolukord näitas ilmekalt, kui oluline on riigi digiteenuste arendamine. Ka Keskkonnaameti e-teenused käivad ajaga kaasas. 2020. aastast saavad näiteks ettevõtted esitada ühtse keskkonnaloa taotlusi ja aruandeid ühes keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS. Metsaregister on kasutajatele üha mugavam. Mullu esitati 86 protsenti metsateatistest juba digitaalselt.
Digiarenduste kõrval ei ole vähenenud meie välitööde osakaal. Muu hulgas tuleb järjest enam tegeleda võõrliikidega, mille tõrjumine on keeruline ja kulukas. Näiteks tegeleme karuputke võõrliikide tõrjumisega juba 15 aastat, kuid alles nüüd hakkab tõrje tulemusi näitama. Hispaania teetigu on järjekordne ilmekas näide võõrliikide ohjamise keerukusest. „Täname kohalikke omavalitsusi ja kogukondi hea koostöö eest. Vaid üheskoos pingutades saame võõrliikide levimist ohjata,“ ütles Keskkonnaameti peadirektor.
Keskkonnainspektsioon jätkas 2020. aastal oma tavapärast järelevalvet, kohandades seda vastavalt eriolukorrale. „Lisaks osutasime politseile abi liikumispiirangutest kinnipidamise kontrollimisel. Ühtekokku tegime järelevalve käigus 8810 kontrolli,“ märkis Keskkonnaameti peadirektori asetäitja Olav Avarsalu.
Olav Avarsalu sõnul on Eesti inimesed ja ettevõtted üldjuhul keskkonnateadlikud ja valdav enamik neist täidab keskkonnanõudeid. Teadmatusest tulnud rikkumiste puhul selgitame ja juhendame, kuid tahtlikult ja omakasust sündinud rikkumiste suhtes oleme karmid, sest rikkumised ei tohi muutuda tasuvaks,“ lisas Olav Avasalu.
Keskkonnakuritegevus muutub järjest suuremaks probleemiks nii Euroopas kui ka kogu maailmas. 2020. aastal kirjutasid keskkonna-, justiits- ja siseminister alla ühisele deklaratsioonile keskkonnaalase kuritegevuse vastase võitluse prioriteetsuse kohta.
„Keskkonnakuritegevusse tuleb suhtuda sama suure tõsidusega ja selle vastu võidelda samade meetoditega kui teiste majanduskuritegevuse ja peitkuritegevuse liikidega“, ütles pressikonverentsi avasõnades ka keskkonnaminister Tõnis Mölder.
Ühtekokku alustas 2020. aastal Keskkonnainspektsioon rikkumistega seoses 25 kriminaalmenetlust, 1419 väärteo- ja 430 haldusmenetlust. Ettekirjutusi tehti 172 korral. Lisaks koostasid inspektorid 756 selguseta kuuluvusega püügivahendi äravõtmise protokolli. Rikkumistega seoses määras inspektsioon 1042 trahvi kogusummas 423 200 eurot.
„Järelevalves tuleb ka edaspidi hoida tähelepanu jäätmevaldkonnal, kus suuremad probleemid on ehitus-lammutusjäätmete, prügilate, piiriülese jäätmeveo ja pakendijäätmetega. Probleemide lahendamiseks vajab riik rohkem infot ja sellele saab kaasa aidata digipööre,“ lausus Olav Avarsalu.
Keskkonnaameti peadirektor Riho Kuppart tõi lisaks välja, et nii digi- kui ka rohepööre on Keskkonnaameti 2021. ja sellele järgnevate aastate prioriteetideks. Samuti on võetud eesmärgiks suurendada keskkonnateadlikkust, et ennetada rikkumisi ning selgitada ameti valdkondade tegevusi kommunikatsiooni ja keskkonnahariduse abil.
Vaata 3. märtsil 2021 toimunud pressikonverentsi järele SIIT. Järelevalve statistikaga saab tutvuda SIIN.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
