Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Täna, 17. veebruaril jõustuvad veeseaduse muudatused, millega võetakse üle Euroopa Liidu joogivee direktiiv. Kui seni kontrollisid joogivee käitleja ja terviseamet vee kvaliteeti kraani otsast, siis edaspidi tuleb hinnata joogivee kvaliteediriske ja kavandada nende ohjamine kogu veevarustusahelas alates veevõtukoha valgalast või toitealast kuni kraani otsani. Muudatuste eesmärk on vähendada joogivee varustamisega seotud riske tervisele ja keskkonnale ning tagada ohutu joogivesi kogu elanikkonnale.

„Riskipõhine joogivee ohutuse hindamine võimaldab veekäitlejatel ja riigil edaspidi keskenduda just neile ohtudele, mis on konkreetses piirkonnas. Lisaks tuleb joogivee käitlejatel ja riigil anda edaspidi tarbijale veel rohkem teavet joogivee kvaliteedi ja käitluse kohta,“ ütles sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna nõunik Ramon Nahkur. „Eesmärk on kasvatada tarbijates usaldust kraanivee suhtes, et vähendada omaalgatuslikku veepuhastamist, pudelivee jaoks plasti tootmist, jäätmeteket ja säästa seeläbi keskkonda.“

Muudatus puudutab umbes 600 veekäitlejat, sh ettevõtteid, eraisikuid, mittetulundusühinguid, ühistuid, kes teenindavad Eestis riikliku järelevalve all olevat 1355 veevärki. Riskihindamise lihtsustamiseks tellib keskkonnaministeerium ligi 700 veevärgile hüdrogeoloogilise uuringu, millega määratletakse veevõtukohade toitealade täpsed piirid ja koostatakse nende kirjeldused. Selle jaoks on tähtis, et puurkaevude koordinaadid oleksid õiged.

Terviseamet pöördub peagi joogivee käitlejate poole, et käitlejad oma puurkaevude koordinaadid Eesti looduse infosüsteemis EELIS õigeaegselt üle kontrolliksid. „Juhul kui joogivee käitleja ei kontrolli õigeaegselt kaevu koordinaate üle ja hiljem selgub, et koordinaadid olid registris tegelikkuses ebaõiged ning puurkaev asub hoopis teises asukohas, tuleb vee-ettevõttel toiteala määramine teha oma kulul,“ ütles terviseameti keskkonnatervise osakonna juhataja Leena Albrecht. „Seetõttu palume kõigil joogivee käitlejatel oma puurkaevude koordinaadid EELISes üle kontrollida. Terviseamet saadab selle kohta kõigile veelkäitlejatele ka lähiajal eraldi juhised.“

Riskihindamise ja riskijuhtimise lihtsustamiseks on riigil plaanis arendada ka veebipõhine rakendus, mis võimaldab veekäitlejail edaspidi hinnata võimalikke valgalast või toitealast ning veevarustussüsteemist tulenevaid riske ja ohtusid joogivee kvaliteedile ja kavandada riskide ohjamiseks asjakohased meetmed. Terviseamet määrab prioriteetsed avalikud vee tarbimiskohad, kus tuleb hakata samuti riske hindama, nt haiglad, haridus- ja hoolekandeasutused, majutusasutused jt.

Seaduse muudatustega täpsustatakse ka kohalike omavalitsuste kohustusi joogivee kättesaadavuse parandamisel. See tähendab, et kohaliku omavalitsuse üksus peab selgitama välja oma territooriumil inimesed, kellel puudub juurdepääs joogiveele ning teavitama neid võimalustest ühisveevärgiga liitumiseks või alternatiivsetest võimalustest joogivee saamiseks. Ühe võimaliku meetmena nähakse ette avalike veekraanide paigaldamist.

Lisaks ajakohastatakse peagi vastuvõetava veeseaduse rakendusaktiga nii vee kvaliteedinäitajaid kui ka nende piirväärtuseid: kokku tuleb joogivees hakata määrama lisaks senistele kaheksat uut keemilist ja mikrobioloogilist näitajat, teiste hulgas näiteks endokriinfunktsiooni häirivad ühendid, ravimijäägid, nn igavesed kemikaalid (PFAS-id) ja mikroplast. Nende ainete esinemist peab veekäitleja edaspidi riskihindamise järelduste põhjal seirama nii valgalal kui veevarustussüsteemis.

Veeseaduse muudatustega kehtestatakse ka miinimumnõuded joogiveega kokkupuutuvatele materjalidele, veepuhastuskemikaalidele ja  filtermaterjalile. Veekao vähendamiseks tuleb suurtes Tallinna, Tartu ja Narva linna veevärkides, kes varustavad vett rohkem kui 10 000 m3 ööpäevas ja/või enam kui 50 000 inimesele, hinnata edaspidi veelekkeid uue Euroopa Liidus ühtselt reguleeritud metoodika alusel.

Viimased uudised