Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Kaitseväe pilt

Täna lõppes Tallinnas NATO sõjalise komitee konverents, kus liitlasriikide kaitsevägede juhatajad arutasid alliansi strateegilisi arenguid. Esmakordselt osalesid konverentsil külalistena Soome ja Rootsi kaitsevägede juhatajad.

„Käes on väljakutseid esitavad ajad. Suure ebakindluse ajad,“ ütles NATO sõjalise komitee esimees admiral Rob Bauer laupäeval istungitele järgnenud ühisel pressikonverentsil Eesti kaitseväe juhatajaga. „Kuid meid kui liitlasi tugevdab teadmine, et meil on 3,2 miljonit kaitseväelast, kes teevad kõik endast oleneva, et kaitsta liitlaste territooriumi iga tolli ja kõiki liitlaste pinnal elavaid kodanikke.“

Admiral Baueri sõnul arutasid NATO kaitsevägede juhatajad kollektiivkaitse ja NATO idatiiva tugevdamise, 360-kraadise julgeolekutagamise kontseptsiooni juurutamise, Ukraina toetamise ja NATO operatsioonide teemadel ning tänas Eesti kaitseväe juhatajat sooja vastu võtu eest.

„Tänased arutelud peegeldasid ühist arusaama, et liigume õiges suunas. Siiski peame meeles pidama, et ka aeg ja kiirus on olulised,“ ütles Eesti kaitseväe juhataja kindralleitnant Martin Herem pressikonverentsil.

Kindral Heremi sõnul oli tal eriti hea meel tervitada konverentsil osalenud Soome ja Rootsi kaitsevägede juhatajaid, nende riikide ühinemine tugevdab nii Läänemere regiooni kaitset kui Allianssi tervikuna. Ta lisas, et alliansil tuleb jätkata Ukraina toetamist, sest oleme näinud, kuidas see võib muuta sõja käiku ning aidata ukrainlastel rahu saavutada.

Laupäeval tervitas konverentsil osalejaid peaminister Kaja Kallas, kes ütles oma sõnavõtus, et Ukrainas sõda alustanud Venemaale ei tohi tolligi järele anda ning tuleb olla valmis pikaks konfliktiks, sest kui me Vene agressioonile otsustavalt vastu ei astu, on kogu rahvusvaheline reeglitel põhinev maailmakord ohus.

„NATO tasandilt eeldame praktilisi samme uue kaitsehoiaku rakendamiseks, et kaitseplaanid oleksid paigas ning neid ollakse valmis rakendama. See hõlmab kõiki domeene – nii maad, õhku kui merd,“ ütles peaminister Kallas, kelle sõnul peaks see tagama võimekuse tõrjuda igat rünnakut NATO vastu. Eesti on selle saavutamiseks otsustanud tõsta järgmisel aastal oma kaitsekulutusi 3 protsendini.

Reedel konverentsi pidulikul avamisel tervitas külalisi president Alar Karis ja rõhutas oma kõnes, et Tallinnas peetavad arutelud mõjutavad alliansi kollektiivset kaitset järgmiste aastate kui mitte aastakümnete vältel.

„Eestlastel on ütlus – uppuja päästmine on tema enda asi. See ei tähenda, et eestlased ei usu hädasolija aitamisse. Pigem seab see fookuse valmisolekule ja võimekusele ennast ise aidata,“ ütles president Karis, lisades, et kuigi NATO ja transatlantiline side jäävad Eesti julgeoleku alustalaks, kavatseb Eesti olla valmis end ka iseseisvalt kaitsma.

Kruiisiterminalis peetud avatseremoonial osalesid kaitsevägede juhatajad, riikide alalised sõjalised esindajad NATO peakorteris ning nende kaaslased. Õhtut juhtisid Kaitseliidu kodutütar Mariete Paat ja noorkotkas Henri Kiiver. Külalistele esines Elina Nechayeva, muusikat tegi sõjamuuseumi Eesti sõjaväeorkester. Pühapäeval said konverentsil osalejad tutvuda Tallinna vanalinnaga.

Konverentsi pidulikku avamist reedel ning avasõnu ja pressikonverentsi laupäeval oli võimalik jälgida otseülekande vahendusel aadressil mil.ee/natomc, kust nüüd on leitavad konverentsi sündmuste fotogaleriid ja videosalvestused.

Sõjaline komitee kohtub kaitseväe juhatajate sessioonil kaks korda aastas NATO peakorteris Brüsselis ja kord aastas korraldab konverentsi üks liitlasriikidest. Sõjaline komitee tuleb kokku, et arutada NATO operatsioone, missioone ja tegevusi ning anda Põhja-Atlandi Nõukogule (NAC) konsensusel põhinevat sõjalist nõu selle kohta, kuidas allianss saaks paremini lahendada ülemaailmseid julgeolekuprobleeme. Igapäevaselt täidavad sõjalise komitee ülesandeid riikide alalised sõjalised esindajad NATO peakorteris Brüsselis.

Viimased uudised