Tallinna Sadamaga seotud kriminaalasi lõppes Harju Maakohtus osaliselt aegumise ja osaliselt õigeks mõistmisega
Avaldatud: 27 juuni, 2024
Tallinna sadam. Foto: Zaha Hadid Harju Maakohus tegi täna otsuse nn Tallinna Sadama kriminaalasjas, kus Ain Kaljuranda süüdistati ametiisikuna altkäemaksu võtmises ja rahapesus; Martin Paidet ametiisikuna altkäemaksu võtmises; Eno Saart ametiisikule altkäemaksu andmises; Tõnis Pohlat ja Üllar Raadi ametiisikule altkäemaksu andmises; Toivo Prommi altkäemaksu võtmisele ja andmisele kaasa aitamises ning rahapesus; Jan Paszkowskit ametiisikule altkäemaksu andmises.
Kohus leidis, et Ain Kaljurand ja Allan Kiil ei ole AS Tallinna Sadam juhatuse liikmetena ja Allan Kiil TS Laevad OÜ nõukogu liikmena käsitletavad ametisikutena, kes täitsid avalikku ülesannet. Nad tegutsesid eraõigusliku juriidilise isiku juhatuse liikmetena äriühingu tavapärase majandustegevuse käigus.
Kohus vähendas esitatud süüdistuse mahtu. Kohus tuvastas, et kaks riigihankega seotud etteheidet Keskkonnahoolduse OÜ-ga seoses olid alusetud. Samuti, et Tõnis Pohla ja Üllar Raad ei ole andnud Allan Kiilile ja Ain Kaljurannale altkäemaksu sularahas ning Tõnis Pohla ei ole andnud Ain Kaljurannale altkäemaksuna mootorsaani ega 100 000 eurot laenu. Samuti vähendas kohus süüdistust oluliselt etteheidetud lepinguliste rikkumistega seoses.
Altkäemaksu andmine ja saamine toimus läbi tegelikkusele mittevastavate tehingute Keskkonnahoolduse OÜ, HTG Invest AS, Esteve Terminal AS ja Bone Invest OÜ vahel. Allan Kiil sai altkäemaksu Bone Invest OÜ tegeliku kasusaajana. Ain Kaljurand sai altkäemaksu Bone Invest OÜ ning AKA Auto OÜ ja Locatore Group OÜ vahel samuti tegelikkusele mittevastavate tehingute kaudu. Ain Kaljurand oli AKA Auto OÜ ja Locatore Group OÜ tegelik kasusaaja.
Kohus leidis, et vähendatud osas on süüdistatavate süü tõendatud. Ain Kaljuranna tegevuse kvalifitseeris kohus ümber altkäemaksu võtmiseks erasektoris. Eno Saare, Üllar Raadi ja Tõnis Pohla tegevused altkäemaksu andmiseks erasektoris. Toivo Prommi puhul leidis kohus, et ta on toime pannud altkäemaksu vahendamise, mitte kaasaaitamise altkäemaksu andmisele ja võtmisele.
Kuna altkäemaksu andmine erasektoris ja altkäemaksu vahendus on II astme kuriteod, siis on need kuriteod tänaseks aegunud ja nende alusel ei saa süüdistatavaid süüdi mõista. Eeltoodu alusel lõpetas kohus nendes episoodides kriminaalasja menetluse Ain Kaljuranna, Toivo Prommi, Eno Saare, Tõnis Pohla ja Üllar Raadi suhtes seoses aegumisega. Martin Paide mõistis kohus seoses tema süü tõendamatusega õigeks.
Poola ja Türgi parvlaevade episoodides leidis kohus, et toime ei ole pandud altkäemaksu andmist, võtmist ega vahendust. Tõenäoliselt on toimepandud kelmus või omastamine. Nimelt tuvastas kohus, et Allan Kiil pidas TS Laevad OÜ esindajana läbirääkimisi laevatehastega reisiparvlaevade ehitamiseks. Allan Kiil leppis kokku Toivo Prommiga ning Poola laevatehase esindaja Jan Paszkowskiga ja Türgi laevatehase esindajaga järgmise skeemi. Toivo Promm sõlmib laevatehastega tegelikkusele mittevastavad maaklerlepingud, maaklerteenust Toivo Promm ei osutanud. Maakleri tasu lepiti kokku 2% laevaehituse hinnast ning kokkulepitud 2% maakleri tasu lisati laeva ehituse hindadele. TS Laevad OÜ poolt allkirjastas laevade ehituse lepingud Poola ja Türgiga, mis sisaldasid tegelikkusele mittevastavat 2 %-list maakleritasu, Allan Kiil. Peale TS Laevad OÜ poolt laevatehastele osamakse tasumist esitas Toivo Promm sellest 2% suuruses summas tegelikkusele mittevastava arve laevatehastele, kes tegid ülekande Toivo Prommiga seotud R.I.C.H Group Trading Ltd arveldusarvele. Viimaselt kandis Toivo Promm raha selliselt üle, et osa jõudis Bone Invest OÜ-sse, mille tegelik kasusaaja oli Allan Kiil.
Kohus tuvastas selliselt süüdistuses kajastatust erinevad faktilised asjaolud, mistõttu ei saa kohus kuritegusid ise ümber kvalifitseerida. Selles episoodis mõistis kohus Toivo Prommi ja Jan Paszkowski seoses altkäemaksu kuriteokoosseisu puudumisega õigeks.
Rahapesu episoodides leidis kohus, et süüdistuste kirjeldused on samad kui altkäemaksu andmise ja vastuvõtmise ning prokuratuuri poolt Poola ja Türgi laevatehaste altkäemaksu (kohtu poolt tuvastatuna võimaliku kelmuse/omastamise) süüdistustes, mistõttu rahapesu etteheited neelduvad nendes. Kõikides episoodides oli ülekannete eesmärgiks raha jõudmine kas Allan Kiili ja/või Ain Kaljurannani ning läbi nende lõpptarbimisse. Mitte vara legaalsesse majandusse suunamine, mis on rahapesu eesmärk. Sellest tulenevalt mõistis kohus Ain Kaljuranna ja Toivo Prommi rahapesu süüdistustes õigeks.
Kriminaalmenetluse lõpetamiste ja õigeksmõistmiste tulemusena jättis kohus AS Tallinna Sadam ja TS Laevad OÜ tsiviilhagid läbi vaatamata. Põhiseadusega vastuolu ega lünka kohus ei tuvastanud. Kannatanutel on õigus pöörduda tsiviilkohtusse.
Kohus tühistas tsiviilhagi tagamiseks kohaldatud arestid ning hüvitas osaliselt kriminaalmenetluse kulud kogusummas 1 260 632.44 eurot ja süüteomenetlusega tekitatud kahju kokku summas 98 332.05 eurot.
Harju Maakohtu otsust on õigus vaidlustada 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtus.
Räägib riigiprokurör Kadri Väling:
Tallinna Sadama kriminaalasja kohtumenetluse üks keskseid küsimusi olnud, kas süüdistatavad Ain Kaljurand, Allan Kiil ja Martin Paide täitsid Tallinna Sadama juhtiv töötajatena avalikke ülesandeid või mitte.
Harju maakohus jõudis tänase otsusega seisukohale, et prokuratuuri 2017. aastal esitatud süüdistuses ette heidetud kuriteod on osaliselt tõendatud. Kohus leidis, et nii süüdistatavad Ain Kaljurand kui ka Allan Kiil võtsid süüdistuses kirjeldatud moel altkäemaksu, Eno Saar, Üllar Raad ja Tõnis Pohla andsid altkäemaksu ning Toivo Promm vahendas altkäemaksu.
Küll aga hindas kohus neid kuritegusid õiguslikult prokuratuurist erinevalt ja leidis, et tegemist ei ole altkäemaksuga andmise ja võtmisega avalikke ülesandeid täites, vaid altkäemaksuga erasektoris või varavastaste kuritegudega. Maakohtu õiguslik seisukoht tähendab aga, et ette heidetud esimese astme kuritegudest said teise astme kuriteod, millised on tänaseks aegunud.
Kohus vähendas ka süüdistuse mahtu ja vähendatud osas mõistis süüdistatavad õigeks. Niisiis kokkuvõttes on kuriteod osaliselt aegunud ja nende eest süüdi tunnistamine pole seaduse järgi võimalik. Kuigi kohtu hinnangul näitasid esitatud tõendid, et süüdistavad on kuriteod toime pannud.
Peame tänase kohtuotsuse argumentatsiooniga põhjalikult tutvuma, sest kohus jõudis prokuratuurist mitmes küsimuses erinevale õiguslikule seisukohale. Pärast põhjalikku kohtuotsuse analüüsi otsustame, kas ja millises ulatuses otsuse Tallinna Ringkonnakohtus vaidlustame.
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
