TAI: vigastusjuhtumid Kagu-Eesti maakondades ja värske üle-eestiline statistika
Avaldatud: 20 juuni, 2023
Tervise Arengu Instituut avaldas äsja nii maakonnapõhised ülevaated ravitud või surmaga lõppenud vigastusjuhtudest. Lisaks avaldas TAI äsja 2022. aasta vigastuste statistika.
Kagu-Eesti maakonna elanike ravitud või surmaga lõppenud vigastusjuhtude ülevaated asuvad siin:
Põlvamaa: https://tai.ee/et/valjaanded/ravitud-voi-surmaga-loppenud-vigastusjuhtude-ulevaade-polvamaa
Võrumaa: https://tai.ee/et/valjaanded/ravitud-voi-surmaga-loppenud-vigastusjuhtude-ulevaade-vorumaa
Valgamaa: https://tai.ee/et/valjaanded/ravitud-voi-surmaga-loppenud-vigastusjuhtude-ulevaade-valgamaa
Tervise Arengu Instituudil on valminud ülevaated 2021. aasta ravitud või surmaga lõppenud vigastusjuhtudest kõigis Eesti maakondades.
2021. aastal hukkus vigastuse tõttu 956 inimest. Sealjuures on vigastussuremuses väga suured piirkondlikud erinevused ning vigastussurmad 100 000 elaniku kohta on ajas aeglaselt kasvav trend.
Maakondlikus võrdluses 2021. aasta andmete põhjal:
* Jalgratturitega vigastusi toimus enim Pärnu- ja Tartumaal.
* Ravitud ründeid oli enim Valgamaal ja Ida-Virumaal 100 000 elaniku kohta (2x rohkem kui Eestis keskmiselt).
* Ravitud tahtlike enesevigastusi oli enim Tallinnas (2x rohkem kui Eesti keskmine näitaja).
* Vigastussurmi 100 000 elaniku kohta oli kõige enam Võrumaal (3x rohkem kui Hiiumaal, 2x rohkem kui Eesti keskmiselt).
* Valgamaal oli kõrge suremus mürgituse ning tahtliku enesevigastuse tõttu.
* Kagu-Eesti piirkond on mõnevõrra halvemate näitajatega kui ülejäänud Eesti, see on seletatav regionaalse ebavõrdsuse kaudu, mis koondab nii majandusliku mahajäämuse, tööpuuduse kui ka kehvemad tervisenäitajad.
* Vigastussurmade suhtarv (100 000 elaniku kohta) oli 2021. aastal kõige madalam Hiiumaal (46,8), Harjumaal (va Tallinn) (52,5) ning Raplamaal (56,6) , kõige kõrgem oli kordaja Võrumaal (148,1), Põlvamaal (128,4) ning Valgamaal (115,2).
* Elusolendite poolt põhjustatud vigastusi saadi samuti peamiselt kodus (40%), v-a Ida-Virumaa, kus 24% antud vigastustest saadi ka tänaval või teel.
Kõige enam saadakse viga kukkudes. Seda enamasti kodukeskkonnas (38% kõigist kukkumistest) ja igas vanuserühmas, sh tööealises elanikkonnas. Järgnesid tänaval/teel toimuvad kukkumised (16%). Kukkumiste riskiteguriks on näiteks alkoholijoove, aga ka kehv füüsiline vorm ning ülekaalulisus. TAI koostatud Eesti rahvastiku tervise aastaraamatus 2023 kajastatud viimase 20 aasta trendijooned aga näitavad, et üha väiksem osa Eesti elanikest liigub piisavalt ning märkimisväärne osa Eesti 16-64. aastasest hindab oma füüsilist vormi halvaks. Samuti on murettekitav trend aina süvenev ülekaalulisus. Kukkumiste ja mitmete teiste vigastuste ennetuses on aga olulisel kohal ka füüsilise keskkonna ohutus (nii teedel kui ka hoonetes, sh kodudes ning ohtlikele objektidele ligipääsu piiramine).
Tervise Arengu Instituudi koostatud ülevaated võtavad kokku vigastuste andmed igas maakonnas, mis on ühtsetel alustel arvutatud ja Eesti keskmisega võrreldavad. Ülevaadete eesmärk on pakkuda alusandmeid kohaliku tasandi tegevuste planeerimiseks ja elanike tervise ja heaolu parandamiseks. Vigastusriskide teadmine, nende märkamine, õigeaegne reageerimine ja oskuslik ravi aitab ära hoida vigastuste toimumist ning vähendab hilisemat võimalikku tervisekahju.
Möödunud, 2022. aastal suurenes vigastuste arv ligilähedale COVID-19 eelsele ajale
COVID-19 pandeemia mõjul esines 2020. ja 2021. aastal võrreldes 2019. aastaga ligikaudu 13% vähem vigastusjuhte, kuid 2022. aastal vaid 3,5% vähem, selgub Tervise Arengu Instituudi (TAI) avaldatud statistikast. Vigastusurmi oli 2022. aastal 983. Kõige sagedasem põhjus oli juhuslik mürgistus (24%), millest lõviosa moodustasid alkoholimürgitused (136 juhtu). Juhuslikele mürgistustele järgnesid juhuslikud kukkumised (22%) ja enesetapud (20%).
Tervisekassa raviarvete põhjal vajas 2022. aastal vigastuste tõttu ravi ligi 152 000 Eesti elanikku (11,7% elanikest) ehk iga üheksas inimene. Kõige enam registreeriti vigastusjuhte 5–14-aastaste laste ning vanemaealiste, 65–84-aastaste vanuserühmas. Vigastusjuhtudega kaasnevad ravikulud küündisid 2022. aastal 53 miljoni euroni. Kõige vanemas vanuserühmas (vähemalt 85-aastased) on vigastusjuhtude kasv jõudnud tagasi COVID-19 eelsele tasemele. Kiire vigastusjuhtude arvu kasv on aset leidnud ka 35–44-aastaste vanuserühmas. Vigastusjuhud vanuserühma kohta olid 25–34-aastaste vanuserühmas langustrendis juba enne koroonapandeemiat ja langesid ka eelmisel aastal (14% võrreldes COVID-19 eelse ajaga).
Sarnaselt eelmistele aastatele oli 2022. aastal kõige sagedasemaks vigastuste põhjuseks kukkumine, millele järgnesid enese äralöömine ja inimese või looma tekitatud vigastus. Kukkumiste arv on 2019. aastaga samal tasemel ja kukkumised moodustasid 47% ja enese äralöömine 33% kõikidest vigastuste põhjustest. Vähemalt 75-aastaste inimeste vigastustest moodustavad ligi kolmveerandi kukkumised, millest veidi enam kui pooled toimuvad kodus. Vähemalt 85-aastaste iga teine vigastus leiab aset kodus ja kodus juhtunud vigastustest on 80% kukkumised.
„Eesti elanikud elavad kauem ja sellega kaasneb meil tunduvalt suurem vastutus hoolitseda oma vanemaealiste lähedaste eest, et nende kodune elukeskkond oleks ohutu ning vastavuses nende kehaliste võimetega. Vajadusel tuleks mõelda ka kodu kohandamisele ning abivahendite kasutamisele, et ära hoida tõsiseid vigastusi,” kommenteeris TAI tervisestatistika osakonna juhataja Jane Idavain.
„Olukorrad, kus inimesed on kodus kukkunud ja vajavad abi, on igapäevaselt tuttavad ka päästjatele. Ainuüksi käesoleval aastal on päästjad reageerinud abitus seisundis inimestega seotud väljakutsetele 613 korral. Enamasti on need juhtumid, kus eakas inimene on kodus kukkunud ega saa enam ise püsti. Harvad pole korrad, kui kukkunu on lamanud maas pikki tunde või isegi päevi enne kui keegi on hakanud muretsema ja abi kutsunud,” rääkis Päästeameti ennetustöö osakonna juhataja Janika Usin.
„Selleks, et eaka lähedase või tuttava kodu ohutumaks teha ja seega ka kukkumise tõenäosust vähendada, saab igaüks päris palju ära teha. Eaka lähedase jaoks tasub võtta veidi aega ning vaadata ohutuse pilguga üle tema kodu, kõrvaldada potentsiaalsed komistuskohad (näiteks lahtised vaibaservad või põrandal looklevad pikendusjuhtmed), võimalusel paigaldada WC-sse ja vannituppa käsipuud ning rääkida üle ka ohutu käitumise põhitõed. Kindlasti tasub oma eakate lähedaste ja tuttavatega leppida kokku regulaarne suhtlusviis, näiteks telefonikõne kindlal kokkulepitud ajal. Nii saab tema heaolul silma peal hoida ja vajadusel kiiresti reageerida. Veidi rohkem hoolides ja märgates suudame üheskoos õnnetuste ohtu suurel määral vähendada,” lisas Usin.
Kui COVID-19 pandeemia ajal (2020.–2021. aastal) vajas vigastuste tõttu ravi keskmiselt 37 500 last (kuni 18-aastased) ehk 16 poissi ja 13 tüdrukut 100 elaniku kohta, siis 2022. aastal ligi 41 000 last. Kuni aastaste lastega juhtus 2022. aastal ligi 40% vähem õnnetusi kui pandeemia-eelsetel aastatel, 2022. aastal vajas vigastuste tõttu arstiabi umbes 500 imikut. Kõige sagedamini oli imikute puhul vigastuse põhjuseks kodus kukkumine või enda millegi vastu äralöömine (73%). Kukutakse enamjaolt voodilt, sülest või mujalt maapinnast kõrgemalt ja lüüakse end vastu seina, ust, kappi ja lauda.
„Kuigi lapseeas toimuvad õnnetused võivad tunduda paratamatud, siis paljud juhtumid saaks siiski ära hoida. Palju abi on laste vigastuste vältimisel koduste riskide hindamisest ja ohukohtade likvideerimisest, turvavahendite õigest kasutamisest, aga loomulikult tuleb tagada ka piisav vanemlik järelevalve,” kommenteeris Jane Idavain.
Värsked vigastusjuhtude andmed on avaldatud tervisestatistika ja -uuringute andmebaasis.
Kõigi maakondade 2021 .aasta ravi vajanud ja surmaga lõppenud vigastuste ülevaadetega saab lähemalt tutvuda TAI kodulehel.
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
