Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Lõunaeestlase pilt.

Salva Kindlustuse suvine kodukindlustusjuhtumite statistika toob esile probleemi: majapidamise abilisest ehk kodutehnikast võib kergelt saada kodu hävitaja. Salva varakahjude osakonna juhataja Karen Soosalu räägib kodumasinate poolt põhjustatud kahjudest ning annab nõu, kuidas neid vältida.

Selle suve suurima tulekahju põhjustas Rõuge vallas asuvas talumajas külmkapi süttimine. Majas tekkis ulatuslik tulekahju, mis hävitas osaliselt esimese korruse. Ülejäänud maja sai suitsu ja tahmakahjustusi, mistõttu muutus see elamiskõlbmatuks. Tekkinud kahju ületas 116 000 eurot.  

„Erinevad uuringud ja statistikad näitavad, et kõige rohkem tulekahju põhjustanud elektriseadmed on pliidid, külmkapid ja sügavkülmikud. Pliidi puhul jääb põhifaktoriks siiski inimtegevus – ehk pliidile kärssama unustatud toit. Teised kodumasinad põhjustavad kordades vähem või väiksemaid tulekahjusid, kui külmkapp,“ selgitas Soosalu.

Sellele on Soosalu sõnul mitu põhjendust: eeskätt on külmkapis palju rohkem komponente, mis süttida võivad; teiseks – külmkapp on kodu suurim ja raskeim tehnika, mida reeglina pärast paigaldamist liigutatakse väga harva või ei liigutata üldse, näiteks kui on tegu integreeritud kapiga. Tihti paigaldatakse külmkapp või külmakirst seinale liiga lähedale või ekspluateeritakse masinat nii pikalt, et  vooluühendused, kontaktid, isolatsioonid kuluvad ja muutuvad ohtlikuks.

„Külmkappe aeg-ajalt küll sulatatakse, aga unustatakse ära, et lisaks siseseinal tekkinud jääle, koguneb kapi tagaseinale ja kompressorile tolm, mis on elektrilühise korral kerge süttima. Oleme harjunud, et pesumasinal tuleb puhastada ja vahetada filtreid, kuid vähe on neid, kellel tekib mõte kutsuda aeg-ajalt koju külmkapi spetsialist, kes tehnika üle vaataks ja selle korrasolekus veenduks,“ lisas Soosalu.

Külmkappide tootja Samsung küsitles paar aastat tagasi Eesti inimesi ja uuris välja, et 65% kodudes vuristab 3 kuni 10 aastat vana külmkapp, viiel protsendil on külmkapp lausa üle 16 aasta vana. Nii remonditehnikud, kui seadmete tootjad soovitavad vanemat tehnikat spetsialistile regulaarselt näidata.

Suvel registreeriti Salvas ka teisi kodutehnikast tekkinud tulekahjusid, kuid nende põhjustajateks olid peamiselt erinevad nutiseadmete laadijad. Soosalu sõnul kõik esemed, mis tarbivad elektrit peavad olema kõrgendatud tähelepanu all, sest neis peitub potentsiaalne süttimisoht. „Hiljutisest praktikast võin näitena tuua põlema läinud akvaariumi, millel süttis valgustuse ja kompressori paneel. On olnud ka juhtumeid, kus elektritõukerataste laadijad süttivad pauguga,“ märkis Soosalu.

Taoliste süttimiste korral kannatasid peamiselt laadijale lähedal olevad esemed: diivanipadjad, põrandalauad, tapeet või mööbel ning selliste juhtumite puhul jäi kahju 1500 kuni 5000 euro vahele. „Küll aga meenub eelmisel aastal süttinud külmakirst, mis põletas terve maja seest tühjaks, mõistagi ei olnud tekkinud kahju väiksemate põlengutega võrreldav,“ lisas Soosalu ning tuletas meelde, et ohutuse tagamiseks on lisaks suitsuandurile kindlasti vajalik ka tulekahju signalisatsioon, eriti suur kasutegur on sellisel, mis saadab signaali otse turvafirma juhtimiskeskusesse.

Kuidas maandada külmkapi süttimise riski:

·       Puhasta külmkapi tagaseina vähemalt kord aastas tolmust ja veendu, et silmaga nähtavaid vigu (roostet, leket jmt) tagaseinal ei paista

·       Kui külmkapp on vanem kui 10 aastat, kutsu tehnik ja teosta kapile põhjalik hooldus. Kui tehnik ütleb, et kapi eluiga on lõppemas, vii see jäätmejaama

·       Uut külmkappi soetades eelista mudelit, millel on  metallist tagasein. See on tunduvalt tulekindlam, kui plastikust tagaseinaga kapp. Süttimise puhul jääb metallist tagaseinaga külmkapi tulekahju reeglina lokaalseks ega levi kulutulena;

·       Ära unusta pikendada õigeaegselt oma kodukindlustuse lepingut ning veendu, et lepinguga on kaitstud ka kodune vara.

Viimased uudised