Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Statistikaameti liikumisanalüüsist selgus, et pärast eriolukorra ja liikumispiirangute kehtestamist püsivad Eesti inimesed keskmiselt 20 tundi ööpäevas oma peamises asukohas. Lühenenud on päeval läbitav vahemaa ja vähenenud käikude arv. Koondanalüüsi korrigeerimisel selgus, et peamises asukohas viibijate arv on suurenenud 16 protsendipunkti ehk täiendavalt on paikseks jäänud hinnanguliselt ligi 200 000 inimest.

Statistikaameti peadirektori Mart Mägi sõnul analüüsis amet kriisikomisjoni tellimuse alusel, kas inimesed on pärast eriolukorra kehtestamist jäänud paiksemaks. „Liikumisanalüüsist selgus, et Eesti inimesed viibivad eriolukorra ajal keskmiselt 20 tundi oma peamises asukohas, lühenenud on päeva jooksul läbitud vahemaa seniselt 27,5 kilomeetrilt 17,6 kilomeetrile ning käikude arv päeva jooksul peamisest asukohast mujale on vähenenud 1,8-lt 1,5-le,“ rääkis Mägi.

„Märtsi lõpus lisandusid uued avalikes kohtades kehtestatud liikumispiirangud. Liikumisanalüüsist selgus, et võrreldes eriolukorra esimeste nädalatega, kui liikumine vähenes, ei ole täiendavad piirangud liikumisele nähtavat mõju avaldanud,“ lisas Mägi.

Liikuvusanalüüsi avalik kaart asub: http://www.stat.ee/liikuvusanalyys / https://www.stat.ee/liikuvusanalyys

Statistikaamet kasutas liikumisanalüüsiks mobiilinumbrite liikumisanalüüsi koondtabeleid, mis saadi mobiilioperaatoritelt. Nende alusel arvutati välja kogu Eesti paiksusmäär. Analüüsis ei kasutatud mobiilioperaatorite klientide reaalajaandmeid, tegemist oli anonüümsete koondandmetega. Üksikisikute liikumismustreid ei ole võimalik kõnealuste anonüümsete andmete põhjal tuvastada ega analüüsida.

Neli nädalat tagasi kehtestati Eestis eriolukord, mille tõttu suleti koolid, peatati kultuuriasutuste tegevus ja piirati laevareise. Järgnevate nädalate jooksul on kehtestatud uusi liikumispiiranguid, sh suletud kaubanduskeskused. Statistikaameti, mobiilioperaatorite, riigikantselei, terviseameti, andmekaitse inspektsiooni, ministeeriumide, rahandusministeeriumi infotehnoloogiakeskuse ja Positiumi koostöös tehtavast liikumisanalüüsist saab kriisikomisjon eriolukorra ajal ülevaateid inimeste liikumisest ning see on üks näitaja, mille alusel otsustada, kuidas piirangud järk-järgult lõpetada. Liikuvusanalüüsi koostamist ja edastamist jätkatakse eriolukorra lõpuni.

Taustteave

Liikumisanalüüsi meetodi kirjeldus

Mobiilioperaatorid kasutavad koostöös statistikaametiga välja töötatud meetodit, mis tagab liikumisanalüüsi usaldusväärsuse ja võrreldavuse.

Mobiilioperaatorid tegid igaüks eraldi liikumisanalüüsi, kasutades algandmetena enda mobiilsidevõrgu anonüümseid andmeid alates 20. veebruarist 2020. Operaatorid arvutasid iga anonüümse mobiilinumbri peamise asukoha. Selleks tehti kindlaks mobiilimastid, kuhu number on 24 tunni jooksul kõige kauem ühendatud. Arvesse võeti nii keskmist kui ka maksimaalset liikumiskaugust peamisest asukohast. Üksikisikute liikumismustreid ei ole võimalik kõnealuste anonüümsete ajalooliste andmete põhjal tuvastada ega analüüsida. Liikumisanalüüs on vaid Eesti-sisene ega näita, millistes välisriikides on Eesti inimesed viibinud või viibivad.

Tulemused üldistati kohalike omavalitsusüksuste alusel ja võimaluse korral ka detailsemalt (nt Tallinnas ning Tartus asumite järgi). Järgmisena vaatas statistikaamet mobiilioperaatoritelt laekunud koondandmed üle ja arvutas kogu Eesti paiksusmäära, mille põhjal valmisid väljavõtted, nt „XXX piirkonnas on 87 protsenti mobiilidest paiksed“. Seejärel visualiseeris ettevõte Positium liikumisanalüüsi tulemused ja esitas need Eesti kaardil.

Valitsuse kriisikomisjoni tellitud liikumisanalüüsi eesmärk on uurida, kuidas Eesti ühiskond on eriolukorras rakendatud meetmed vastu võtnud ehk kas inimesed on jäänud paiksemaks. Ühtegi teist ülesannet nende anonüümsete andmete alusel ei lahendata. Liikumisanalüüsis kasutatud andmete säilitamise aeg on piiratud eesmärgi saavutamise ja eriolukorra lõppemisega. Pärast projekti lõppu kustutatakse kõik andmed.

Kommentaarid

Viimased uudised