Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Möödunud aastal loodi 63 protsenti kogulisandväärtusest Harjumaal, viimased kümme aastat on see näitaja püsinud stabiilne. Lisandväärtust luuakse jätkuvalt enim teeninduses.

Statistikaameti analüütik Kail Karilaidi sõnul oli Eesti majandust iseloomustav näitaja sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2021. aastal jooksevhindades 31 miljardit eurot. „Harjumaa moodustas sellest 20 miljardit eurot, millest omakorda 16 miljardit eurot tuli Tallinnast,“ lisas Karilaid. Harjumaale järgnesid jätkuvalt Tartumaa ja Ida-Virumaa, mille osakaalud SKP-st olid vastavalt 11% ning 6%. Väikseima osatähtsusega olid Hiiumaa, Põlvamaa ja Läänemaa, moodustades SKP-st vähem kui protsendi.

Eelmisel aastal loodi kogu lisandväärtusest 71,3% teeninduses. Kümne aastaga on see näitaja järjepidevalt kasvanud, ületades 2019. aastast alates ka 70% piiri. Suurim teeninduse osakaal 2021. aastal oli endiselt Tallinnas ja Tartus, vastavalt 81% ning 72%. Tallinna osakaalu mõjutasid enim info ja side, kaubanduse ning kinnisvara tegevusalad ja Tartu panust hariduse, tervishoiu ja kinnisvara tegevusalad. Kuigi enamikes maakondades luuakse julgelt üle poole lisandväärtusest teeninduses – silmapaistvamad Läänemaa (63%), Saaremaa (61%) ja Pärnumaa (59%), oli madalaima teeninduse valdkonna osakaaluga Järvamaa (50,5%).

Tööstus- ja ehitustegevus moodustas 26,4% lisandväärtusest. Kuigi 2021. aastal selle valdkonna osakaal võrreldes eelmise perioodiga veidi kasvas, on see aastate jooksul siiski pidevalt vähenenud, mis on tingitud eelkõige teeninduse osakaalu kasvust. Tänu energeetika valdkonnale on suurim tööstus- ja ehitustegevuse osakaal maakondlikus lisandväärtuses jätkuvalt Ida-Virumaal (47%). Kõrge töötleva tööstustegevuse osakaaluga järgnevad Võrumaa (39%), Raplamaa (39%) ning Valgamaa (38%).

Väikseimad tööstus- ja ehitustegevuse osakaalud on endiselt Harjumaal (22%), Tartumaal (25%) ja Põlvamaal (28%). Kui Harju- ja Tartumaal on see tingitud suurest teeninduse osakaalust, siis Põlvamaal pigem põllumajanduse olulisusest.

Põllumajandus moodustas lisandväärtusest 2,3%. Kümne aastaga on see näitaja järjepidevalt vähenenud. Kuigi 2014. aastast alates on Jõgeva-, Põlva- ja Järvamaal põllumajanduse osakaal lisandväärtusest teenindusvaldkonna kasvu tõttu oluliselt kahanenud, on endiselt suurimad põllumajanduse osakaalud just nendes maakondades, vastavalt 13%, 12% ja 12%. Väikseimad põllumajanduse osakaalud on aga Harjumaal (0,3%) ning Ida-Virumaal (1,4%).

SKP elaniku kohta oli 2021. aastal 23 628 eurot ehk 2969 eurot rohkem kui aasta varem. Suurim SKP elaniku kohta oli Harjumaal – 137% Eesti keskmisest. Järgnesid Tartu- ja Järvamaa, kus SKP elaniku kohta oli vastavalt 95% ning 70% Eesti keskmisest. Järvamaa tulemuse taga on peamiselt tugev põllumajanduse valdkond. Väikseim SKP elaniku kohta oli jätkuvalt Põlvamaal (48%), järgnesid Valga- (56%), Võru- (56%) ja Raplamaa (57%). Kõige kiiremini on viimase kümne aasta jooksul Eesti keskmisele lähenenud Jõgevamaa, Tartumaa, Raplamaa ja Viljandimaa ning Eesti keskmisest on kaugenenud enim Saaremaa, Pärnumaa ja Lääne-Virumaa. Kümne aasta trendis võib märgata ka Harjumaa ja Eesti keskmise vahe vähenemist.

Viimased uudised