Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Statistikaameti andmetel suurenes kaupade eksport mais võrreldes 2021. aasta sama kuuga 31 protsenti ning import 33 protsenti. Kaubavahetus kasvas enamike meie peamiste kaubanduspartneritega.

Eestist eksporditi kaupu jooksevhindades 1,9 miljardi ja imporditi ligi 2,2 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 265 miljonit eurot ja see suurenes 2021. aasta maiga võrreldes 88 miljoni euro võrra.

Statistikaameti juhtivanalüütik Evelin Puura tõi välja, et mais toimunud kaubavahetuse kasv oli laiapõhjaline – kasvu oli märgata pea kõigis kaubagruppides, eksport vähenes vaid elektriseadmete kaubagrupis. „Kaubavahetus peamistesse partnerriikidesse kasvas samuti, vaid Venemaa ja Ameerika Ühendriikidega kaubavahetus kahanes. Venemaaga kaubavahetuse vähenemine on tingitud Ukraina sõjaga seotud sanktsioonide järk-järgult jõustumisest. USAga on oluliselt vähenenud elektriseadmete eksport,“ ütles Puura.

Kaupadest eksporditi mais kõige rohkem mineraalseid kütuseid ja elektrienergiat, elektriseadmeid ning puitu ja puittooteid. Võrreldes möödunud aasta maiga suurenes enim ehk 197 miljoni euro võrra mineraalsete kütuste ja elektrienergia, 59 miljoni euro võrra metalli ja metalltoodete ning 55 miljoni euro võrra puidu ja puittoodete väljavedu. Enim ehk 11 miljoni euro võrra vähenes elektriseadmete eksport.

Eesti suurim ekspordipartner oli Soome, järgnesid Läti ja Rootsi. „Soome eksporditi enim metallkonstruktsioone ja muid terastooteid ning elektriseadmeid, Lätti elektrienergiat, vanametalli ja sõiduautosid, Rootsi kommunikatsiooniseadmeid ja kokkupandavaid puitehitisi. Väljavedu kasvas kõige rohkem Lätti, Soome, Rootsi ja Egiptusesse. Lätti suurenes enim elektrienergia, Rootsi ning Egiptusesse töödeldud mineraalkütuste eksport,“ lisas Puura.

Reeksport Eestist kasvas 36%, kodumaiste kaupade väljavedu 29%. Eesti päritolu kaupade osatähtsus moodustas 72% kogu kaupade ekspordist. Kõige rohkem suurenes Eesti päritolu töödeldud mineraalkütuste, vanametalli ning puit ja puittoodete eksport.

Kaupadest imporditi enim mineraalseid kütuseid ja elektrienergiat, metalle ja metalltooteid, elektriseadmeid ning mehaanilisi masinaid. Kõige rohkem ehk 128 miljoni euro võrra kasvas mineraalsete kütuste ja elektrienergia, 91 miljoni euro võrra metalli ja metalltoodete ning 52 miljoni euro võrra puidu ja puittoodete sissevedu.

Kaupu imporditi kõige rohkem Soomest, Leedust ja Saksamaalt. Enim kasvas sissevedu Soomest ja Leedust. Soomest imporditi rohkem elektrienergiat ja vanametalli, Leedust mootorikütuseid.

Eesti kaubavahetus kuude kaupa, 2021–2022

Kuu Eksport, mln eurot Import, mln eurot Bilanss, mln eurot
2021 2022 muutus, % 2021 2022 muutus, % 2021 2022
KOKKU 6916 8643 25 7570 1 0061 33 -654 -1418
Jaanuar 1190 1624 36 1306 1778 36 -116 -154
Veebruar 1257 1495 19 1327 1783 34 -70 -289
Märts 1465 1998 36 1653 2171 31 -188 -173
Aprill 1536 1605 5 1639 2144 31 -103 -538
Mai 1469 1921 31 1646 2186 33 -177 -265

Eesti peamised väliskaubanduspartnerid, mai 2022

Sihtriik,

riikide ühendus

Eksport, mln eurot

 

Osatähtsus, % Muutus võrreldes eelmise aasta, sama kuuga % Saatjariik,

riikide ühendus

Import,

mln eurot

Osatähtsus,

%

Muutus võrreldes eelmise aasta, sama kuuga %
KOKKU 1921 100 31 KOKKU 2186 100 33
EL-27 1265 66 28 EL-27 1690 77 42
Euroala 19 riiki 893 46 27 Euroala 19 riiki 1294 59 46
EL-i välised riigid 656 34 36 EL-i välised riigid 496 23 8
1. Soome 277 14 31 1. Soome 310 14 51
2. Läti 226 12 75 2. Leedu 258 12 72
3. Rootsi 201 10 47 3. Saksamaa 225 10 29
4. Leedu 119 6 28 4. Venemaa 189 9 -2
5. USA 103 5 -27 5. Läti 182 8 39
6. Saksamaa 99 5 -3 6. Rootsi 153 7 29
7. Norra 66 3 22 7. Poola 148 7 33
8. Egiptus 62 3 8. Holland 94 4 40
9. Poola 51 3 6 9. Hiina 89 4 78
10. Venemaa 50 3 -31 10. Itaalia 58 3 32

Eksport ja import kaubagruppide järgi, mai 2022

Kaubajaotis (-grupp)kombineeritud nomenklatuuri (KN) järgi Eksport Import Bilanss,

mln eurot

mln eurot osa-tähtsus,

%

muutus võrreldes eelmise aasta sama kuuga, % mln

eurot

osa-tähtsus, % muutus võrreldes eelmise aasta sama kuuga, %
KOKKU 1921 100 31 2186 100 33 -265
Põllumajandussaadused ja toidukaubad (I–IV) 162 9 41 197 9 32 -35
Mineraalsed tooted (V) 395 21 99 364 17 54 32
Keemiatööstuse tooraine ja tooted (VI) 84 4 7 178 8 18 -94
Kummi- ja plasttooted (VII) 58 3 21 120 6 30 -62
Puit ja puittooted (IX) 214 11 35 129 6 67 85
Paber ja pabertooted (X) 39 2 32 33 2 45 6
Tekstiil ja tekstiiltooted (XI) 42 2 21 71 3 25 -29
Metall ja metalltooted (XV) 176 9 50 246 11 59 -70
Masinad ja mehaanilised seadmed (84) 135 7 10 224 10 28 -89
Elektriseadmed (85) 232 12 -5 224 10 21 8
Transpordivahendid (XVII) 121 6 9 204 9 12 -83
Optika-, mõõte-, täppisinstrumendid (XVIII) 50 3 51 47 2 37 2
Mitmesugused tööstustooted (XX) 152 8 23 53 2 24 99
Muu 63 3 10 97 5 14 -35

 Väliskaubanduse andmeid kogub ja analüüsib statistikaamet majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel, et saada aru, kuidas läheb Eesti eksportivatel ja importivatel ettevõtetel.

Vaata ka väliskaubanduse valdkonnalehte. Eesti väliskaubanduse visualiseeritud andmetega saab tutvuda statistikaameti rakenduses.

Detailsemad andmed on avaldatud statistika andmebaasis. Andmete ümardamise tõttu võib ridade summa erineda veeru kokkuvõtvast summast.

Viimased uudised