Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Statistikaameti andmetel jätkus 2021. aasta novembris Eesti kaubavahetuse kiire kasv. Kaupade eksport suurenes võrreldes 2020. aasta novembriga 30 protsenti ning import 36 protsenti. Kaubavahetus kasvas enim Euroopa Liidu liikmesriikidega ja eelkõige naaberriikidega.

Eestist eksporditi kaupu jooksevhindades 1,7 miljardi ja imporditi 1,9 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 149 miljonit eurot, 2020. aasta samas kuus aga 58 miljonit eurot. Puudujäägi kasvu mõjutasid enim keemiatööstuse tooraine ja toodete ning transpordivahendite kaubavahetus.

Statistikaameti juhtivanalüütik Evelin Puura tõi välja, et aktiivseim kaubavahetus ja selle kasv on meil lähinaabritega – Soome, Läti, Leedu ning Rootsiga. Nende riikide osatähtsus moodustab kogu Eesti ekspordist ja impordist 41 protsenti. „Novembri kaupade eksport ja import olid rekordtasemel. Kaubavahetuse kasvu mõjutas lisaks mahtude kasvule endiselt ka hindade tõus,“ selgitas Puura.

Kaupadest eksporditi kõige rohkem mineraalkütuseid, elektriseadmeid, puitu ja puittooteid. Võrreldes 2020. aasta sama kuuga suurenes enim ehk 129 miljoni euro võrra mineraalkütuste ja elektrienergia, 80 miljoni euro võrra puidu ja puittoodete ning 74 miljoni euro võrra metalli ja metalltoodete väljavedu.

Eesti suurim ekspordipartner oli Soome, järgnesid Läti ja Rootsi. Väljavedu kasvas kõige rohkem Soome, Lätti ja Saksamaale. Lätti eksporditi enam elektrienergiat ja vanametalli, Soome maagaasi ja elektrimootorite osasid ning Saksamaale kokkupandavaid puitehitisi ja roostevabast terasest jäätmeid.

Reeksport Eestist kasvas 35 protsenti, kodumaiste kaupade väljavedu aga 28 protsenti. Eesti päritolu kaupade osatähtsus moodustas 71 protsenti kogu kaupade ekspordist. Kõige rohkem suurenes Eesti päritolu raua ja terase jäätmete, puitgraanulite, töödeldud kütuste ning kokkupandavate puitehitiste eksport.

Viimased uudised