Statistikaamet: Eesti peamine väliskaubanduspartner on Soome

Aastatel 2004–2024 on kõige enam ehk 15% kaubavahetusest toimunud põhjanaabriga. Teisel kohal on 20 aasta kokkuvõttes Rootsi. „Kaubavahetus Rootsiga moodustab 10% kogu Eesti väliskaubandusest, kolmandal kohal on Läti 9%-ga,” selgitas statistikaameti väliskaubandusstatistika tiimijuht Evelin Puura.

2024. aastal vähenes kaupade eksport Soome võrreldes 2023. aastaga 11% ja import 16%. Kaupu eksporditi sinna mullu jooksevhindades 2,74 miljardi euro eest ning imporditi sealt pea sama palju ehk 2,72 miljardi euro eest. Kaubavahetus Soomega moodustas Eesti koguekspordist 16% ja koguimpordist 13%. „Soomega oli möödunud aastal meie kaubandusbilanss 21 miljoni euro võrra plussis ehk me eksportisime Soome mõnevõrra rohkem kui sealt importisime,” sõnas Puura.

Enamus kaubavahetusest toimub mere kaudu

Peamised ekspordiartiklid Soome olid 2024. aastal elektriseadmed, mehaanilised masinad (31% kogu Soome ekspordist), metall ja metalltooted (10%) ning puit ja puittooted, puusüsi, kork ja korgist tooted, õlgedest, espartost ja muudest punumismaterjalidest tooted, korv- ja vitspunutised (10%).

Soomest imporditi aga Eestisse mullu kõige enam mineraalseid tooteid (31%), masinaid, mehaanilisi seadmeid, elektriseadmeid ja nende osasid (17%) ning metalli ja metalltooteid (10%).

Puura selgitas, et kui vaadata ajas 20 aastat tagasi, siis 2014. aastal eksporditi Soome 1,79 miljardi euro eest ja eksport on kasvanud selle perioodi jooksul 1,5 korda. Samas on peamised eksporditavad kaubad jäänud samaks: elektriseadmed, mehaanilised masinad (2014. aastal 28% kogu Soome ekspordist), metall ja metalltooted (12,8%). Muutus on toimunud jaotises, kus on mööbel, valgustid, mänguasjad ja muud tööstustooted, mis moodustas toona 11% koguekspordist. Soomest imporditi 2014. aastal 1,9 miljardi euro eest, mis on kasvanud nüüdseks 1,4 korda. Suurimad imporditavad kaubagrupid on aga 20 aasta jooksul jäänud samaks.

Peamine transpordiliik naabritevahelises kaubavahetuses väärtusest on alati olnud meretransport, ulatudes ekspordil ligi 90% ja impordis ligi 85% kogu kaubavahetusest. Teisel kohal oli kuni 2014. aastani maismaatransport, mille osakaal jäi vahemikku 16%-29%. „Oluliselt on viimastel aastatel aga kasvanud torutranspordi osatähtsus ning seda on eriti mõjutanud maagaasi ning elektri kõrge hind,” selgitas Puura. Teiste transpordiliikide osatähtsus on kogu kaubavahetusest küllaltki väike.