Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Statistikaamet uurib sotsiaalministeeriumi tellimusel, millise töö on ajutise kaitse saanud Ukraina põgenikud ja teistel alustel riigis viibivad Ukraina kodanikud endale leidnud. Andmeid hakatakse edaspidi uuendama regulaarselt.

Sõja tõttu Eestisse tulnud Ukraina kodanikud ja nende pereliikmed saavad taotleda ajutist kaitset, mis annab muu hulgas õiguse Eestis töötada. Sotsiaalministeeriumi tööala asekantsler Ulla Saare sõnul on tööturuandmed üliolulised, et teada, kuidas ajutise kaitse saajatel Eestis läheb. „Meile on oluline, et Eestisse saabunud ja siia jäävad sõjapõgenikud saaksid võimalikult kiiresti siin iseseisvalt hakkama, leiaksid töökoha ja annaksid seeläbi ka ühiskonnaellu oma panuse. Töötukassa kaudu on praegu pakkumisel üle 7000 töökoha,“ ütles Saar.

Statistikaameti avaldatud info põhjal teeb sotsiaalministeerium oma prognoose ja vajaduse korral arvestab sellega ka tööturuteenuste arendamisel. „Näiteks saame karjäärinõustajate ja konsultantide abil uurida, millised takistused on neil tööealistel põgenikel, kes pole veel tööle läinud. Põhjuseks võib olla nii väikeste laste eest hoolitsemine kui ka Ukrainas asuva tööandja juures distantsilt töötamine, või on hoopis vaja oskusi täiendada, et sobiv töökoht leida,“ sõnas Saar.

Statistikaameti juhtivanalüütikud Kaja Sõstra ja Märt Leesment osutavad, et ajutise kaitse saanud tööealistest inimestest on küllaltki lühikese aja jooksul märtsist juunini endale töö leidnud juba päris suur osa. „20–64-aastaste ajutise kaitse saanud inimeste tööhõive määr tõuseb igal nädalal ja on jõudnud juba 38 protsendini,“ ütles Sõstra.

Ukraina kodanikud on rakendust leidnud kõigil ametialadel. „Kogu tööturuga võrreldes on Ukraina kodanikke suhteliselt rohkem eeskätt lihttööliste ning oskus- ja käsitööliste, ning suhteliselt vähem juhtide ja tippspetsialistide seas,“ sõnas Sõstra. „Ukraina sõjapõgenikud on suhteliselt kõrge haridustasemega. Kuid keeleoskuse puudumine ja kiire vajadus elatise teenimiseks võib sundida Ukraina sõjapõgenikke kvalifikatsioonile ja haridustasemele mittevastavaid töökohti vastu võtma.“

Ajutise kaitse saajate seas on kõige populaarsem amet koristaja; elamisloaga, ilma ajutise kaitseta inimeste hulgas keevitaja ning lühiajalise töötamisõigusega Ukraina kodanikud on kõige sagedamini pakkijad. Samas leiab viimaste hulgast ka tippspetsialiste, eelkõige tarkvaraarendajaid.

Nagu tööturul üldiselt on ka ukrainlaste seas populaarseim tegevusala tööstus. „Samas on ukrainlaste gruppide vahel tegevusalade lõikes mõningaid erinevusi. Ajutise kaitse saajate hulgas on olulisemad kaubandus ning majutus ja toitlustus. Lühiajalise töötamisõigusega Ukraina kodanikud leiavad enam rakendust haldus- ja abitegevustes ning ehituses,“ kirjeldas Leesment.

Viimased uudised