Statistikaamet: 14 protsenti töötajatest käib teise maakonda tööle
Avaldatud: 11 jaanuar, 2023
Kuigi võiks arvata, et inimesed valivad töökoha oma elukoha lähedale, näitavad erinevad uuringud, et distants elu- ja töökoha vahel on aastate jooksul hoopis suurenenud.
Statistikaameti juhtivanalüütik Kristjan Erik Loik uuris statistikablogis lähemalt, milline on Eesti-sisene tööränne ehk kui kaugele kodust inimesed tööle liiguvad*.
Distants, mida inimesed tööle jõudmiseks iga päev läbivad, on erinevate uuringute järgi pidevalt kasvamas. Näiteks Eesti tööjõu-uuringu andmetel on see viimase kahekümne aastaga suurenenud 8 kilomeetri juurest 11,5 peale, samas kui keskmiselt tööle jõudmiseks kuluv aeg on jäänud samaks või kohati isegi vähenenud, olles veidi üle kahekümne minuti. Seega, kiiremini on võimalik jõuda kaugemale ning eks see kõnelebki suurenenud autostumisest, aga ka valglinnastumisest ning inimeste valmisolekust ihaldatud töö nimel kaugemale liikuda.
2021. aasta rahvaloendusel ei küsitud inimeste käest, kui kaua nad tööle liiguvad või kui pikk distants neil tööle on, kuid saadi teada inimeste elukoht ning hõivatute töökoha asukoht. See annab võimaluse uurida, kui paljud meist käivad naabermaakonda tööle ja mis kandi inimesed saavad töö tehtud oma koduvallas või linnas.
Töökohad koonduvad rahvastikust enam
Rahvaloenduse tulemuste järgi on Eestis 642 000 hõivatut, mis on napilt alla poole (48,2%) elanikkonnast. Soo järgi võetuna on mehed osakaalult küll paari protsendipunkti võrra rohkem tööga hõivatud kui naised, ent absoluutarvudes on töötavaid mehi veidi vähem. Töökohtade ja hõivatute jaotumine riigis erineb mõningal määral sellest, kuidas rahvastik üldiselt Eestis jaguneb.
Rahvastiku paiknemisega võrreldes on inimeste töökohad veelgi enam koondunud Harjumaale või suurematesse linnadesse. Näiteks Tallinnas, kus elab 33% eestimaalastest, asub 43% töökohtadest. Harjumaal elab 46% elanikest ning asub 55% töökohtadest, Tartumaal on vastavad näitajad 11,8% ja 12,6%. Kui seada omavalitsused ritta töökohtade arvu järgi, siis Narva – rahvaarvult Eesti suuruselt kolmas linn ja omavalitsus – on Tallinna, Tartu, Pärnu ja Rae valla järel suuruselt aga hoopis viies. Tõsi, tasakaaluks tuleb mainida, et paljude narvakate töökohad asuvadki naaberomavalitsuses, sest kaevandused linna ei sobi.
Loe edasi ning tutvu kaardi ja graafikutega statistikaameti kodulehel.
Viimased uudised
Loading ...
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
