Sotsiaalministeeriumi kantsler: erihoolekande omaosaluse tõus aitab hoida teenuse kvaliteeti, riik abivajajaid hätta ei jäta
Avaldatud: 14 november, 2025
Mõistame, et erihoolekande omaosaluse kasv puudutab haavatavas olukorras inimesi ja kinnitame, et mitte keegi ei jää selle tõttu teenusekohast ilma. Nii nagu varasemalt, jätkab riik nende inimeste toetamist, kes omaosaluse maksmisel hätta jäävad, märgib sotsiaalministeeriumi kantsler Maarjo Mändmaa.
Omaosalus on inimese panus tema enda toidu, elamise ja ühiste olmetingimuste kulude katmisse. Need on kulud, mida inimene peaks tasuma ka kodus elades – toitlustus- ja majutuskulud. Erihoolekande omaosaluse 10%-lise tõusu põhjuseks järgmisel aastal on see, et praegune omaosaluse suurus ei kata enam tegelikke kulusid toidule, majutusele ja kommunaalarvetele. Erihoolekandes on toitlustus, majutus jmt olnud alati inimese enda kanda, siin ei toimu mingit muutust. Kuna need hinnad on reaalselt kasvanud, siis kasvab ka omaosalus. Kui me omaosalust ei tõstaks, jääks teenuseosutajatel toidu ja muude kulude katteks vähem raha ja halveneks teenuse kvaliteet. Teenuse kvaliteeti on aga vaja hoida.
Kulud on kasvanud kavandatava omaosaluse tõusuga samas suurusjärgus või rohkemgi, kuid ka omaosaluse suurendamine ei pruugi katta kõiki igapäevaseid elamiskulusid. Sel aastal suutsime omaosaluse kasvu võrreldes varasemate aastatega vähendada (2023. a kasv oli 19% ja 2024.a 15%). Riigikontrolli analüüs näitas, et praegune omaosalus katab vaid umbes 61% tegelikest kuludest ehk riik maksab nagunii juba rohkem (näiteks ööpäevaringse teenuse puhul kuni 12 inimesele on tegelik kulu ca 773 € kuus, omaosalus aga 477 €). 10% tõus vähendab seda vahet, kuid ei kata kõiki kulusid.
Saame igati aru, et iga rahalise koormuse tõus on inimestele keeruline, eriti neile, kelle sissetulekud on väiksemad. Abivajajale peab kätte jääma vähemalt 15% pensionist või töövõimetoetusest ja kui tal ei jätku raha omaosaluse tasumiseks, siis katab selle puuduva osa riik.
Erihoolekandeteenuseid korraldava Sotsiaalkindlustusameti eelarves on selle kuluga arvestatud.
Omaosaluse tõus umbes 10% tähendab inimesele lisakulu ligikaudu 36–48 eurot kuus. Samal ajal on riik prognoosinud, et töövõimetoetus ja pension tõusevad igal aastal umbes 20-30 eurot kuus. Kuna 1. aprillist tõusevad töövõimetoetuse päevamäär ja rahvapension, siis oleme planeerinud ka erihoolekande omaosaluse tõusu samale ajale. Sissetulekute tõus samal perioodil peaks aitama leevendada inimeste rahalist koormust. Varasemalt on omaosaluse tõus kehtima hakanud 1. jaanuarist.
Kui me omaosaluse piirmäärasid ei tõstaks, peaks teenuspakkujad kokku hoidma teenuse arvelt ning see omakorda mõjutaks teenuse kvaliteeti. Teenuse kvaliteedi kindlustamine on oluline aga kõigile – abivajajale, teenusepakkujale ja riigile.
Taustainfo:
Kuidas erihoolekandeteenust rahastatakse?
- Riik / SKA – katab teenuse sisu (tugi, juhendamine, järelevalve).
- Inimene ehk teenusesaaja – maksab omaosaluse ehk oma igapäevased elamiskulud (toit, majutus, kommunaalid) kuni riigi seatud ülempiirini.
- Vajadusel KOV/projektid – investeeringud, kohandused.
2025. aastal maksab inimene omaosalust keskmiselt ca 430 € kuus (ööpäevaringne ja kogukonnas elamine), hoiuteenusel 360 € kuus. Teenuseosutaja võib küsida ka vähem.
2025. aastal tasus SKA teenuseosutajatele teenuste eest toetavatel teenustel 206 kuni 299 eurot/kuus ja ööpäevaringsetel teenustel vastavalt abivajadusele 824 eurot kuni 5521 eurot/kuus.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
