Sotsiaalministeerium soovib muuta taastusravi süsteemi lihtsamini ligipääsetavaks ja kvaliteetsemaks
Avaldatud: 30 november, 2023
Sotsiaalministeerium saatis partneritele kaasa mõtlemiseks ja tagasisidestamiseks rehabilitatsioonisüsteemi ümberkorraldamise kavatsuse. Muudatusega soovib ministeerium tuua inimeste jaoks vajaliku toe lihtsamini kätte, tõsta pakutava toe kvaliteeti ning kaotada teenuste pakkumise dubleerimise.
Rehabilitatsiooniteenuseid pakutakse nii sotsiaal- kui ka töövaldkonna kaudu. Samas on spetsialistide meeskond, kes inimest abistab, mõlema teenuse puhul ühesugune. See tähendab, et sõltumata sellest, kas inimesel on vaimse tervise probleem või on tal raske õnnetuse tagajärjel tekkinud liikumispuue, mis raskendab tema igapäevast toimetulekut või tööellu naasmist, on spetsialistide ring tema ümber sama. Lisaks pakub oluline osa meeskonda kuuluvaid spetsialiste oma teenuseid ka tervisevaldkonnas, näiteks psühholoog, füsioterapeut. Rehabilitatsiooniteenuste pakkumise kohustus on ka haridussüsteemil.
„Seega on inimese vaatest vähemalt neli erinevat ust, mille kaudu vajalikke teenuseid saada. Selline korraldus ei ole mõistlik ja tähendab inimese jaoks mitmete asutustega suhtlemist ning ebavajalikku ajakulu teenuste saamiseks,” ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo. „Sellest tuleneb ka oluline probleem spetsialistide puudusega. Need spetsialistid, kes võiksid oma aega suunata teenuse osutamisesse, peavad seda süsteemi killustatuse tõttu kulutama bürokraatiale. Tahame luua inimesele lihtsa ja loogilise teekonna abini ning vabastada spetsialistid tarbetutest toimingutest, et neil jääks rohkem aega inimeste abistamiseks,” lausus Riisalo.
Näiteks peab praegu lapsevanem erivajadusega lapse terviseseisundi toetamiseks esmalt pöörduma tervisevaldkonna spetsialistide poole. Kui tervisest tulenevad igapäevaelu segavad probleemid jätkuvad, siis võib ta sarnase sisuga rehabiliteerivaid teenuseid saada nii hariduse- kui ka sotsiaalvaldkonnast. Sealhulgas peab sotsiaalvaldkonnast rehabiliteerivate teenuste saamiseks olema lapsel pea alati tuvastatud puude raskusaste. Lapse ja lapsevanema jaoks tähendab see mitmete asutuste ja spetsialistidega suhtlemist ning ebavajalikku ajakulu vajalike teenuste saamiseks.
Terviseminister Riina Sikkuti sõnul võiks olla abivajaja jaoks üheks lahenduseks teenustele suunamine tervisevaldkonnast, näiteks perearsti või eriarsti kaudu, kuhu inimene nagunii tervisemurega pöördub. „Inimene on üks, abivajadus ning teenuseosutaja sama, aga riik vaatab olukorda mitmest majast eri reeglite järgi. Eesmärk on luua terviklik süsteem, mis hõlmab ka ennetustööd ja psühholoogilisi sekkumisi,” lausus Sikkut.
See tähendab, et inimene ei peaks enam vajaliku toe saamiseks pöörduma eri asutustesse. Kõik teenused, alates esmastest meditsiinist kuni edasise taastusravi ja -abini, oleks kavas hõlmata ühtsesse süsteemi. See muudaks protsessi kiiremaks ja tõhusamaks, eriti olukordades, kus on vaja kohe sekkuda.
Näiteks vaimse tervise murega laps, kes vajab seisundi tuvastamiseks kliinilisi uuringuid, ning kes ise koos perega vajab psühhosotsiaalset tuge, saaks tulevikus tervisest tulenevate vajaduste hinnangu ning soovitused ühest kohast, ilma et peaks pöörduma erinevate asutuste poole.
Eestis on ca 15 tuhat inimest, kes saavad rehabiliteerivaid teenuseid. Need on teenused, mida pakutakse inimestele, kes vajavad oma abivajaduse toetamiseks mitme spetsialisti abi. Valdavalt on kõigil teenusele jõudnutel mõni oluline terviseprobleem, mis segab tema igapäevaelu ja toimetulekut. Suur osa, kes teenustele jõuavad on puudega inimesed (sh lapsed) ning arvestatav hulk on psüühikahäiretega inimesi.
Väljatöötamiskavatsusele ootab sotsiaalministeerium tagasisidet 4.märtsini.
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
