Sotsiaalministeerium jagab blogis nõuandeid kompromissi ja lepituse kohta töövaidluskomisjonis

Eelmise aasta algusest jõustus töövaidluse lahendamise seadus, mis annab võimalused lahendada töövaidlusi kompromissiga või leppimise teel. Kuidas uued vaidluste lahendamise võimalused vastu on võetud, kirjutab sotsiaalministeeriumi blogis töö- ja pensionipoliitika osakonna nõunik Monika Koks.

Kahjuks juhtub sageli, et kui töösuhtes tekib konflikt, pöördub üks pool töövaidluskomisjoni poole ning teine pool saab sellest teada alles siis, kui postkasti potsatab menetlusse võtmise määrus. Kui töötaja ja tööandja töövaidluskomisjoni istungile kutsutakse, jõutakse pärast emotsioonide lahtumist tihti arusaamale, et vaidlust oleks saanud lahendada ka teisiti.

Enne uue seaduse jõustumist pidi töövaidluskomisjon sellest olenemata langetama otsuse, kas töövaidluses kuulub võit töötajale või tööandjale. Selliste sündmuste arengu puhul enamasti tagasiteed enam ei ole. Kui vaidlus lõppeb töövaidluskomisjoni otsusega, lähevad töötaja ja tööandja teed lahku, sest usaldus on kaotatud ning pärast konflikti sattumist ei osata enam näha võimalust koostöö jätkamiseks.

Kompromiss

Uus seadus andis töövaidluse lõpetamiseks töövaidluskomisjoni juhatajatele võimaluse kinnitada poolte vahel sõlmitud kompromisse. Kui vaidluse käigus pooled nõustuvad osaliselt või täielikult üksteise nõuetega, sõlmitakse vastav kokkulepe ja enam edasi ei vaielda. Kuigi selliselt ei tuvastata enam võitjaid ega kaotajaid, tuleb kinnitatud kompromissi täita samamoodi nagu töövaidluskomisjoni otsust. 2018–2019.a statistika näitab, et aastas ligi 3000 vaidlusest lõpetatakse juba ligi viiendikul juhtudel vaidlus kompromissiga.

Lepitus

Lisaks kompromissile anti võimalus lepitusmenetluse läbiviimiseks. Lepitusmenetlus on mitteavalik ja vähem bürokraatlikum. Kui pooled on sellega nõus, räägitakse 10 tööpäeva jooksul omavahel nii öelda suu puhtaks ilma tunnistajaid kutsumata ja kirjalikke tõendeid esitamata. Töövaidluskomisjoni juhataja on seejuures sõltumatuks vahemeheks, kes aitab jõuda mõlemaid pooli rahuldava kokkuleppeni.

Võrreldes kompromissiga ei ole lepitamine veel nii sooja vastuvõttu leidnud. 2018. a viidi läbi viis lepitusmenetlust ning sel aastal on neid olnud vaid kaks.

Töövaidluskomisjoni juhatajal on oluline roll

Edendades kiire vaidluse lahendamise viisina lepitusmenetlust või suunates pooli kompromissile, väheneb töösuhte poolte konfliktis olemis aeg. Sellega on võimalik mõjutada nii töötaja kui tööandja suhtumist vaidlustesse, mis viib pikemas perspektiivis elutervema töösuhteni. Töövaidluskomisjoni juhatajate oskus konfliktsituatsioone lahendada selliselt, et sellest võidaks nii töötaja kui tööandja ning säiliks võimalus töösuhte jätkumiseks, edendab Eesti töösuhete kultuuri tervikuna.

Kui ka Sina usud, et suudaksid töövaidluskomisjoni juhataja rollis töösuhete kultuuri arendamiseks oma panuse anda, siis oleme hetkel töövaidluskomisjoni juhatajate töökasse kollektiivi otsimas lisa.

Töövaidluskomisjoni juhatajaks kandideerimiseks vajalik info on leitav CV online’st.

Viimased uudised

Suure toetusvajadusega intellektipuudega inimestele on alates 2025. aastast eraldi päeva- ja nädalahoiuteenus

Allikas: Maa-amet

Maa-amet: Eelmisel aastal haritava maa hinnad valdavalt tõusid, tehingute arv vähenes

Riigiettevõtete dividendid ületavad tänavu ootusi

Kujutis: Twitter

Ettevõtte juht seoses kliimapoliitikaga: Kas eesmärk on kestlik kahanemine või elatustaseme tõus?

Foto: Riigikohus

Riigikohus selgitas piiratud teovõimega isiku õiguskaitsevahendeid

Foto: Aigar Nagel

Aasta õpetaja konkursile esitati Võru maakonnas rekordarv kandidaate

Järgmisel õppeaastal toimuvad põhikooli lõpueksamid varem, tulemusi saab sisseastumisel arvesse võtta

Riigikontroll: erivajadustega inimesed on abi otsides üksi jäetud

Fotol (vasakult) Helen Lust, Mattias Kaspar Krõlov, Darja Lavõgina ja Jana Jaal. Foto: Margis Kooser

Tartu Ülikooli teadlased avastasid uue ravimikandidaadi agressiivse ajukasvajaga võitlemiseks

Kuvatõmmis.

Politsei: Rahvusvahelise politseioperatsiooni tulemusel suleti õngitsuskelmidele teenust pakkunud LabHost platvorm

Foto: Lõuna päästekeskus

Tartus käis pauk ja süttis auto esiosa

Karulauk. Foto: Ave Huugen

Amet: Loodusest tohib karulauku korjata vaid enda tarbeks

Marina Lapidus ja Ken Kaarel Gross. Foto: advokaadibüroo RASK

Eksperdid: elektriautode laadija rajamise kohustus ootab ka vanemaid hooneid

Vastase kaotused. Allikas: https://armyinform.com.ua/

Sõja ülevaade: 785. päev – miskit olulist Venemaal ära lasti

Tallinnas juhtunud raskes liiklusõnnetuses hukkus jalakäija

Lõunaeestlase pilt.

Ilm kisub talviseks: oodata on külma, lund ja tuisku

Töötushüvitise korra muutus võib kaasa tuua maksutõusu

Lõunaeestlase pilt.

Ettevaatust: Võrus on liiklusmärkidest saanud tuulelipud

Läti ja Leedu hakkasid Venemaalt vilja ostma

Kuvatõmmis.

Kaitseväe juhataja: Pole mingit kahtlust, et Venemaa valmistub sõjaks väljaspool Ukrainat

Kuvatõmmis.

VIDEO: paras tsirkus riigikogus, ministril ei lastud rääkida

Kriminaalpolitseinikud pidasid 49-aastase Maksymi, keda kahtlustatakse nn pakiautomaadi pettuses

Värske kohtute aastaraamat keskendub kohtusüsteemi tulevikule

Omavalitsused ootavad jätkuvalt õpetajate palgatõusuks lubatud raha

Merko ja LHV juhid teenisid eelmisel aastal 50 000 eurot kuus

Mida peaksid teadma reisil vajamineva arstiabi kohta?

Foto: Tartu LV

Selgusid esimese poolaasta spordistipendiumide saajad