Tel. 5897 3482‬
info@lounaeestlane.ee

Demokraatlik riik – see on rahvas. Eesti valitsus sai hakkama uskumatu teoga – tõmbas vabariigi 100. aastapäeva puhul rahvale, ehk siis riigile vee peale. Kuidagi muud moodi ei saa põhjendada enneolematut maksutõusu, mis on muutnud eestlaste riigi sünnipäeval eestlaste jaoks paljud kaubad ja teenused nii kalliks, et neid tuleb välismaalt otsimas käima. Elu on muudetud sõna otseses mõttes põrguks, mistõttu eestlased kavandavad uut Balti ketti – protestiaktsiooni hinnatõusu vastu vabariigi sünnipäeval 24. veebruaril.

Eestlaste üle irvitavad nende 100. juubeliaastal juba isegi lätlased – kas saab olla enam suuremat häbi?!

Eestis on räägitud sellest, et vabariigi juubelit üritatakse naeruvääristada Venemaal. Aga kas pole nii, et selleks on andnud suurepärase põhjuse Eesti enda valitsus. Erakondade rahastamise järelvalvekomisjoni esimees Ardo Ojasalu kasutab oma kommentaaris peaministri erakonna kohta väljendeid, mis panevad punastama. „Tallinlase valitud esindajad ei tegutse enam valitavate huvides ning neil on tekkinud mingi täiesti omaette „poliitiline agenda””, märgib Ojasalu. Sama võib väita mitte ainult Tallinna, vaid terve Eesti vabariigi kohta. Tallinna ja Eestit juhivad ühed ja samad inimesed ühest ja samast erakonnast.

Kummaline on see, et president, kes peaks sellisele „kilekoti kultuurile” vastu seisma, vaatab toimuvat lihtsalt passiivselt kõrvalt. Vaikimine, nagu öeldakse, on nõusolek. President, kes ühelt poolt keeldub osalemast president Pätsi ausamba avamisel, käitub ise Pätsi kombel – rahvast ignoreerides. Ühelt poolt on tal selleks õigus – nii nagu Pätsi, pole praegust presidenti valinud rahvas. Aga kas see annab õiguse rahvast ülesõitmiseks praegu, 21. sajandil. Kas sellist kultuuri käiski president Kaljulaid Euroopas keskmes 20 aasta jooksul õppimas? Kuidagi ei tahaks seda uskuda.

Eesti ujub oma maksupoliitikaga vastuvoolu nii Euroopas kui kogu maailmas. Kui terves maailmas on eesotsas USA-ga praegu käimas ulatuslikud maksukärped, et pikaaegsest majanduskriisist räsitud inimeste olukorda veidigi leevendada ja raha koju tagasi tuua, siis Eestis löödi rahvale nuga veel sügavamale selga. Pole siis ime, et kolme Eesti valitsuserakonna toetus on langenud samale tasemele suurima opositsioonierakonna Reformierakonna omaga. Sedavõrd madalat toetust Eesti valitsusele ei mäletagi.

Soome tarbijate kindlustunne kerkis juubeliaastal kõigi aegade kõrgeimale tasemele, 24 punktini. Eesti tarbijate kindlustunde indikaator oli tänavu jaanuaris langenud miinus 6 peale – see on viimase paari aasta madalaim tase ja näitab suurt kriisi. Trend on selgelt langev. Tarbijabaromeetri koostamisega tegelev Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing on juba pikemat aega olnud valitsuse poliitika suhtes äärmiselt kriitiline. Josingu hinnangul on täiesti ebarealistlik valitsuse prognoos, mille kohaselt laekub sellel aastal riigieelarvesse 341,2 miljonit eurot alkoholiaktsiisi. Ühtlasi ütles Josing välja, et Eesti inimeste kodused alkoholivarud on suuremad kui kunagi varem. See tähendab, et valitsuse aktsiisipoliitika on pannud inimesed Eestis rohkem jooma ja raha voolab Eestist välja.

Soome valitsus käivitas majanduse käimatõmbamiseks 100. juubeliks ulatuslikud infra- ja eluasemeinvesteeringud. Kõigi Soome suuremate linnade keskused ehitatakse tundumatuseni ringi. Üle Soome on käimas korteriehitusbuum, millist viimati nähti 1970ndatel aastatel. Selle tõestuseks on asjaolu, et kõik Soome elama läinud eesti pered on saanud omale korteri. Mida on Eestil siin vastu panna 100. aastapäeval peale kõige nõrgemate ehk lastega perede ja pensionäride maksustamise – maksude ja sellega seonduv hindade tõus puudutab ühiskonnas just kõige nõrgemaid. Hinnatõusu kompensatsiooniks pakutud 5-eurone lapsetoetuse tõus ja mõnekümne eurone pensioni tõus mõjuvad lausa mõnitusena. Erivajadustega laste hooldustoetusi pole tõstetud aastaid, kuigi kõigi kaupade ja teenuste hinnad tõusevad iga päevaga ning sotsiaalkindlusamet kärbib kaupade kallinemise ja rahapuuduse tõttu igas kuus erivajadustega lastele mõeldud soodustusi.

Vähemalt juubeli ja piduaasta puhul oleks võinud eesti inimesi säästa.

LÕUNAEESTLANE

Kommentaarid

Viimased uudised