Tel. 5897 3482‬
info@lounaeestlane.ee

Soome kaitseminister Jussi Niinistö. Foto: Liis Reiman

Soome kaitseminister Jussi Niinistö pidas täna kõne Eestis Valga ligidal Paju lahingu mälestusmärgi juures.

Niinistö alustas kõnet kolonel Hans Kalmu 100 aasta taguse värbamistekstiga: „Mehed! Taas on vaenlane ründamas! Inimkond ja õigus on ohus! Sel korral ei ründa vaenlane Päijänne rannikule, aga on sellele vaatamata sama ohtlik. Seesama vaenlane, keda me üheskoos võitsime eelmisel talvel, ähvardab nüüd hukutada Eesti vennasrahva, minu kodumaa. Võidu mõju ulatub Soomeni välja, kui see nõnda jätkub. Eelmisel talvel oli mul õnn võidelda teiega koos teie sünnimaa, minu hõimurahva eest. Küsin teilt: kas tahate nüüd võidelda minu sünnimaa, teie hõimurahva eest, kes on nüüd hädaohus?”

Niinistö jätkas:

Väljavõtted Hans Kalmu Soomes avaldatud kuulutusest iseloomustavad hästi olukorda, kus Soome ja Eesti olid 1918. aasta detsembris. Vene ja Saksa keisririikide häving andis meie mõlemale rahvale võimaluse haarata kinni iseseisvusest, liituda rahvusriikidena teiste riikide sekka.

Soome oli vabanenud okupatsiooni mõju alt ja mäss oli maha surutud. Eesti oli alustamas oma võitlust vabaduse eest. Sakslased oli vallutanud Eesti vahetult pärast iseseisvuse väljakuulutamist. Pärast Saksamaa kukkumist 1918. aasta novembris ähvardas uus oht. Punaarmee üritas okupeerida Eestit pärast sakslaste lahkumist. Oli vaja kiiresti tegutseda, kuna punane hädaoht ohustas Eesti valitsust, mis alles organiseeris kaitset.

Oli Soome huvides, et bolševismi edasiliikumine peatataks ja et Soome lahe lõunarannik oleks sõbraliku riigi käes. Teiste Põhjamaade nõusolekul tegi Soome otsuse aidata oma vennasrahvast. Oli tarvis võidelda üheskoos ühise asja eest.

Soomes otsustati kiiresti anda relva-abi ning alustati vabatahtlike värbamisega. Kutsele vastati. Ligi 4000 soomlast andis end vabatahtlikuna üles. Esimene, Eesti põhjaosa vabastamisel osalenud esimene soome vabatahtlike üksus liikus Eesti lõunaossa juba jaanuari algul. Suurem, üle 2300 sõdurist koosnev üksus sõitis laevaga Tallinna jaanuari lõpus. Seda üksust juhtis kolonel Hans Kalm.

Kalmu rügement, mida ta kutsus Põhja Poegadeks (Pohjan Pojat) liikus kiiresti Eesti lõunaossa, kus Eesti väeosad olid juba edukalt vallutanud Tartu linna. Edasi liiguti kiiresti Eesti lõunapiiri suunas, mis jooksis Valga linna juurest. Linn oli elutähtis sõlmpunkt, viiest suunast tulevate raudteede ühenduskoht. Selle vallutamiseks moodustati Kalmu juhtimisel soome-eesti võitlussalk.

Rünnak koondus Paju mõisa juurde, mille juurest läks tee edasi. Põhja Pojad andsid karmilt tuld. Rünnak takerdus mitu tundi kestvasse automaadivalangusse mõisa põldudel. Pimeduse saabudes tegid pealetungijad otsustava rünnaku. Hüüdev ja tulistav üksus murdis vastupandamatu jõuga läbi vastase võitlustahte rajus lähivõitluses.

Kuivõrd sama ajal oli teine Põhja Poegade pataljon läbi lõiganud ühenduse Valgaga, oli tee linna järgmisel päeval avatud. Üks Eesti vabadussõja verisematest lahingutest oli läbi. Lõuna-Eesti oli vabastatud.

Soome ja Eesti teed on ajaloos vahel olnud samas suunas, vahel on need läinud lahku. Tänasel päeval on suhted tihedamad kui kunagi varem ja vaid kitsas Soome laht lahkutab kahte hõimurahvast, kes mõlemad toetavad oma riiki ja demokraatiat.

Paju lahing – mille mälestusmärgi juures me oleme – on osa soome-eesti relvavendade ajaloost. Kummagi rahva vabadus ei tulnud ilma raskusteta ja selle eest tuli võidelda. Täna mäletame ja austame nende mälestust, kes ohverdsid oma elu Eesti vabaduse ja Soome au eest. Elagu nende mälestus igavesti. Elagu Soome, elagu Eesti!

Puolustusministeriö on Twitter

Ministeri @jniinisto piti Viron Valgassa puheen Viron vapaussodan Pajun taistelun 100-vuotisjuhlassa ja laski Suomen Pohjan Pojille seppeleen taistelun muistomerkillä. Ministerin puheen voi lukea täällä: https://t.co/U2Zy8Vcgmp @FinEmbTallinn

Kommentaarid

Viimased uudised