Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Foto: Soome presidendi kantselei

Soome ajaloolane märgib, et natsionalism ehk rahvusaade on andnud kõik selle, mis Soomes on praegu head: võrdõiguslikkuse, iseseisvuse, kunstiteosed ja isegi erakonnad, mille juured on Soome 19. sajandi rahvuslikus ärkamises.

Ajaloolane Teemu Keskisarja märgib, et natsionalismi kirutakse Soomes täiesti alusetult. Täna on natsionalism jaganud soomlased kahte leeri, seda peamiselt seoses massilise sisserändega, vahendab Helsingin Sanomat.

Soomes on üle pika aja tekkinud natsionalistlik erakond Põlissoomlased, kelle vastu on üles rivistatud eri liiki liberaalid, vasakpoolsed ja globalistid, kes halvustavad innustunult kõike rahvuslusega seonduvat.

Ajaloolane Keskisarja tunnistab, et tal on häbi elada nii rumalal ajastul. Tema väitel pole rahvuslus seotud teadmatuse ja endasse sulgumisega. Rahvusluse vastand pole mitte globalism, vaid rahvusmeelsusetus.

„Rahvusmeelsusetu kasvõi kuseb soome keele peale ja arvab, et soomlane pole midagi ise saavutanud. See on jätkuv vaimne kriis,” väidab ajaloolane.

Keskisarja tunnistab, et on ise endine „rahvusmeelsusetu”, kes on nüüdseks pöördunud. Ta on meelsust muutnud seoses oma teadustööga, kust tuleb välja, et 19. sajandi fennomaanid hakkasid tsaarivõimu ajal ajama soomlaste ja soome keele asja.

Keskisarja märgib, et rahvuslust mõistetakse valesti, kuna inimeste teadmised ajaloost on väga pinnapealsed. Kui asjasse sügavuti minna, siis selgub näiteks, et teine ilmasõda ei saanud alguse mitte natsionalismist, vaid suurte mitmerahvuseliste impeeriumide nagu Saksamaa, NLiidu ja Jaapani rünnakust väikeste Soome-taoliste rahvusriikide vastu.

Ja lõppude lõpuks, 1990ndate aastate kommunismi ja „kurjuse impeeriumi” hävitasid väiksed rahvusriigid, nagu Baltimaad, kes taotlesid iseseisvust. Keskisarja esitab õigustatud küsimuse, miks see on nüüd paha aade?

Ajaloolane aktiivselt ise päevapoliitikas ei osale ja Põlissoomlasi otseselt ei kiida. Migratsiooni kohta ütleb ta, et tulla võivad need, kes tõesti oma elu eest põgenevad ja tahavad Soome ühiskonda sisse elada. Aga Soome saabujad peavad end suutma ise ära elatada. Lihtsalt õnneotsijad ja Soome ühiskonna ärakasutajad on teine jutt. Keskisarja väitel aga mõjutab suur ränne maid ja rahvaid aastasadadeks ja aastatuhandeteks, see on igaveseks.

Ajaloolane Keskisarja on ise pärit 7 lapsega kommunistlikust perest ning elanud Vantaal ja Porvoos. Vanemad olid haritud ja nõukogude-meelsed inimesed.

Keksisarja pole ise ristitud, aga kavatseb nüüd, 48-aastasena esimest korda liituda kirikuga. Tema arvates on kirik institutsioonina pigem hea kui halb. Tänu sellele sai ta ristida oma äsja sündinud kolmanda lapse.

Ajaloolase enda uuringute keskmes on 19. sajandi soomlaste keelevõitlus. 19. sajandi fennomaanid panid aluse tänasele soomlusele, nad on Soome ajaloo käimalükkajad. Tänu keelevõitlusele sündisid rahvuslik sport, majandus, demokraatia ja kultuur. Ning Soome tänased erakonnad. Tänased rohelised pole avastanud midagi uut – Soome kaunile loodusele ja puhtale keskkonnale pöörasid kõigepealt tähelepanu 19. sajandi fennomaanid.

Kommentaarid

Viimased uudised