Sõja ülevaade: 999. päev – Kurskis vist eile Ukraina edukam
Avaldatud: 19 november, 2024
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 19. november 2024:
ei ole juubel, sõda on… Kurskis vist eile Ukraina edukam, Tšassiv Jar kipub langema ja Donetski rinde keskmises ja lõunasektoris sammhaaval (õnneks väiksemate sammudega) edeneb. Kas Ukraina võib USA/Ühendkuningriigi/Prantsuse relvadega lüüa venemaa sügavusse või mitte? Ja kus?
1. Kuni Kesk-Ukrainani sahede öös jagus.
2. Kuidagi rahulik veel…
3. Kursk: eile võis pisu vene pool taanduda.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupiansk-Kreminna: pisu üllatusega aga muutusteta.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: Tšassiv Jar kipub langema.
8. Donetsk: sammhaaval aga õnneks väiksemate…
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. venemaa keskpank valab riigipankadesse miljardeid, et täita putini sõjalist eelarvet.
12. Võib, ei või?
13. Gruusia president kaebab valimistulemused edasi põhiseaduskohtusse.
14. Bild: Saksamaa annab Ukrainale üle 4000 „mini-Taurust”, kinnitas Pistorius.
15. Umerov: 2024. aasta algusest on Ukraina tootnud 100 raketti.
16. Moskva hüpoteeklaenude emiteerimine kukkus 60% pärast intressimäärade tõusmist kõrgeimale tasemele alates 2000. aastate algusest ja laenu kallidus on laes.
17. Prantsusmaa ostis Gazpromi endise tütarettevõtte abiga rekordkoguse vene LNG-d.
18. Lühiuudised
Zelenski käis eile nii Kupjanskis kui Pokrovskis…
Eilsedki vene poole kaotuste numbrid näitavad, et kuumades lõikudes tugev surve jätkus. Kuna palju pikki vahemaid, siis ikka kõrged ka soomuse kaotuse numbrid. Lisaks on uuesti hakanud tõusma vene kaudtuleüksuste tabamine ning tagalatoetuselemendi masinate kaotus juba teist päeva tavapärasest kõrgem ehk siis rindest pisu kaugemale on paranenud jälle Ukraina seire ja sihtmärkide tabamisvõime.
Kaudtulelöökide arv vene poolelt jätkuvalt kõrge ning pisu on tõusnud mitmikraketiheitjate töö. Liugpomme ikka tublisti üle saja ja tuntav osa sellest ikka Kurskisse visatakse.
1. venemaa tulistas eile pealelõunat Odessa pihta raketi Iskander-M: 10 hukkunut ja 39 vigastatut. Öises taevas kuni Kesk-Ukrainani sahedid. Mujal ilm muutusteta ehk siis sajab kõike.
2. Brjanski oblastis Karatšovis sai tabamuse raketi- ja suurtükiväe peadirektoraadi 67. arsenal. Seal hoiti laskemoona ja sõjatehnikat. 9. oktoobril kontrollisid seda rajatist juba uudishimulikud droonid. Nüüd, nagu kirjutavad vene Telegrami kanalid, on saabunud rakett…
3. Kursk: vene soomuse kulumine jätkus ja no ei saada edasi. Kõlakas liikus, et Ukraina omad võisid ise rinde kirdesektoris edeneda või vähemalt lükkasid oluliselt tagasi vene üksused.
Kahjuks on vene sillapea Brjanski oblasti serval seni vene poole kontrolli all.
4. Harkiv: muutusteta nii siin kui seal pool piiri.
5. Kupjansk-Kreminna: vaatamata tugevale survele pole vene pool ei põhja-, kesk- ega lõunasektoris edasi saanud. Taktikaõpiku järgselt oleks vene pool pidanud oma edu kohe edasi edenedama, aga kas organiseerimine lonkas või üksuste kulumine annab tunda ja reorg võtab aega? Kindlasti aga tugevad rünnakud jätkuvad…
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: Tšassiv Jari langemine on vist nädala-paari küsimus, kui Ukraina siia kiirelt täiendavaid reserve ei too. Eilseks suutis vene pool esmalt tuua lisa kesklinnas kanna maha saanud üksusele ja surus Ukraina omad kõikjalt kesklinnast ida poolt välja. Lisaks suutis vene pool kasvata sellest põhjapoolsemat sillapead ja nüüd ulatuvad mõlemad sillapead pisu üle 1 km kanalist lääne poole.
Toretskis karm linnalahingute päev koos tugeva pommisajuga jätkus. Videosid küll Ukraina omade edukast droonidega soldatite jahist tuleb, aga sellest ei piisa. Kuna kesklinnas on teadmata jooksev seis, siis muutustest miskit teada anda ei saa.
8. Donetsk: sammhaaval.
Selidovest loodes ja läänes pisu rindejoon sirgenes vene poole kasuks.
Kurahove ja Vuhledari vahel Ukraina sammhaaval taandumine jätkus.
Vuhledarist kirdes üks 1,5×1,5 km põllutükk vaid. Miks juba nädal pole siit suunalt pikki edusamme tehtud, on pisu endalegi mõistatus. Eks videosid vene soomuse hävitamisest ikka tuleb ja nende põhjal kipub arvama, et ründavate üksuste suurus on langenud 1-3 ühiku soomuse peale ning vist saadakse nendega hakkama.
9. Lõunarinne: muutusteta.
Berdjanski suund: tugev vene poole surve jätkus ilma muutusi rindejoones toomata.
Tokmaki suund: siingi pisu enam torgitakse.
Melitopoli suund: vaikne.
10. Herson: muutusteta, kuigi vene poole rünnakute arv tõusis lausa 8-ni. Enamus üritatakse saada kontrolli Dnepri saarte üle.
11. venemaa keskpank on ühinenud venemaa föderaaleelarve täitmisega, kuhu on tänavu tekkinud 3,3 triljoni rubla (28,8 miljardi euro) suurune „auk”. Alates 25. novembrist hakkab keskpank väljastama pankadele rublalaene, et nad saaksid osta rahandusministeeriumi riigivõlakirju, millega katab riigikassa puudujäägi.
Rubla repotehingud tähtajaga 1 kuu toimuvad kord nädalas kuni märtsi alguseni, teatas regulaatori pressiteenistus esmaspäeval. Tagatisena aktsepteerib keskpank eranditult valitsuse võlakirju – föderaalseid laenuvõlakirju (OFZ) või piirkondlikke võlakirju. Pangad saavad neid osta, keskpangale pantida, saada rublasid ja osta uuesti riigivõlga.
„Tegevuse alustamise otsus tehti […] seoses eelarvevoogude suurenemisega aasta lõpus,” selgitab keskpank oma teates. Novembris ja detsembris peaks riigikassa kulutama kokku umbes 10 triljonit rubla, sealhulgas 1,5 triljonit täiendavateks sõjalisteks kuludeks – see ületab eelarves ette nähtud 10,8 triljonit rubla. See lubab „ajutist tasakaalustamatust”, mida repotehingud „lasevad siluda”, rõhutab regulaator.
Ilma keskpanga rahata on pangad venemaa valitsuse võla ostmisel nõrgad. Aastaga plaanis rahandusministeerium turult laenata 4,1 triljonit rubla, kuid novembri alguseks suutis OFZ-i müüa vaid 2,2 triljonit. Teise ja kolmanda kvartali plaanid täitusid vaid pooleldi ning neljandaks jäi plaan siiski alla 10%. Aasta lõpuni jäänud 6 nädala jooksul on rahandusministeeriumil vaja laenata 2 triljonit rubla. Seega vajavad pangad keskpangalt sadu miljardeid, et aidata valitsusel eelarvepuudujääki katta.
Keskpank käivitas repooperatsioonid eelarve täitmiseks 2020. aastal, kui pandeemia ja hinnasõda Saudi Araabiaga viisid naftahinna alla ja lõid eelarvesse „augu” ligi 4% SKT-st. Seejärel ühinesid suurimad, peamiselt riigi omanduses olevad pangad keskpanga tegevuse taustal OFZ ostmisega: nad omandasid kuni 90% kõigist valitsuse võlakirjadest.
Nüüd omandavad keskpanga andmetel suured pangad 58% OFZ-st (oktoobri seisuga) ja nende osakaal langeb: septembris oli see 72%.
Aastatel 2025-27 on eelarves plaanis laenata 3,5 triljonit rubla aastas, kuid see on vaevalt saavutatav eesmärk, kirjutavad Raiffeisenbanki analüütikud: keskpangal on vaja alustada baasintressi alandamist ning inflatsiooni kiirenemist arvestades pole seda oodata enne järgmise aasta keskpaika. Järgmise aasta eelarvesse on rahandusministeerium arvestanud 1,7 triljoni rubla puudujäägi, 2026. aastal – 2,2 triljonit ja 2027. aastal – 2,8 triljonit rubla.
Tegelikult võib OFZ-de tagatud pankadele repotehingutega laenu andmist pidada „vari QE-ks”, kirjutas ITI Capitali investeerimisstrateeg Iskander Lutsko 2020. aastal. Jutt käib „kvantitatiivse lõdvendamise” poliitikast, mida viisid läbi lääneriikide keskpangad, ostes turult kokku oma valitsuste võlgu.
12. USA ei ole muutnud oma poliitikat seoses Ukraina poolt Ameerika kaugmaarelvade kasutamisega venemaa territooriumi ründamiseks. USA välisministeeriumi esindaja Matthew Miller teatas sellest briifingul. Ajakirjaniku küsimusele, kas ta saab kinnitada, et Ukraina on saanud loa tulistada vene Föderatsiooni Ameerika kaugmaarakette, vastas ta, et „poliitika uuendusi ei ole”. „Kuid mul pole täna mingeid poliitilisi uudiseid, millest rääkida,” ütles ta. Miller vastas ka venemaa süüdistustele, et Ühendriigid eskaleeruvad seoses võimalusega lubada Ukrainal sooritada kauglööke, meenutades, et venemaa on Kesk-Euroopa sõtta toonud Põhja-Koreast 11 000 sõdurit.
Välisministeeriumi esindaja märkis, et tegemist on tõsise eskalatsiooniga, kuna räägime Aasia riigi armee kaasamisest Euroopa konflikti. Sellega seoses tuletas ta meelde USA välisministri Antony Blinkeni avaldust, et Washingtoni vastus ei saa olema karm.
USA lubas Ukrainal kasutada venemaa territooriumi ründamiseks kuni 300 km laskekaugusega rakette. Euroopa Liidu välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Josep Borrell teatas sellest välisministrite kohtumisele järgnenud briifingul. Ta lisas, et EL-i riikide välisministrid arutasid seda teemat, kuid ei võtnud vastu ühisotsust kaotada piiranguid lääne relvade kasutamisele sihtmärkide löömiseks venemaa territooriumil. Borrelli sõnul otsustab iga riik ise. „Ameerika administratsioon ütles „ei” pikka aega, kuid seekord ütles „jah”,” lõpetas Borrell.
Kaitseminister John Healey peab täna õhtul kõnelusi USA ja Ukraina kolleegidega. Healey keeldus avaldamast Ühendkuningriigi seisukohta lubada Ukrainal kasutada USA kaugmaarakette rünnakuteks venemaa territooriumile, rõhutades, et kommenteerimine „kompromiteeriks operatsioonide julgeolekut”.
Saksamaa valitsus jääb oma seisukoha juurde: Tauruse rakette Ukrainale ei lubata isegi pärast USA otsust lubada kauglööke Venemaa territooriumil. Valitsuse pressiesindaja Wolfgang Büchner kinnitas, et Berliini teavitati Bideni otsusest ette, kuid rõhutas: „See ei muuda kantsler Scholzi seisukohta Tauruse rakettide tarnimise suhtes.” Njah, Scholtzi enda tool on kõikuma hakanud…
13. Täna pöördub Gruusia president Salome Zurabišvili konstitutsioonikohtu poole parlamendivalimiste tulemuste edasikaebamiseks. Sellest teatas Kaukaasia kaja. Zurabišvili usub, et oktoobris toimunud hääletusel rikuti salajase ja üldise hääletamise põhimõtteid.
„Ma teen seda mitte sellepärast, et ma usun konstitutsioonikohtusse, vaid sellepärast, et ma tahan täielikult proovile panna nende kohtunike südametunnistuse, kes seisavad valiku ees, milline riik me olla tahame ja mis suunas see riik on. Ma tahan neile soovida ja nii, et selles konstitutsioonikohtus näitaksid vähemalt mõned kohtunikud, et siin riigis on väärilised kohtunikud,” kommenteeris Gruusia president oma otsust. Ta usub, et 26. oktoobri valimisi „ei toimunud” ja „riik seisab silmitsi destabiliseerimisega”, mis on seotud topeltvõimuga. Zurabišvili sõnul on vaja lahendada süsteemsed probleemid ja seejärel korraldada uued parlamendivalimised.
„Sellise destabiliseerumise oht kasvab, kui riik valib partneritega tihedate suhete asemel praegusele valitsusele iseloomuliku isolatsiooni. Samal ajal on meil käsil majandus- ja finantskriis, mis on meie ukse ees koos kõige sellest tulenevate tagajärgedega,” ütleb Gruusia president .
Zurabišvili ütleb, et tööd peaksid jätkama eelmine valitsus ja parlament. Gruusia põhiseaduse kohaselt määrab uue parlamendi esimese koosoleku president. Valitsus ja võimuerakond ütlevad aga, et igal juhul peavad nad esimese koosoleku 25. novembril.
Hääletuspäeval märgati Gruusia valimisjaoskondades pettusi, samuti tekkisid kokkupõrked. Muuhulgas kutsus CEC ise siseministeeriumi üles olukorrale kiirelt reageerima pärast video ilmumist, mis salvestas häälte toppimist Marneuuli valimisjaoskonnas.
Pärast seda, kui keskvalimiskomisjon kuulutas välja venemeelse Gruusia Unistuse võidu valimistel, korraldas opositsioon Tbilisis meeleavalduse.
Gruusia prokuratuur alustas 31. oktoobril võimalike valimisrikkumiste 47 asjaolu uurimist. 4. novembril teatas Gruusia opositsioon igapäevaste meeleavalduste algusest. Gruusia kohus kinnitas 5. novembril hääletussaladuse rikkumise 30 valimisjaoskonnas.
14. Saksamaa valmistub Ukrainale üle viima kaasaegseid kamikaze-droone, mis oma kõrge efektiivsuse ja vastupidavuse tõttu vaenuliku elektroonilise sõja (EW) relvadele sarnanevad Tauruse kaugmaarakettidega. Bild kirjutab sellest nii enda allikatele kui ka Saksamaa kaitseministri Boris Pistoriuse sõnadele viidates.
2024. aasta veebruaris sõlmis Saksa ettevõte Helsing Ukraina kaitseministeeriumiga memorandumi, mille eesmärk on viia tehisintellekti tehnoloogiad Ukrainas toodetud droonidesse. 2024. aasta septembris sõlmis Helsing Ukrainaga lepingu 4000 drooni tootmiseks. Droonid on varustatud tarkvaraga, mis muudab need vastupidavaks Venemaa elektroonilisele sõjapidamisele ja GPS-i segamisele, võimaldades neid võrrelda Tauruse kaugmaarakettidega.
Väljaande sõnul suudavad need droonid iseseisvalt määrata maastikku tuhandete orientiiride abil, mis võimaldab neil täpselt kurssi hoida ka halbades ilmastikutingimustes või pommitatud aladel. Pärast operaatori käsu andmist lendab droon iseseisvalt sihtmärgini.
Droonid on odavamad ja oluliselt võimsamad kui paljud nende analoogid, sealhulgas vene Lancetid ja Ameerika Switchblade’id, kuid neil on suur täpsus, pikk tegevusraadius ja nad võivad hävitada vene tanke ja varjendeid, rünnates neid suurel kiirusel õhust. Pärast edukaid katseid katsetatakse neid nüüd Ida-Ukrainas reaalsetes tingimustes. Alates detsembrist saab Ukraina iga kuu mitusada sellist drooni. Saksamaa kaitseminister Boris Pistorius kinnitas droonide tarnimise plaane ja märkis, et need on oluliseks vahendiks vaenlase peamiste sihtmärkide tabamisel.
15. Ukraina suurendab selle aasta algusest raketirelvade tootmist, toodetud on 100 kodumaal toodetud raketti. Sellest teatas kaitseminister Rustem Umerov. Kaitsemisteeriumi ülem pidas nõupidamise Ukraina raketitootjatega. Arutati 2025. aasta plaane, koostöö võtmevaldkondi ja tööstuse arengut. Umerov meenutas, et 13. aprillil 2022 hävitas Ukraina raketisüsteem Neptune venemaa Musta mere laevastiku lipulaeva, ristleja Moskva. Tema sõnul sai sellest ajalooline hetk ja demonstreeris Ukraina raketirelvade tugevust.
„Täna suurendame Ukraina rakettide tootmist. Esimesed 100 raketti on sel aastal toodetud. Tiibrakettide R-360 Neptune seeriatootmist on edukalt suurendatud, et tabada sihtmärke kaugemal,” ütles minister. Kaitse rõhutas. Samuti arendatakse tema sõnul uusi droonirakette, eelkõige „Paljanytsa”, mis on näide edukast koostööst riigi ja erasektori vahel.
24. septembril ütles kaitseministeeriumi juht, et Ukraina on alustanud läbirääkimisi partneritega raketiprogrammi otserahastuse kaasamiseks. Umerov ütles 2. oktoobril, et 2025. aastal plaanib Ukraina suurendada kodumaiste relvade, eelkõige droonide ja ballistiliste rakettide tootmist.
Tegelikult on see pisku võrreldes vene poole toodanguga aga asi seegi…
16. Hüpoteeklaenutehingute arv Moskva uusehitiste turul langes oktoobris võrreldes eelmise aasta sama kuuga 58,2%. Kokku sõlmiti 4419 aktsiakapitali osaluslepingut, vahendab Kommersant viitega Rosreestri Moskva kontorile. Tänavu septembriga võrreldes langes tehingute arv 11,6%.
Rosreestri osakonna juhataja Igor Maidanov toob välja, et märgata pole mitte ainult tehingute arvu langust, vaid ka hüpoteeklaenuturu langust. Tema sõnul kasutasid venelased septembris poolel korral eluaseme ostmiseks hüpoteeki ja sularaha, kuid oktoobris osteti ligi 60% korteritest sularahaga.
Mõju tõotab tugevneda, kui pangad jätkavad intressimäärade tõstmist. Sberbank tõstis 15. novembrist hüpoteeklaenude intressimäärasid 3,5 protsendipunkti võrra. Nüüd on uute hoonete miinimummäär 28,4% ja teisese eluaseme puhul 28,1%. See oli kõrgeim tase alates 2000. aastate algusest, mil hüpoteeklaenude intressimäärad kõikusid 30% ringis aastas. 2005. aastaks olid hüpoteeklaenude hinnad langenud 14,9%-ni ja 2020. aastal registreeriti ajalooliselt madalaim 7,2%.
Hüpoteeklaenu täiskulu koos kõigi kulude ja kindlustusega Sberbankis on teisese eluaseme puhul 30,3–35% ja uusehitiste puhul 30–34,7%. Seega kolmekümneaastane hüpoteek uuele hoonele 10 miljoni rubla (95 000 euro) eest minimaalse sissemaksega 15,1% ja kuumakse 217 763 rubla (2076 eurot) läheb maksma 44,8 miljonit rubla (426 000 eurot).
2025. aasta alguseks võivad maksimaalsed hüpoteegi intressid Venemaal ulatuda 32-33%ni, ennustab Metriumi tegevdirektor Ruslan Sõrtsov.
17. Veeldatud maagaasi tarned venemaalt Prantsusmaale on tänavu ületanud juba kogu 2022. aasta rekordtaseme. Dunkerque’i terminali suur ostja on Saksamaa valitsuse poolt natsionaliseeritud Gazpromi endine tütarettevõte. Veeldatud maagaasi ostmine Jamalist vana lepingu alusel võimaldab piirata venemaa eksporditulusid, öeldakse Berliinis. Alates aasta algusest on Prantsusmaa saanud juba 5,34 miljonit tonni vene LNG-d, arvutas Bloomberg laevade jälgimisandmete põhjal. Seda on rohkem kui ühelgi täisaastal alates 2018. aastast, mil riiki hakati tarnima gaasi Novateki Yamali LNG projektist. Siiani on import saavutanud haripunkti 2022. aastal 5,28 miljoni tonnini.
Prantsusmaa endale märkimisväärset osa ei osta: pärast taasgaasistamist saadetakse kütus teistesse EL-i riikidesse. Isegi Austria, kes lõpetas laupäeval Gazpromilt gaasi saamise pärast seda, kui otsustas tarnete eest mitte maksta, et saada tagasi vähemalt osa vahekohtu poolt talle määratud 230 miljoni euro suurusest summast, nõustus kütust ostma, sealhulgas Prantsusmaalt.
„Tänu oma terminalidele on Prantsusmaast saanud LNG importija, millest osa saadetakse seejärel Ida-Euroopa riikidesse, kus seda kasutatakse,” ütles Prantsusmaa energeetikaministeeriumi esindaja. Impordiga tegelevad eraettevõtted, „riigid ega Euroopa Liit ei tee selliseid otsuseid”, märkis ta.
Üks neist ettevõtetest on Saksamaal asuv Securing Energy for Europe (SEFE), endine Gazpromi kaubandusharu, mille Berliin natsionaliseeris 2022. aasta energiakriisi ajal. Septembris teatas SEFE, et on jätkanud tööd oma eelkäija pikaajalise lepinguga. Pärast seda asus ta aktiivselt suurendama tarneid Belgia piiriäärses Prantsusmaa linnas Dunkerque’is asuvasse terminali, kirjutab Bloomberg. SEFE müüb saadud gaasi Prantsusmaal ja Belgias ning „ei ole kunagi tarninud ega üritanud tarnida venemaa veeldatud maagaasi Saksamaale”, ütles ettevõtte pressiesindaja Jan-Peter Hack agentuurile.
SEFE-l on leping gaasi ostmiseks Yamali LNG-ga ja eraldi leping Gail India kütuse tarnimiseks. Transpordikulude optimeerimiseks, eriti kuna Punane meri on Lähis-Ida konflikti tõttu praktiliselt suletud, saadab ettevõte venemaa lasti Euroopasse ja ostab oma India kliendile gaasi mujalt. Saksamaa majandusministeeriumi esindaja selgitas, et venemaaga töö jätkamine võimaldab minimeerida eksporditulu:
Kui LNG-d ei osteta, saab venemaa selle uuesti maailmaturul maha müüa ja seega teist korda sama mahu eest tulu saada. Seetõttu viiakse lepingut ellu, et vene poolele saadavat kasu võimalikult palju piirata. venemaa LNG ostmine Euroopa poolt on sel aastal kasvanud peamiselt pikaajaliste lepingute alusel Prantsusmaale, Belgiasse ja Hispaaniasse. Nad saavad selle tegevuse peatada ainult üleeuroopalise keelu korral, mille kehtestamise ettepaneku on seni teinud ainult Belgia. Saksamaa lihtsalt keeldub venemaa veeldatud maagaasiga tegelemast – vähemalt oma territooriumil. Eelmisel nädalal andis valitsus riigile kuuluvatele terminalidele korralduse „mitte vastu võtta ühtegi venemaa veeldatud maagaasi tarnet… ja keelduda neid vastu võtmast kuni edasise teatamiseni”.
vene gaas võimaldab katta osa EL-i riikide vajadustest; Kuigi nad suutsid pärast Gazpromi tarnete katkemist oma energiaturu kiiresti üles ehitada, püsib närvilisus tarne piisavuse pärast. Euroopa gaasihoidlad on kütteperioodi alguses 91% täis, kuid gaasi hind hetketurul, mis langes veebruaris alla 30 euro/MWh, on naasnud aastatagusele tasemele. Esmaspäeva õhtusel kauplemisel maksid Hollandi TTF futuurid 46,7 eurot (peaaegu 520 dollarit 1000 kuupmeetri kohta).
Veeldatud maagaasist võib saada läbirääkimisosa EL-i kaubandusläbirääkimistel ja gaasieksporti suurendada kavatseva USA presidendiks valitud Donald Trumpi administratsiooni vahel. „venemaalt saame endiselt palju LNG-d, miks mitte asendada see Ameerikaga, mis on meile odavam ja alandab energiahindu? Kindlasti saame seda teemat arutada,” ütles hiljuti Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen.
18. Lühiuudised
vene okupatsiooniväed suurendavad oma arvu ja loovad uusi brigaade. Kaitseminister Rustem Umerov teatas sellest Kiievis toimunud briifingul, vahendab Radio Liberty. „vene väed kasvavad. Nad suurendavad oma vägesid. Loovad uusi brigaade. 1. juuniks saavutasid nad poole sellest, mida nad püüdsid eesmärgiks seada,” ütles ta. Umerovi sõnul on venemaal mobiliseerimisega raskusi, mistõttu ta meelitab vägesid Põhja-Koreast. „Nad kasutavad palju – palgasõdureid Aafrikast, Aasiast, see tähendab, et neil on probleeme, kuid nad ei peatu, me teame, et see arv on märkimisväärne.”
Erdoğan loodab veenda Zelenskit sõda külmutama – teatas Bloomberg. Türgi president Recep Tayyip Erdoğan kavatseb esitada oma ettepaneku külmutada venemaa-Ukraina sõda selle praegustes positsioonides. Ta esitab oma visiooni G20 juhtide kohtumisel Rio de Janeiros 18. novembril, vahendab Bloomberg Türgi liidri plaanidega tuttavaid inimesi.
Ukraina majandus kasvas 10 kuuga 4,2%, kuid oktoobris kasv aeglustus. Ukraina majandus kasvas 2024. aasta esimese 10 kuuga 4,2%. Oktoobris aeglustus SKP aastane kasv 1,3%ni, võrreldes septembri 3,8% kasvuga. Sellest teatas majandusministeeriumi pressiteenistus.
Poola rajab suurekaliibrilise laskemoona jaoks vajaliku nitrotselluloosi ja püssirohu tootmise. Vastavale lepingule kirjutasid alla tööstusarengu agentuur, Grupa Azoty, Polska Grupa Zbrojeniowa ja Mesko esmaspäeval, 18. novembril, teatas Poola kaitseministeerium. Asepeaministri ja riigikaitseministri Władysław Kosiniak-Kamiszi sõnul on lõhkeainete tootmisvõimsuse arendamine Poola laskemoona tootmise tuleviku jaoks ülioluline. Kaitseministeeriumi juht teatas ka plaanist rajada riiki laskemoona tootmistehas. „Poola on suur riik ja peaks suutma iseseisvalt toota 155 mm laskemoona. Meie eesmärk ei ole üks tehas, vaid mitu tehast ning teha koostööd NATO ja EL-i partneritega, et jõud ühendada,” ütles Poola minister.
Soome siseministeerium avas uue veebilehe, mille eesmärk on tagada kodanike valmisolek erinevat tüüpi kriisideks või sõjalisteks konfliktideks. See sisaldab võimude juhiseid, mida teha hädaolukordades, mis õõnestavad kogu ühiskonna stabiilsust, märgib Bloomberg. Olukorrad nagu pandeemia või sõjaline konflikt, pikaajalised elektri- ja veekatkestused või katkestused internetis ja pangateenustes, samuti loodusnähtused nõuavad kodanikelt valmisolekut. Siseministeeriumi päästeteenistuse peadirektor Kimmo Kohvakka nimetas sellist valmisolekut „praeguses globaalses olukorras vajalikuks kodanikuoskuseks”. Meil on juba ammu olemas isegi äpp “Ole valmis” ehk siis milleski oleme Soomest isegi ees.
Rootsi valitsus on omakorda koostanud uuendatud brošüüri „Kriisi või sõja korral”. Alates esmaspäevast saavad riigi kõik 5 miljonit leibkonda brošüüri posti teel kahe nädala jooksul ning erinevates keeltes on saadaval ka elektrooniline versioon, teatasid võimud. „Viimastel aastatel on olukord maailmas järsult halvenenud. Meie vahetus läheduses käib sõda… Terrorismiohte, küberrünnakuid ja desinformatsioonikampaaniaid kasutatakse [stabiilsuse] õõnestamiseks ja meie mõjutamiseks. Rootsi pidi isegi NATO-ga liituma. Seetõttu on agentuur välja andnud brošüüri „Kriisi või sõja korral”, seisis Rootsi hädaolukordade lahendamise agentuuri avalduses. „Kui meid rünnatakse, peavad kõik aitama kaitsta Rootsi iseseisvust ja meie demokraatiat.”
Leedu ja Rootsi vaheline teine merekaabel sai kahjustada, vähendades Telia internetivõimsust kolmandiku võrra. Guardiani teatel märgati vene luurelaeva Jantar töötamas droonidega olulise veealuse energia- ja internetiinfrastruktuuri lähedal, mis tekitab kahtlusi võimaliku sabotaaži kohta.
venemaa arsenalis oli luureallikate andmetel 11. novembri seisuga umbes 300 tiibraketti Kh-101. Mõnda kasutati hiljutistes rünnakutes, kuid tootmine jätkub. venemaa suudab väidetavalt toota 40–50 raketti kuus.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
