Sõja ülevaade: 992. päev – selliseid numbreid ööpäevas polnud veel näinud…
Avaldatud: 12 november, 2024
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 12. november 2024:
selliseid numbreid ööpäevas polnud veel näinud… Kurskis, Donetski rindel ja lõunarindel vene poole edenemised.
1. Kiiev ja rinde- ning piirilähedus sajus.
2. Miskit ise.
3. Kursk: neli väikest küla vene pool enda kontrolli alla sai.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupiansk-Kreminna: üks muutus siiski tuli.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: ikka keskmine ja lõunasektor…
9. Lõunarinne: 15 km laiuselt kuni 3 km edasi vene pool sai.
10. Herson: muutusteta.
11. venelastel on alates pandeemiast olnud rekordilised probleemid laenu tagasimaksmisega.
12. putin lubas veel kahel suurel nafta- ja gaasiettevõttel oma majandustulemusi varjata.
13. Peaaegu kolmandik venemaa soojusvõrkudest on jõudnud kriitilise kulumiseni.
14. Euroopa valmistab ette miskit putini varilaevastiku vastu.
15. „Kaotusi pole.” patrušev teatas pärast 30% laevade kaotamist Musta mere laevastiku kõrgest lahingutõhususest. Mõtlesin, kas lisan loole, aga vastase mõttemaailma ja keskkonna mõistmiseks tundus sobivat.
16. Lühiuudised
Oktoobris hõivas venemaa Föderatsioon rohkem maad (490 ruutkilomeetrit) kui ühelgi kuul alates 2022. aasta keskpaigast – Telegraph. Kaotused ka vastavad.
Eile suutis vene pool tõsta kamikaze droonide kasutamise jälle tipu lähedale, Ukraina ametlikud uudised tetasid 1500 kasutamisest. Lisaks rekordi juurde kaudtulelöögid (5000), liugpomme 145 ehk siis rünnaku toetust jagus. Kauaks vene poolel selliseks surveks jõudu jagub, vastata ei oska, kõhutunde pealt pisu loodab, et üle kuu selline konveier töötada kõigil lõikudel ei suuda.
1. Ukraina ombudsman Dmõtro Lubinets teatas, et vene väed hukkasid Kurski oblastis väidetavalt vähemalt kaks relvastamata Ukraina sõjavangi, nimetades seda järjekordseks sõjakuriteoks ja Genfi konventsiooni rikkumiseks. Ta on pöördunud ÜRO ja Punase Risti poole, kutsudes rahvusvahelist üldsust üles viivitamatult tegutsema.
Krivõi Rihi viiekorruselise maja rusude alt tõmmati välja kahe lapse surnukehad, mida venelased tabasid ballistikaga. Sellest teatas Dnepropetrovski oblasti sõjaväevalitsuse juht Sergei Lõsak. Kolmanda lapse surnukeha veel pole leitud.
Kiievi kohal ikka sahedid ja eip sajus muutusi mujalgi pole.
2. Belgorodi linnas tabas arvatavalt sahedi droon suuremat kortermaja.
Väidetava venemaa raporti kohaselt suri 2 Põhja-Korea sõdurit pärast alkoholipõhiste ainete, näiteks antiseptik tarbimist. Väidetavalt jõid vene merejalaväelased ja Põhja-Korea soldatid aineid, mis ei olnud ette nähtud allaneelamiseks. Dokumentide ehtsust tuleb veel kontrollida, kuid väidetavalt on sellele alla kirjutanud 810. kaardiväe merejalaväebrigaadi brigaadiülema asetäitja Aleksei Berngard.
3. Kursk: vene pool jätkab Kurski oblastis juba kolmandat päeva ulatuslikku vastupealetungi. Soomuskonveierit sellises mahus polegi vist töös näinud. Olla neid mõnel lõigul 10-15 minutiliste vaheaegadega. Eks kaotused ka sellise massiga piki maanteid liikudes vastavad.
Tundub, et eile õhtuks oli suudetud rinde keskmises sektoris loodesuunalt saada enda kontrolli alla neli väikest küla (Pogrebki, Bjahovo, Obuhovka ja Darino). Kuna palju kaotati BTR-82A, siis enamuses on rünnakute raskust kandmas dessantväed.
El Paisi (Hispaania leht) teatel Ukraina relvajõudude allikale viidates ületab Kurski oblastis operatsioonis osalevate Ukraina sõdurite arv praegu Donbassi vägede arvu. Hoolimata aeg-ajalt esinevast relvade ja varustuse nappusest, pole personaliga probleeme. Kurskis toimuvad vägede rotatsioonid iga 10 päeva tagant, Kurahoves (Donbasis) aga keskmiselt iga 25 päeva järel. 225. ründepataljoni seersant märkis, et nende ülesanne Kurski oblastis on „edasi minna”.
putin loodab enne Trumpi ametisseastumist Kurski lähedal kaotatud maad tagasi saada, kirjutab Telegraph.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupiansk-Kreminna; Svatove linnast läänes rinde keskmises lõigus jälle üks väiksem vene poole samm edasi suunaga lõuna poole piki maanteed ja suruti eile sellega Peršotravneve asulast välja. Asula servas oli vene pool kanna maha saanud juba pisu üle nädala tagasi. Mujal suruti küll tugevalt, aga edutult.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: ei veel rinde keskmises ja lõunasektoris vene poolt pidama saada. Kokku oli vaid sellel rindel 107 vene poole rünnakut.
New-Yorki põhjaserval asuvas Nelipivka asulas pisu vene pool hallis alas edenes. Asulast pool ongi hallis alas.
Selidove linnast loodes, läänes ja edelas vene poole edenemised jätkusid. Siin lõigul on hakanud vene pool järjest enam kasutama tanke ja lausa kaks tankipolku on rinde läheduses vaid selles sektoris. Polgus struktuuri järgi 94 tanki, aga egas need täiskoosseisus ole, aga arvestab, et koos motolaskurüksustega (seal ka tankid toetuseks soomukitele) võib neil siin suunal olla kokku siiski üle paarisaja. Eile edeneti pisu loode suunas piki raudteed veelgi Pokrovski poole Petrivka asulas, aga seni pole üle saadud Solona jõest. Selidovest läänes jõudis vene pool 1 km sammuga Jurivka külla ja sirgendas rindejoont sealt lõunapool.
Hirnõki linnast läänes suutis eile vene pool suruda Ukraina omad välja Novoselidivka asulast. Asula idaserv oli juba varasemalt vene poole kontrolli all.
Kurahove linna juures läheb üha pingelisemaks, sest vene pool rühib linnast 3 km lõunas edasi ja jõudis eile Dalne asulasse sisse. Asula asub otse lõunas Kurahove kesklinnast ning jätkub vene poole pingutus möödumaks tugevalt kaitstud linnast. Maastik Kurahovest lõunas kahjuks vaid põldudega kaetud ning nende servadel olevad kitsaste metsaribade servadel on iga põllu ääres tee ehk siis teedevõrk on tihe ja no pole ilm loodetult piisavalt vihmane, et need teed põhjatuks teha ja kipub arvama, et siit veel niipea vene poolt pidama ei saada.
Vuhledarist põhja pool eile vene poole edenemisi ei tuvastanud, arvatav osaline reorgi päev.
9. Lõunarinne: muutustega.
Berdjanski suund: eile hakkas vene poole tõusnud surve tooma esimesi edenemisi ja 15 km laial lõigul Staromajorskest läänes pikim samm edasi oli 3 km. Jõuti sellega Rivnopili külla, kust Ukraina omad välja suruti ja Novodarivka küla alla. Ei olnud abi ka väiksemast jõekesest risti ees. Kuna massi siin vene poolel jagub, lennuväe ja kaudtuleüksuste toetust ka piisavalt, siis pigem nende edenemist siingi lõigul prognoosib.
Tokmaki suund: rünnakute arvu tõus, muutusi rindejoones ei tuvastanud.
Melitopoli suund: vaikne.
10. Herson: muutusteta.
11. Tarbijalaenubuum, mis üle venemaa Ukraina-sõja taustal käis, on hakanud kandma esimesi kurbi vilju. Scoring Bureau andmetel on venemaa pankade klientide maksedistsipliini tase langenud madalaimale tasemele alates 2020. aasta pandeemiast. Laenude tasumata jätmisi arvestav „krediiditeadvuse” indeks langes 1. oktoobri seisuga aasta varasemalt 1,83 punktilt 1,53 punktile ning selle pideva languse periood – kolmveerand järjest – kujunes enneolematuks olemasoleva statistika 12 aasta jooksul.
Aasta algusest augusti lõpuni jäi pankade laenumaksetega jänni 800 tuhat venelast ning maksejõuetute koguarv ulatus 6,2 miljonini, ütles Scoring Bureau peadirektor Oleg Lagutkin RBC-le. Viivismaksete arvu suurenemist täheldatakse krediitkaartide puhul, mille intressimäärad on kõigist pangalaenudest kõrgeimad, märgib reitinguagentuuri Expert RA tegevdirektor Juri Belikov. Inimesed kasutavad kaartidel sageli krediidilimiite, sest pangad ei nõustu andma neile suure laenukoormuse tõttu sularahalaenusid, toob ta välja.
Samal ajal kasvavad hüpoteeklaenude võlgnevused: septembri lõpuks hüppas selle kogumaht aastaga 37%, 136 miljardi rublani (1,36 miljardi euroni). Ja laenude arv, mille eest pangakliendid lõpetasid õigeaegse maksmise, ulatus 52,2 tuhandeni võrreldes 47,8 tuhandega jaanuaris.
venemaa Pank veel probleemi ei näe: tema statistika järgi oli septembris viivises 3,5% tarbimislaenudest – sama palju kui aasta alguses ja vähem kui aasta tagasi (2023. aasta septembri seisuga 3,7%). Rahalises mõttes ulatus võlgnevuste summa vaid 1,6 triljoni rublani.
Need arvud ei võta aga arvesse võlgu, mille pangad inkassodele müües või kohtusse sissenõudmiseks saatmisega oma bilansist maha kirjutasid. Föderaalne kohtutäiturite teenistus näeb võlgnevusi kordades suuremaid kui keskpangal – tema töös on võlgu 3,4 triljoni rubla (34 miljardi euro) väärtuses. FSSP andmetel algatati riigis jaanuarist septembrini eraisikute võlgade sissenõudmiseks 10,9 miljonit juhtumit ning nende kogusumma – 1,4 triljonit rubla – ületas kogu eelmise aasta tulemust.
Üksikute laenuvõtjate võimaliku maksejõuetuse peamine tegur on inflatsioon, ütleb Zenit Banki jaemüügiriskide osakonna direktor Aleksandr Šornikov: tõusvad hinnad suurendavad tarbijakulusid ja laenumaksete tegemiseks jääb aina vähem.
Levada keskuse andmeil on ligi pooltel laenuvõtjatest probleeme tagasimaksetega: 35%-l on „väikesed” raskused, 12%-l tõsised raskused ning 1% tunnistab, et ei jõua enam üldse maksta.Keskpanga andmetel võlgnesid venemaa kodanikud pankadele 1. septembri seisuga rekordilised 37,9 triljonit rubla. Viimase aasta jooksul on see summa kasvanud 5,5 triljoni rubla võrra ja alates sõja algusest – 12,9 triljoni rubla võrra.
12. Ettevõtted Surgutneftegas ja NOVATEK said õiguse iseseisvalt määrata avalikustatud teabe hulk, sealhulgas finantsnäitajad. See õigus on sätestatud putini 11. novembri dekreedis nr 965, mis jõustub avaldamise hetkest. Määruse sätted kehtivad ka Yamali LNG-le, Arctic LNG-2-le ja Nižni Novgorodist pärit Lazurit Central Design Bureau’le.
Nimekiri ettevõtetest, kellel on lubatud piirata andmete avaldamist oma finantsaruannetes, kehtestati esmakordselt putini dekreediga 2023. aasta novembris. Siis hõlmas see 46 ettevõtet, sealhulgas Rosneft ja selle tütarettevõtted Bashneft, Slavneft ja Ülevenemaaline regionaalarengupank. Seda sammu seletati vajadusega võtta meetmeid vastuseks USA ja teiste riikide „ebasõbralikele tegevustele, mis rikuvad rahvusvahelist õigust”.
2024. aasta märtsis täienes nimekiri 94 ettevõtteni. Sinna kuulusid Gazprom, Gazprombank, Gazprom Neft ja nende tütarettevõtted. Augustis lisandus nimekirja veel mitu ettevõtet, mille hulgas oli ka Transneft ja selle tütarettevõtted. Seega on teabe avaldamise piiramise õiguse saanud organisatsioonide arv jõudnud 113-ni. Võttes arvesse 11. novembri määrust, on ettevõtete arv, kes ei tohi ettevõtte andmeid avaldada, kasvanud 118-ni.
Keskpank andis varem sarnase loa andmete avaldamise piiramiseks venemaa pankadele. Reguleerija korraldusel saavad pangad varjata teavet, mis on sanktsiooniriskide suhtes tundlik. Veebruaris klassifitseeris keskpank täiendavalt andmed pankade bilansside, sealhulgas tütar- ja sidusettevõtete kapitaliinvesteeringute mahu ning mitteresidentide nõudeid kajastavate kontode, sealhulgas blokeeritud varade kohta.
13. Umbes kolmandik venemaa soojusvõrkudest on oma kasutusiga juba ammu ammendanud ja vajavad hädasti väljavahetamist. Sellest kirjutab „Vorstka” viidates intervjueeritud ekspertidele. Kogu riigi soojavõrk on päritud NSV Liidust ning nende uuendamiseks ühe hooaja jooksul pole rahalisi ega ajaressursse, märgivad väljaande vestluskaaslased. „Soojusvõrgud ei saa sellega hakkama. Enamik neist paigaldati juba nõukogude ajal – need on väga kulunud ja korrosioonist räsitud. Aja jooksul muutub küttevõrkude materjal õhemaks — ei talu kõrget temperatuuri ega ka kõrget rõhku, nii juhtub õnnetusi,” räägib soojusenergeetika spetsialist.
2023. aastal oli venemaal 74,4 tuhat soojusvarustuse allikat – 400 võrra vähem kui aasta varem ja 2,7 tuhande võrra vähem kui 2021. aastal, selgub Rosstati andmetest. Soojusvõrkude kogupikkus riigis on 167,7 tuhat kilomeetrit. Samas ulatus vahetust vajavate lõikude pikkus 2023. aastal 51,4 tuhande kilomeetrini, mis moodustab 30,7% kõigist soojusvõrkudest ning 23% torudest (ehk 39 tuhat kilomeetrit) on nii kulunud, et satuvad lagunenud keskkonna kategooriasse.
Halvim olukord on annekteeritud Sevastoopolis, kus 92,2% võrkudest vajab väljavahetamist. 50% torude kulumise tase registreeriti Lipetski, Vologda, Volgogradi, Sverdlovski ja Tomski piirkondades, samuti Põhja-Osseetias, Adõgeas, Kabardi-Balkarias ja Kalmõkkias.
Finantsprobleemid muudavad olukorra ainult hullemaks. Asjatundjate hinnangul lähevad soojavarustuse tariifides sisalduvad vahendid jooksvate remonditööde katteks, töötajate töötasudeks ja soojakadude hüvitamiseks, kuid kapitaaltöödeks raha napib. Lisaks piirab föderaalne monopolivastane teenus tariifide kasvu, mis muudab tööstuse erainvestorite jaoks kahjumlikuks. „Riigiettevõtted on kahjumlikud – soojusvõrkude lagunemise ja avariide tõttu tuleb neid pidevalt remontida ja välja vahetada, see langeb soojusvarustusorganisatsioonide õlule. Samas on tariifid ärilisest aspektist täna üsna madalad ja see muudab valdkonna investoritele ebaatraktiivseks,” selgitas üks küsitletud ekspertidest.
Alates 1. juulist 2024 indekseeriti eluaseme- ja kommunaalteenuste tariife 9,8%, kuid ekspertide sõnul ei piisa nendest vahenditest suuremateks moderniseerimiseks. Nende arvutuste kohaselt kulub küttevõrkude uuendamiseks triljoneid rublasid. Võimud piirduvad aga jätkuvalt vaid ajutiste meetmetega, märgib Vorstka. Näiteks talvel andis putin korralduse soojaettevõtte natsionaliseerimiseks pärast katlamajas juhtunud õnnetust, mis jättis Moskva oblasti kütteta. Alates 9. juunist on venemaa tõstnud ka trahve avalike teenuste ebaõige osutamise eest, kuid ekspertide hinnangul sellised meetmed olukorda ei päästa.
„Asjade karmistamine ei aita asjale kaasa. Kommunaaltöötajad saavad tegeleda vaid aukude lappimisega. Kuidas saab toru paremini või tõhusamalt lappida, kui see on plekkidega kaetud? Vajame kolossaalseid investeeringuid ja vähemalt 5–10 aastat aktiivset küttesüsteemide väljavahetamist,” rõhutas üks spetsialistidest. Möödunud suvel rekonstrueeriti vaid kõige ohtlikumad kohad ja saabuv talv „toob kindlasti uusi probleeme,” lisas ta: „No täiesti mädanenud torud said vahetatud, aga need, mis olid 50% mädanenud, jäid 70-le. Muidugi purunevad nad tugevate külmade korral. Kui see pole kõik korraga ja see pole Moskva lähedal, ei pruugi me sellest kuulda.”
Kommunaalteenused on sel sügisel juba seisnud silmitsi rikete lainega. Näiteks Novosibirskis, kus temperatuur langes nulli, jäi pumbajaama rikke tõttu kütteta 640 maja. Murmanskis lülitati seitsmeks tunniks välja 44 elumaja küte ja soe vesi, mis on seletatav vajalike remonditöödega, mille eesmärk on „tagada vee-, gaasi- ja soojusvarustussüsteemide töökindel töö”. Tveris jäi süsteemi rõhuprobleemide tõttu õigel ajal soojusega ühendamata enam kui 800 elumaja ja mitmed sotsiaalobjektid.
Eelmisel talvel mõjutasid Novaja Gazeta.Euroopa arvutuste kohaselt õnnetused 59 piirkonda ja umbes 1,5 miljonit inimest – see on rekordiline arv. Ehitusministeerium hindab venemaa Föderatsiooni torustike kulumist ülikõrgeks – 60% torustikest vajab väljavahetamist. Eluaseme- ja kommunaalteenuste reformimise abifondi andmetel on kulumine 70%.
Nende probleemide taustal kavatseb valitsus tõsta eluaseme- ja kommunaalteenuste tariife. Koostatud seaduseelnõu kohaselt on 2025. aasta juulist kavas tõsta elektri ja gaasi tariife, mis suurendab kodanike kogukulusid kommunaalteenustele ligi 12%.
Oktoobri lõpus ütles asepeaminister Marat Khusnullin putinile, et munitsipaaltaristu lagunemist on võimalik peatada mitte varem kui viie-kuue aasta pärast, selleks on plaanis käivitada ulatuslik moderniseerimisprogramm. Varem tunnistas Khusnullin, et venemaal on elamu- ja kommunaalteenuste infrastruktuuri halvenemise tempo kiirem kui uuenemise tempo ning kommunaalmajandus on endiselt riigi majanduses üks raskemaid.
14. Euroopa Liit ei taha jätta karistamata venemaa naftasanktsioonidest kõrvalehoidmist ja vanade tankerite kasutamist, mis võib igal hetkel esile kutsuda keskkonnakatastroofi. Uuel aastal võidakse karmistada nõudeid selliste laevade läbimiseks Euroopa vetest.
Euroopa Parlament valmistub vastu võtma resolutsiooni sihipäraste meetmete kehtestamise kohta venemaa varilaevastiku tankerite vastu. Laialdast toetust pälvinud dokument nõuab venemaa naftat vedavate laevade süstemaatilist sanktsioonide esitamist, satelliitseire suurendamist ja sihipärast kontrollimist, kirjutab eelnõu läbi vaadanud Politico. Parlamendiliikmed pakuvad ka sellistele laevadele uusi nõudeid, et tagada EL-i vete läbimisel piisav kindlustus.
Praegu on paljud tankerid registreeritud tundmatutele ettevõtetele ning nende kindlustajate või kindlustuskaitse kohta, mis võimaldaks naftareostuse korral kulusid hüvitada, puudub info. Vahepeal on tuvastatud juba kümmekond juhtumit, kus venemaa naftat transportinud tankerid jätsid maha kümnete kilomeetrite pikkuseid õlilaike. Seda juhtus kõikjal maailmas – Aadria ja Vahemeres, La Manche’is ja Briti saarte põhjaosas, Hiina lähedal ja USA läänerannikul, Lõuna-Ameerika lähedal ja Aafrika lõunatipus.
Keskkonnakatastroof sellises olukorras on vaid aja küsimus, ütles resolutsiooni väljatöötamist juhtiv Rootsi parlamendiliige Jonas Sjöstedt. Veelgi enam, kui varilaevastikku sanktsioone rikkudes ei peatata, jätkab see putini sõjamasina rahastamist, lisas Sjöstedt.
Selle resolutsiooniga nõuab parlament Euroopa Liidult ja selle liikmesriikidelt otsustavat tegutsemist nende Läänemerel naftat vedavate tankerite peatamiseks. Euroopa Parlamendi resolutsioon ei ole siduv, kuid sanktsioone ette valmistav Euroopa Komisjon kavatseb alustada tööd 15. paketi kallal jaanuaris, mil Poola võtab Ungarilt üle EL-i eesistujariigi. Viktor Orbani valitsus ei tõstatanud oma eesistumise ajal 2024. aasta teisel poolel uute piirangute teemat.
Euroopa Parlamendi ettepanekud näevad head välja, sest varilaevastik hiilib sanktsioonidest kõrvale ja uued meetmed hoiavad ära keskkonnaõnnetusi, ütles ühe EL-i riigi diplomaat. Teine nimetas neid saadikute ettepanekuid positiivseks.
Tavaliselt püüavad lääne vedajad tankeritest lahti saada pärast 15-aastast tegutsemist, kuid Kiievi Majanduskooli (KSE) naftasanktsioonide eksperdi Benjamin Hilgenstocki sõnul on venemaa varilaevastiku aluste keskmine vanus 18 aastat. KSE andmetel tarnib varilaevastik venemaalt 70% naftast ja naftasaadustest ning energia ja puhta õhu uuringute keskuse andmetel 80%.
15. Musta mere laevastik (BSF) säilitab vaatamata Ukraina relvajõudude rünnakutele jätkuvalt oma lahinguvõime, ütles venemaa presidendi assistent, merenduskolleegiumi esimees nikolai patrušev intervjuus ajalehele Kommersant. Ta märkis, et oli selles isiklikult veendunud, tutvudes Musta mere laevastiku vägede lahingutegevuse edenemisega. „Meie laevastik Mustal merel ei saanud mingeid kahjustusi. Ja seda hoolimata tõsiasjast, et Kiievi agressiivset tegevust selles piirkonnas koordineerivad NATO spetsialistid,” ütles patrušev. Ta kutsus üles mitte uskuma lääne meediaväljaandeid, et Musta mere laevastik sai Ukraina relvajõudude rünnakute tagajärjel tõsist kahju. patruševi sõnul ei ole armee positsioon Mustal merel nõrgenenud ja üldiselt venemaa „säilitab kindlalt oma staatust ühe juhtiva mereväena”, mille üheks ülesandeks on vastaste tuumaheidutus.
Pärast sõja algust suutis Ukraina, omamata oma laevastikku, rakettide ja mereväe droonide abil kahjustada või hävitada vähemalt 27 vene mereväe laeva ja ühe allveelaeva. 2022. aasta veebruaris Mustal merel olnud 15-st dessantlaevast ja paadist on töös vaid viis. Sealhulgas Ukraina relvajõud said pihta järgmised suured dessantlaevad: Olenegorski Gornjak, Minsk, Saratov, Novotšerkassk ja Tsezar Kunikov. Samuti hävis Musta mere laevastiku lipulaev, raketiristleja Moskva.
Septembris 2023 korraldasid Ukraina relvajõud raketirünnaku Musta mere laevastiku peakorterile Sevastoopolis. Lisaks vallutasid nad tagasi Ussisaare ja hävitasid venemaa laevastiku seiresüsteemi Musta mere loodeosas asuvate Boiko tornide juures. Esimese auastme kapteni, globaalsete uuringute keskuse „Strategy XXI” sõjaliste programmide juhi Pavel Lakitšuki hinnangul kaotas see Musta mere laevastiku tulemusel 75% oma võimest täita lahingumissioone. Kõik see võimaldas Ukrainal vähendada vene laevade maandumisoperatsioonide ja raketirünnakute ohtu, samuti luua merekoridore põllumajandussaaduste ekspordiks.
venemaa kaitseministeerium oli sunnitud alles jäänud sõjalaevad Krimmist välja viima, kus need olid asunud 240 aastat. venemaa patrullib nüüd allveelaevadega Mustal merel ja viib läbi koolitusi Aasovi merel, mida ta peab vähem ohtlikuks.
Oktoobri lõpus tunnistas senaator dmitri rogozin, et Musta mere laevastik pidi registreeringut muutma, kuna selle suured laevad on lihtsalt muutunud suurteks sihtmärkideks Ukraina relvajõudude mehitamata paatide jaoks. Laevad viidi Novorossiiskisse, kuid evakueeriti sealt hiljuti lääne kaugmaarakettide tabamuse ohu tõttu. Selles linnas asuv laevastikubaas asub Ukraina relvajõudude käsutuses oleva Briti rakettide löögiraadiuses.
16. Lühiuudised
Norra Konservatiivne Partei teeb ettepaneku kolmekordistada Ukrainale 2025. aastaks abi, 1,36 miljardilt 4,07 miljardile dollarile, et toetada Ukraina kaitset sõja ajal. Partei juht Erna Solberg rõhutab, et praegusel kriitilisel hetkel pole Ukraina abistamiseks alternatiivi.
Eesti kaitseminister Hanno Pevkur kuulutas Kiievis visiidil välja uuest abipaketist Ukrainale. Ta kohtus president Zelenskiga ja kinnitas Eesti jätkuvat sõjalist toetust, sealhulgas rõivaid ja käsitulirelvi.
Euroopa liitlased on Ukrainale tarninud üle 980 000 miljonist lubatud suurtükimürsust. Seda ütles Euroopa diplomaatia juht Josep Borrell intervjuus Euroopa Pravdale.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
