Sõja ülevaade: 974. päev – Donetski keskmine- ja lõunasektor kipub kiirelt lagunema
Avaldatud: 24 oktoober, 2024
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 24. oktoober 2024:
kui mujal seis suht ok, siis Donetski keskmine- ja lõunasektor kipub kiirelt lagunema.
1. Öised droonid jälle Kiievi kallal.
2. Krimmis kostus plahvatusi.
3. Kursk: Olgovka külas vene pool lipu heiskas.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupiansk-Kreminna: muutusteta.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: no laguneb Ukraina kaitse nii Selidoves kui Hirnõkis ning muret Vuhledarigi suunast.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. „Illusioon”. Mõiste BRIC autor ei näinud potentsiaali BRICS-i katsetes saada majanduslikuks jõuks ja asendada dollar.
12. IMF ennustas Venemaa majanduse järsku aeglustumist.
13. „Lootused ei ole õigustatud.” Rosstat teatas kõrgest baaskursist hoolimata püsivalt kiirest hinnatõusust.
14. lukašenka avaldas soovi luua läänega normaalseid suhteid.
15. Lühiuudised
148 vene poole rünnakut ja 156 liugpommi, kaudtuld u 4000 lasku ja kamikaze droone u 1500 ehk siis tugev surve jätkus. Teist päeva on rahulikumates rindelõikudes rünnakute arv vähenenud, peamistes suundades siiski mitte. Pooled rünnakud Donetski rindel.
Viimastel nädalatel on venelased suurendanud oma elektroonilist sõjapidamist rindel, muutes õhuluure meeskondade tegevuse keeruliseks. Eks jahivad mõlemad pooled nii droonimeeskondi kui üritavad neid droone õhus maha suruda. Njah, eks me lõpuks jõuame sinna, et droonimeeskond pole enam rinde läheduses vaid kasvõi tuhande kilomeetri kaugusel, vaid üks mast on kuskil rindejoone juures püsti ning suvaline inimene paneb drooni kuhugi maha ja tema osa sellega lõppeb… selliselt saab peatselt vene pool panna vilkad laste näpud hoopis droone juhtima… eks filmides seda juba nähtud…
Rindel on sektoreid, kus jätkatakse suuremate soomuskolonnidega surumist ja kohti, kus vaid väiksed jalaväe üksused üritavad edeneda. Jätkuvalt kipub tooma (õnneks küll mitte tervel rindejoonel) esmalt tugev Ukraina eesmiste possade pommitamine ja siis jalaväega kontroll, kas sai puhtaks, kui ei, siis uus pommitamine ja uuesti. Mitte kõikjal ei tööta kulukas jalaväekonveier. Seni annavad suurimat efekti liugpommid, njah, paneks isegi selle ootuses pampersid jalga, et hoida enda lahinguvõimekust, asi naljast kaugel… egas vist enne USA presidendi valimist miskit jää murdumist Venemaale kaugemale ulatuvate rakettide lubamises tule, kui siiski…
Veel ei prognoosi surve vähenemist ning Donetski rindele toob vene pool pigem mujalt üksusi juurde, et jätkata edenemist, sest arvatavalt kipuvad enamus siinseid üksusi olema pisu palju hõredad. Jätkuvalt on Kurski suunal vene meedias tugev vaikus…
1. Tuntavalt tõusis rindelähedasti suuremate linnade pommitamine. Kiivi ja selle ümbruse suunas uus öine droonilaine.
2. Krimmis Balaklavast Sevastopoli kesklinnani oli kuulda kaks plahvatust ja Belbeki lennuvälja piirkonnas kuulsid kohalikud kolme plahvatust.
3. Kursk: aktiivsed jätkuvalt mõlemad pooled.
Hallis alas olnud Olgovka külas suutis vene pool lippu heisata, kas nad sinna ka pidama jäid, on veel selgusetu, sest kipub see rindejoon seal Kurski kandis lainetama siia sinna. Suuri muutusi pole siiski tuvastanud ja jätkuvalt arvamusel, et liialt tihe vene vägede konsentratsioon on seal pigem segav faktor, sest koordineerimise ja logistika tagamine ülikeeruline ning sihtmärke jagub kamaluga. Lisaks kipub arvama, et vene merejalaväe (seal ka erivägesid, õhudessanti jne) kulumine kipub kõrge olema ja pole nende tihe toimetamine suurt efekti veel toonud. Njah, kui nüüd seal sebivad ringi tavalised motolaskurid, kus palju värskelt mobiliseerituid, siis segadust, dedovtšinat, omatuld jagub.
4. Harkiv: muutusteta, Ukraina sillapea Belgorodi oblastis Žuravlikas ka alles.
5. Kupiansk-Kreminna: eile küll uusi muutusi ei tuvastanud, aga surve tervel rindel ikka karm ja pommitamise tasetki suudeti jälle tõsta.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: kõlakaid, et tõusnud on tasapisi Ukraina vasturünnakute tugevus ja arv nii Tšassiv Jari kui Toretski kandis. Rindejoones eile muutusi ei tuvastanud.
8. Donetsk: kui Pokrovski suund peab, siis sealt lõuna pool kohe sugugi mitte ja kipub kohe langema kaks linna ja üks suurem asula ning võimalik, et rinnet ei saadagi enne 10-15 km pidama. Pisu hakkab siis maastik pakkuma paremaid kaitse võimalusi…
Selidove suunast: vene väed intensiivistasid suurtükiväe tulistamist kogu rindejoonel, sealhulgas Pokrovski suunas Selidovo piirkonnas. Vaenlane kogub selles suunas jalaväge aktiivseteks rünnakuteks, ütles rahvuskaardi pressiesindaja Ruslan Muzõtšuk LIGA.net-ile antud kommentaaris. Tema sõnul püüavad venelased koguda jalaväge rünnakuteks viie- kuni seitsmeliikmelistes rühmades ilma soomusmasinate toetuseta. Muzõtšuki sõnul korraldab vaenlane selliseid rünnakuid iga 20-30 minuti järel, peites end metsavööde ja piirkonna muude geograafiliste tunnuste taha. Lisaks suurenes suurtükiväe ja MLRS-i mürskude arv idasuunas: eelmise päevaga 559, võrreldes umbes 200-ga kevadel. „Kahuritule katte all üritab vaenlane ründeoperatsioone läbi viia korraga kolmest suunast, keskendudes eelkõige Selidovost lõuna pool ja Tsukurine asula suunas,” ütles Muzõtšuk. Venemaa kogub jalaväge, et alustada rünnakuid Selidovo piirkonnas iga 20 minuti järel. Viimase ööpäeva jooksul ründasid venelased Selidovot 13 korda, kasutades märkimisväärsel hulgal jalaväge. Rahvuskaart suutis tabada 307 okupanti, kellest 157 hukkus ja teised said haavata. Need on tegelikult kolm kompaniid, märkis Muzõtšuk.
Hetkeseis siis selline: Selidove linnast oli eilse seisuga juba pool linnast vene poole kontrolli alla ning Ukraina omad on surutud linna läänepoolsesse ossa. Kuidagi kiirelt on hakanud Ukraina omad kaotama kontrolli linna üle. Sellise tempo jätkumisel on linn sel nädalal kaotatud. Lisaks astus vene pool sammu läänepoole Zukurine asulast läänes. Siin sarnaselt Vuhledari suunas saadud u 1,5 km sammule suutis vaid üks soomuk koos jalaväega jõuda uuele possale ehk siis kuidagi tuntavalt hõre on juba mitmes lõigus Ukraina kaitse. Võimalik, et ongi tõmmatud mitmes lõigus end juba uutele, läänepoolsemtele possadele. Njah, egas tegelikku kaitse ülesehitust ja paigutust ju ei tea…
Hirnõki linnas on vene pool jõudnud põhja suunalt juba kesklinnani ja surunud Ukraina omad vaid linna lõunaossa. Lisaks suudeti jõuda linnast läänes asuva Izmailivka ja sealt veelgi lääne pool asuvasse Novoselidivka asulasse. Nüüdseks on jäänud nii Hirnõki kui Kurahovka logistikateeks vaid üks tee lääne suunas, mis asub keset suuri avaraid lagedaid alasid ehk siis vene poolel lihtne seirata ja mõjutada. Izmailivkast kuni Vovtša jõeni veel 5 km ja kipub arvama, et lähipäevadel peab Ukraina end välja tõmbama nii Hirnõki linnast kui Kurahivka asulast, et mitte jääda kotti ja tuntavalt halveneva logistika pärast. Kurb, et nii lihtsalt kukub Vovtša jõe loodetud veeliinil asuv kaitse kokku. Järgmine tõsisem veejoon alles 15 km pärast (Zukurine juures küll vaid mõni kilomeeter ja seal see juba päris väike).
Vuhledari juures jälle 1,5 km vene pool edasi sai põhja suunas (kuidagi lihtsalt sai üks soomuk metsaribani, küll seal üks droonitabamus, aga jalavägi sai ikka paika) ja lähenevad Bohojavlenka asulale (1500 elanikku), kuhu veel 1,5 km minna. Asula on juba varasemalt suht maatasa pommitatud ja see jätkub. Tööstushooneid on asula kolmes servas, aga pole sellised, mis tagaks tugevama kaitse liugpommide vastu, sestap ei kipu uskuma, et seda hoida suudetakse. Parem kaitsevöönd on 7 km pärast, kui küll pisu halva suunaga (kagu-loode) Suhi Jalõ jõgi ette jääb, kus juba u 10 m laiust.
9. Lõunarinne: muutusteta.
Berdjanski suund: muutusteta.
Tokmaki suund: muutusteta.
Melitopoli suund: vaikne.
10. Herson: muutusteta.
11. BRICS-i grupil, mis on kasvanud oma algselt neljalt liikmelt üheksale, pole muud ühist eesmärki kui sümboolne – igal aastal kaevata alaesindatuse üle ülemaailmsetes institutsioonides. Oma 15 eksisteerimisaasta jooksul pole grupp teinud midagi, et saavutada muutusi – majanduslike, poliitiliste ega organisatsiooniliste muutuste saavutamiseks, ütleb Jim O’Neill, kes võttis 2001. aastal Goldman Sachsi peaökonomistina kasutusele mõiste BRIC.
Intervjuus Reutersile ütles O’Neill:
Mõte, et BRICS-ist võib saada tõeline globaalne majandusklubi nagu G7 on illusioon ja on väga murettekitav, et nad peavad end mingiks alternatiivseks globaalseks organisatsiooniks, sest see on ilmselgelt võimatu.
Jim O’Neill, kes hiljem juhtis Goldman Sachsi varahaldust, töötas Ühendkuningriigi rahandusministeeriumis ja juhtis Chatham House’i mõttekoda, võttis termini BRIC kasutusele suurte riikide rühma – Brasiilia, Venemaa, India ja Hiina – kohta. 21. sajandi alguses tundus, et neil on suurim potentsiaal saada kõige dünaamilisemalt arenevateks ja investeeringute suhtes atraktiivsemateks majandusteks. Kontseptsioon töötas 2000. aastatel hästi ja tekkis palju BRIC-i investeerimisfonde. Organisatsiooniliselt kujunesid BRIC-riigid juba omal initsiatiivil 2009. aastal, kui toimus nende esimene tippkohtumine. Järgmisel aastal sai Lõuna-Aafrika Vabariik grupiga liitumise kutse (selle tulemusena lisati nimesse S). Paljude analüütikute hinnangul lagunes O’Neilli väljamõeldud kontseptsioon juba 2010. aastate esimesel poolel, kui Venemaa ja Brasiilia majandused hakkasid stagneeruma ning kaotasid suures osas investorite huvi (sealhulgas Venemaa – Ukraina esimese invasiooni tõttu 2014. aastal ja lääneriikide sanktsioonide kehtestamine). Ka O’Neill tunnistas, et idee ei töötanud enam nii, nagu ette nähtud.
putin püüdis Kaasanis toimunud BRICS-i tippkohtumist esitada kui tõendit selle kohta, et Venemaa mitte ainult ei olnud isoleeritud lääneriikide sanktsioonide tõttu vastuseks Ukrainas algatatud sõjale, vaid esitas koos oma globaalse lõuna partneritega edukalt väljakutse Lääne poliitilisele ja majanduslikulehegemooniale. Konkreetseid otsuseid, mis neid ambitsioone kinnitaksid, foorum siiski ei teinud. Ja on selge, miks, märkis O’Neill, sest pooleteise aastakümnega on grupp põhimõtteliselt vähe saavutanud:
Mulle tundub, et see on sümboolne iga-aastane kohtumine, kus olulised arengumaad, eriti häälekad riigid nagu Venemaa, aga ka Hiina saavad kokku tulla ja rõhutada, kui hea on olla osa millestki, milles USA ei osale ja et globaalne juhtimine ei ole piisavalt tõhus.
Sanktsioonidega rahvusvahelisest maksesüsteemist ära lõigatud Venemaa püüab veenda teisi riike dollarile alternatiivi välja mõtlema. Nagu O’Neill märkis, on sellest räägitud alates tema finantssektoris tööle asumisest juba 1980. aastatel, kuid ükski riik pole selles suunas midagi tõsist ette võtnud. Tema sõnul sõltub igasugune BRICS-i valuuta suuresti Hiinast (kes peab vähemalt kapitalikontrolli lõdvendama), samas kui Venemaa ja Brasiilia ei mängi olulist rolli. Erilisi väljavaateid pole ka uuel maksesüsteemil. “Hakkan BRICS-i gruppi tõsiselt võtma, kui näen märke, et kaks tõeliselt olulist riiki, Hiina ja India püüavad tõsiselt kokkuleppele jõuda, mitte pidevalt üksteisele vastanduda,” sõnas finantsist.
Kui BRICS-riigid „tahtsid tõesti majandusprobleemidega tõsiselt tegeleda, siis miks ei võiks nad kaaluda omavahelise kaubanduse tollitariifide vähendamist,” lisas O’Neill. Ka praegune arenenud riikide domineeriv rahvusvaheline süsteem on grupi esindajate sõnul ebaõiglane ning vajadus seda muuta, arvestades rohkem arengumaade huve. Kuid tõeliselt globaalseid probleeme ei ole võimalik lahendada ilma USA ja Euroopata – nii nagu lääs ei suuda neid lahendada ilma Hiina, India ning vähemal määral ka Venemaa ja Brasiilia osaluseta, kirjutab O’Neill Project Syndicate veerus.
„Lisaks ei näe ma, et BRICS-il oleks kunagi muud ühist eesmärki kui sümboolne. On palju valdkondi, kus grupp saaks oma liikmete ja muu maailma hüvanguks ühiselt tegutseda,” räägib ta. O’Neilli sõnul võiks see hõlmata vabamat kaubavahetust omavahel ja teiste riikidega, võitlust kliimamuutuste ja nakkushaigustega. „Loomulikult oli Uue Arengupanga käivitamine positiivne areng, kuid institutsioonil ei olnud kunagi selget ja tugevat üldiste eesmärkidega seotud mandaati,” lisab ta.
See tippkohtumine on esimene, mis toimub uue koosseisuga pärast seda, kui eelmisel aastal liitus BRICS-iga neli uut riiki. Kuid isegi organisatsiooni laienemist ei seleta mitte majanduslik või muu pragmaatiline loogika, vaid lihtsalt asjaolu, et uusi liikmeid oli lihtne meelitada, ütleb O’Neill:
Egiptus, Etioopia ja Iraan võivad olla rahvaarvult 12 suurima tärkava majandusega riigi hulgas, kuid vaevalt need kõige dünaamilisemad on; AÜE on palju rikkam kui ülejäänud, kuid see on väga väike riik. Kus on Mehhiko, Indoneesia ja teised huvitavad Aasia riigid 12 suurima hulgast? Indoneesia ja Alžeeria olid BRICS-ist huvitatud, kuid teatasid, et neil ei ole lähitulevikus plaanis ühineda. Saudi Araabia tegelikult keeldus, kuid Argentina ja Kasahstan kindlasti keeldusid. Kui aga BRICS laieneb uute liikmete vastuvõtmisega, muutub millegi saavutamine veelgi keerulisemaks, usub O’Neill.
12. Venemaa militaarmajandus, mida pumbatakse üles triljonite dollarite suuruse süstidega riigikaitse tellimustesse, on lähedal oma viimaste reservide ammendumisele. Alates 2025. aastast aeglustub Venemaa SKP kasvutempo ligi kolm korda ja langeb ka järgnevatel aastatel, ennustavad Rahvusvahelise Valuutafondi majandusteadlased. Nende hinnangul kasvab Venemaa majandus sel aastal 3,6% ja järgmisel aastal vaid 1,3%. 2029. aastaks väheneb kasvutempo Venemaal 1,2%-ni, teatas fond oktoobri prognoosis.
IMF-i hinnangul kasvab Venemaa järgmisel aastal arenenud riikidest kolmandiku võrra aeglasemalt (1,8%) ja arengumaadest kolm korda aeglasemalt (4,2%). Venemaa majandus jääb Hiinast maha 3,5 korda, millele fond prognoosib kasvuks 4,5% ja Indiast viis korda (6,5%).
IMF kirjutab, et „järsu aeglustumise” taga on eratarbimise ja investeeringute kasvu aeglustumine ning tööjõupuudus, mida putin on hinnanud 2,5 miljonile. Lisaks prognoosib fond naftahinna langust – selle aasta keskmiselt 81,29 dollarilt barreli kohta järgmisel aastal 72,84 dollarini.
Sõja esimesel aastal langes Venemaa SKT vaid 1,2% – viis korda vähem, kui valitsus esialgu prognoosis. Ja juba 2023. aastal hakkas Rosstat aru andma majanduskasvust, mis kompenseeris majanduslanguse täielikult: eelmisel aastal kasvas majandus ametliku statistika kohaselt 3,6% ja käesoleva aasta jaanuaris-augustis 4,2%.
Majandust toetasid „fiskaalstiimulid”, märgib Bloomberg Economicsi Venemaa ökonomist Aleksandr Isakov. Aastateks 2022–24 valitsus kulutas rubriigi „riigikaitse” all umbes 20 triljonit rubla, valades raha sõjalis-tööstuskompleksi ettevõtetesse ja jagades heldeid preemiaid lepingulistele sõduritele, kes nõustusid sõtta minema. Kuid fiskaalstiimuli mõju on oma haripunkti ületanud, usub Isakov: ehitus- ja transpordiveokäive on 2024. aasta algusest juba stagneerunud ning kuigi militaartoodang kasvab jätkuvalt, piisab sellest napilt tsiviiltööstuse languse kompenseerimiseks.
Majandus lihtsalt ei suuda enam tootmist kasvatada: tootmisvõimsuse rakendusaste ületab 80%, mida pole tänapäeva ajaloos kunagi juhtunud ja töötute arv on jõudnud ajaloolise madalaima tasemeni. Kasvamiseks on vaja investeeringuid, kuid kreml on selgelt otsustanud rahastada prioriteediks vaid neid sektoreid, mis on otseselt sõjaga seotud, kirjutavad Soome Panga arenevate majanduste instituudi (BOFIT) eksperdid.
„Investeeringud sõjalisse tootmisse ja samaaegne turuinstitutsioonide lammutamine võivad küll putinit lühiajaliselt tugevdada, kuid pikaajaliste majandusarengu väljavaadete all muutuda viitsütikuga pommiks,” ütleb Chicago ülikooli professor Konstantin Sonin. „putini sõda ei muuda venelaste elu ainult hullemaks, kui see oleks olnud ilma sõjata. Sellest saab ka tulevaste põlvede surmaotsus,” lisab ekspert.
13. Viimased inflatsiooniandmed enne keskpanga nõupidamist baaskursi teemal kinnitasid, et hinnakasvu aeglustumisest pole juttugi. Nädalal 15. oktoobrist 21. oktoobrini oli hinnatõus 0,2%, aasta algusest 6,3% ja aasta arvestuses 8,5%. Iganädalane hinnakasv vastab aasta lõpus endiselt 7,5–8,5% trajektoorile, ütleb Bloomberg Economicsi Venemaa ja SRÜ majandusteadlane Alexander Isakov.
Lootused inflatsiooni aeglustumisele oktoobris ei ole õigustatud, väidavad MMI analüütikud, loetledes: „Armageddon koos võiga kasvab, me ei imesta, kui või kordab munaga eelmise aasta lugu; kiire kasv kogu piimasektoris; aasta peamine katastroof on kartul; pärast taaskasutustasu tõusu kallinesid välismaised uued autod 1% ja see on alles algus; 2025. aastal tõusevad ka Lada autode hinnad; turuteenuste ebatavaliselt kõrge hinnatõus jätkusuutliku inflatsiooni näitajana. Nädalaga kallines või veel 1,6%, hapukoor 0,9% ja piim 0,7%,” kirjutab Rosstat. Aasta algusest on nende hinnad tõusnud vastavalt 23,4%, 12% ja 12,6% ning kartulite hinnad 50% (viimase nädalaga 2%).
Raiffeisenbanki analüütikud märgivad „inflatsiooni dünaamika ainulaadset stabiilsust”. Peamised inflatsioonitegurid (töötajate puudus, eelarvesüstid, laenuandmise kiire kasv jne) ei kao kuhugi, kirjutab Sovcombanki peaökonomist Mihhail Vassiljev. Praeguste trendide raames saame rääkida vaid inflatsioonitempo stabiliseerumisest, tõdesid Rahvusvaheliste Suhete Keskuse eksperdid. Inflatsioon on stabiilne, kuid kõrge ja see on halb signaal: see viitab sellele, et hinnakasv võib stabiliseeruda tasemel, mis ületab oluliselt keskpanga eesmärki, ütles Promsvyazbanki analüütik Denis Popov.
Turuosalised valmistuvad reedeks järjekordseks baasintressitõusuks, võib-olla isegi üle 20%. Keskpank püüab kõigele vaatamata inflatsiooni sihtmärgini viia ja kui see on võimalik, siis ainult drakooniliste meetoditega. Keskpank üksi eesmärki ei saavuta või saavutab selle pikaks ajaks väga kõrgete intressimääradega, hoiatas juhatuse esimene aseesimees Dmitri Pjanov, tehes ettepaneku luua inflatsiooniga võitlemiseks peakorter: „Kas soovite … inflatsiooni kiiremini lüüa madalamate intressimääradega? Vajame abi eelarvest, föderaalsest monopolivastasest teenistusest ja teiste tööstusharude reguleerivatest asutustest.”
Aga just nende tegevus aitab kaasa inflatsiooni kiirenemisele: eelarve lisakulutused, autode taaskasutustasu tõstmine ja järgmiseks aastaks kavandatud tariifide kiirendatud tõus. Keskpank püüab seda kompenseerida karmi rahapoliitikaga. Aga näiteid inflatsiooni stabiliseerumisest eelarvepoliitikast hoolimata pole, meenutab Isakov. Tema hinnangul ei saavuta keskpank suure tõenäosusega 4% eesmärki, mis oli seatud muudes tingimustes, mil hinnakasvu suhtelised määrad (üks võrreldes teisega) olid suhteliselt stabiilsed – see oli mõeldud planeerimise juhendiks. „Sunnitud” ja proaktiivse impordiasendustingimustes tõusevad lähiaastatel hinnad ca 20% tarbijakorvist 10–15%-ni aastas, jätkab Isakov, mis tähendab, et eesmärgi saavutamine eeldab teistelt sektoritelt kasvu vähendamist määrani 1,5–2,5% aastas. Seda on raske ette kujutada.
Üldiselt rahapoliitika toimib, Isakov on kindel, et keskpikas perspektiivis taastub inflatsioon sihttasemele – kuid mitte järgmisel aastal ja ebatõenäoliselt 2026. aastal.
14. Valgevene ei taotle vastasseisu Läänega, vaid Lääs otsustas ise sanktsioonide kehtestamisega kõik ära rikkuda, ütles president aleksandr lukašenka Kaasanis BRICS-i tippkohtumise kõrvalt BBC ajakirjanikule Stephen Rosenbergile antud intervjuus. „Ma pole kunagi öelnud, et oleme huvitatud suhete halvenemisest Läänega. Teie valisite selle tee – teie alustasite meie vastu sanktsioone,” ütles ta. Vastuseks ajakirjaniku märkusele, et see ei juhtunud „tühjalt”, vastas lukašenka, et „soovi korral võib põhjuse välja mõelda”. President lisas, et eriti pahandasid teda sanktsioonid tollal alla 18-aastase noorima poja Nikolai suhtes: „Milles ta süüdi on, alaealine laps?” Peale lukašenka enda väidete ei ole mingeid tõendeid selliste piirangute olemasolu kohta.
Lääs asus Valgevene vastu aktiivselt sanktsioone kehtestama 2021. aastal pärast Ryanairi lennuki sundmaandumist Minskis, mille pardal oli opositsioonilise telegrammikanali Nexta endine peatoimetaja Roman Protasevitš. Eelkõige keelas Euroopa Liit Valgevene lennufirmadel lennata oma õhuruumis ja kasutada Rahvaste Ühenduse riikide lennujaamu.
lukašenka nimetas pärast Protasevitši vahistamist kehtestatud sanktsioone alusetuks ja selle otsuse tegijaid „hulludeks”. Ta kinnitas ka, et selle aasta juulist septembrini toimunud neli poliitvangide armuandmislainet, mille tulemusel vabastati 115 inimest, ei ole kuidagi seotud sooviga suhteid Läänega parandada. „Vabastasime poliitvangid humanitaarsetel põhjustel. Need on enamasti väga vanad inimesed ja haiged inimesed. See on kõik. Ja see ei ole samm suhete parandamiseks teiega. Kui te ei taha meiega suhet, siis ärge tehke seda! Me jääme ilma teieta ellu,” lõpetas ta.
Valgevene politoloog Valeri Karbalevitš märkis, et poliitvangide vabastamisega püüab lukašenka „presidendikampaania eelõhtul oma mainet parandada ja humaniseerida”. 23. oktoobril teatas riigipea, et kandideerib seitsmendaks ametiajaks. Valimised on kavandatud 26. jaanuarile.
Poliitikanalüütiku Artem Šraibmani sõnul on lukašenka eesmärkideks sanktsioonide samm-sammult või täielik tühistamine või „alustuseks vähemalt mõned sümboolse tunnustamise aktid”. „Ta tahab taaskäivitada dialoogi läänega, leida kompromissikohti. Seetõttu annab ta korralikke signaale vormingus „räägime, ütle, mida sa tahad” ja näitab selliste väljaannetega, milleks ta valmis on,” soovitas Shreibman.
Inimõigusaktivist ja sihtasutuse BySol juht Andrei Strizhak rõhutas lukašenka tegevust kommenteerides, et sulast ei saa juttugi olla. „Kui me räägime nendest vabastamistest, peame kõigepealt vaatama: kas need on seotud sellega, et repressiivsed tegevused on lõppenud? Kindlasti mitte. <…> Ligikaudu ajal, mil need sada inimest vabastati, arreteeriti ja vangistati mitusada inimest. See tähendab, et see matemaatika, kui küüniline see ka ei kõlaks, kokku ei lähe,” märkis ta.
19. septembril võttis Euroopa Parlament vastu resolutsiooni, milles nõutakse Valgevene poliitvangide „viivitamatut ja tingimusteta vabastamist”. Saadikud väljendasid äärmist muret Maria Kolesnikova, Sergei Tihhanovski, Mõkola Statkevitši, Ales Bjaljatski, Maksim Znaki, Viktor Babarõka, Igor Losiku, Polina Sharenda-Panasjuki, Pavel Sevjarõnetsi ja kõigi nende inimeste olukorra pärast, kes on kinni peetud suhtlemisvõimetult ja kellel on tõsiseid terviseprobleeme ning neid isoleeritakse, koheldakse ja piinatakse.
Lisaks kutsus Euroopa Parlament ELi üles laiendama sanktsioone Valgevenes repressioonidega seotud isikute ja juriidiliste isikute suhtes ning püüdma tuua lukašenka režiimi toimepandud kuritegude eest vastutusele, rakendades universaalse jurisdiktsiooni põhimõtet.
15. Lühiuudised
Ukrainas on vaja loobuda sõjalise konflikti eskaleerumisest ja levikust, ütles Hiina president Xi Jinping BRICS-i riikide juhtide kohtumisel tippkohtumisel. „Konfliktide ülekandumise, kolmandatesse riikidesse leviku tõkestamise ja vaenutegevuse eskaleerumise vältimise, samuti õli tulle valamisest keeldumise põhimõtetest lähtuvalt on oluline soodustada olukorra kiiret deeskaleerumist,” tsiteerib RBC Hiina Rahvavabariigi juhti. Njah, ehk siis pange nii edasi…
USA kiitis osana lepingutest Seitsme rühmaga (G7) lõpuks heaks 20 miljardi dollari suuruse laenu eraldamise Ukrainale, mille tagasimaksmiseks kasutatakse Venemaa külmutatud varadest saadavat kasumit, ütles president Joe Biden. Valge Maja pressiteenistus nimetas seda otsust ajalooliseks.
Venemaa kasutajad kaebasid Nvidia veebisaidilt draiverite värskenduste allalaadimise võimatuse üle. Kui proovite alla laadida GeForce’i videokaartide jaoks uut tarkvaraversiooni, kuvatakse teade, mis näitab, et juurdepääs on keelatud ja Edgecast WAF tulemüür blokeerib päringu. Nvidia videokaartidele mõeldud rakenduse kaudu ei laadita alla ka draiverite uuendusi, kirjutab DTF. Allalaadimine on aga VPN-i kasutamisel võimalik. Arvustuste põhjal otsustades täheldatakse sarnaseid probleeme Valgevenes. Millega piirangud seotud on, pole teada. Ameerika firmalt pole ametlikke kommentaare tulnud.
„Ukraina julgeolekuteenistuse läbiviidud auditi tulemuste põhjal tehti kindlaks, et Gladkõi jätkamine Ukraina relvajõudude mehitamata süsteemijõudude staabiülemana on 14. oktoobril 2024 võimatu, ta vallandati ametikohalt ja viidi üle pataljoni reservohvitseride reservi,” seisis kaitseministeeriumi teates. Ukraina relvajõudude 28. mehhaniseeritud brigaadi endine ülem kolonel Aleksei Halabuda määrati mehitamata süsteemide vägede uueks staabiülemaks, märkisid ajakirjanikud.
USA-s on ilmnenud tõendeid selle kohta, et Põhja-Korea väed on Venemaal, kuid praegu pole veel teada, millega nad seal tegelevad. USA kaitseminister Lloyd Austin väitis seda Roomas ajakirjanikega vesteldes, vahendab Reuters. „On tõendeid selle kohta, et Venemaal on Põhja-Korea väed. Mida nad täpselt teevad? Seda tuleb veel näha. See on asi, mida me peame uurima,” ütles ta.
Euroopa Liidu Nõukogu kiitis kolmapäeval, 23. oktoobril lõpuks heaks Ukrainale rahalise laenupaketi summas kuni 35 miljardit eurot. Sellest teatas EL-i nõukogu eesistujariik Ungari. Ukrainale antava finantsabi paketi kinnitamine toimus kirjaliku menetluse teel. Otsus jõustub lõpuks järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Türgi sõjavägi korraldas 23. oktoobril õhuoperatsioone Iraagi põhjaosas ja Süürias ning hävitas edukalt 32 sihtmärki. Allikas: Türgi kaitseministeerium.
Rumeenia teatas 23. oktoobri õhtul õhurünnakust Doonau piirkonnas Tulceas ja tõstis õhku hävitajad kahe õhusihtmärgi tõttu.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
