Sõja ülevaade: 952. päev – Vuhledar langes
Avaldatud: 2 oktoober, 2024
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 02. oktoober 2024:
Vuhledar langes.
1. Kõik sama…
2. Suht vaikne.
3. Kursk: pisu vist mõlemad pooled edenevad.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupiansk-Kreminna: muutusteta.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: Vuhledar langes.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. Venemaa kaitsetehased hakkasid personalipuuduse tõttu meelitama „rotatsioonitöölisi”.
12. venemaa keskpank nägi eelarves „ootamatuid hetki” ja laseb vist intressimääral tõusta üle 20%.
13. venemaa ettevõtete küsitluses fikseeriti tööstusaktiivsuse langus.
14. Iisrael alustas maapealset operatsiooni Lõuna-Liibanonis.
15. Ukraina hakkas Läänega arutama territooriumide loovutamist vastutasuks sõja lõpetamise eest venemaaga.
„Ukraina ballistiline rakett läbis lennukatsetused edukalt,” ütles Zelenski eile.
Seni suudab vene pool hoida rinde pommitamist kõrgel tasemel ning pole seni märke ka liugpommide heitmise vähenemisest. Osa neist (kuni paarkümmend ikka Kurski oblasti pihta läheb). Kahjuks pole seni suutnud liugpommide vastu Ukraina rohtu leida ja eks näpuga saab näidata meite liitlaste suunal, kes ei luba teatuid rakette kasutada Venemaa suunal ja selliselt kahjuks lasevadki tuua muutusi rindel.
Pisu siiski positiivset, sest teistel rinnetel pole väga-väga tugev surve suuremaid edenemisi siiski toonud ja tundub, et Kurski oblasti „vabastamine” ei lähe ka loodetult.
Njah, vene pool võib valimatult teha, mida vaid tahab, isegi täielike sanktsioone ei suudeta venemaa suunal kehtestada, käsi seotakse relvastuse kasutamisel jne. Seniks, kuni paljude valijate ja huvigruppide enda särk on tähtsam kui põhimõtted, kahjuks olukorra paranemist ei näe. Miskit eriti drastilist peab juhtuma, et miskit muutuks… kipub arvama, et see ka võib juhtuda… sestap ela päevas ja naudi seda ning tee neid muutusi, millele hammas peale hakkab ja juba on meie ümber seis parem ning oleme enamaks valmis. Tuletan meelde, et Kaitseliit (ja mitte ainult) ootab juurde vabatahtlike… ikka ise peab harjutama, valmistuma ja teadlik olema…
1. vene sõjaväelased ründasid Hersoni keskust suurtükiväega. Pommitamine toimus eile hommikul kohaliku turu ja ühistranspordipeatuse lähedal. Selle tagajärjel sai kuus inimest surma ja sama palju vigastada. Hersoni piirkonnaprokuratuur teatab, et ühe haavatu seisund on üliraske.
Eile tabasid vene väed Zaporižjat liugpommidega. OVA juht Ivan Fedorov teatas ühest surmast ja 21 vigastusest. Kuus inimest viidi haiglasse, neist kahe seisund on raske. Kannatada said tööstusrajatis,korterelamud ja eramud.
Päev varem pommitasid vene sõjaväelased Harkivit. Kaks viiesajakilost mürsku tabasid üheksakorruselist elumaja ja toiduainete töötlemisettevõtet. Hukkus viis inimest ja veel umbes 30 sai vigastada. Kokku sai Harkiv septembris 53 õhu- ja raketirünnakut – rekordarv alates 2023. aasta algusest, märkis linnapea. Kaheksa viidi läbi Iskanderidega, kolm rakettidega S-400, üks raketiga KR-23, 27 liugpommidega FAB-250 ja 11 liugpommidega FAB-500, linna ründasid kaks korda ka Geranium-tüüpi droonid ja üks kord tulistati Tornado MLRS-ist. Selle tagajärjel sai vigastada 188 tsiviilisikut, sealhulgas 19 last.
Uus öine droonirünnak, tabamuse sai Doonau kaldal asuv Izmail, õhutõrje töötas Kiievi ja Odessa juures, Nikopil sai valusalt pihta jne.
Ukrana hakkas Sumõ kandist lapsi evakueerima.
vene soldatid mõrvavad seni Ukrainlastest sõjavange.
2. Vaid piiräärsed oblastid sajus.
Moskva oblastis leiti surnuna Luhanski oblasti okupatsioonivõimude endine „kütuse-, energia- ja söetööstuse minister” Konstantin Zavizenov.
3. Kursk: Snagosti kaudu kõlakate järgi tasapisi edenevat vene pool ja rinde läänesektoris Seimi jõe poole Ukraina omad aga kuhugi jooni tõmmata ei oska. Pisu annab aimu vene poole pommitamine, sest vast omasid ei pommitata ja tihti need pommitamise kohad on kaugemal vene poolel või hallis alas, mida vene pool pommitab.
4. Harkiv: siit suunal tõi vene pool ära kaks motolaskurbrigaadi ja ühe dessantnike oma. Kaks vast kaotuste pärast ja üks Kurski suunale.
5. Kupiansk-Kreminna: muutusteta.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: jätkuvalt positiivse üllatusega pole vene poole tugev surve enam edenemisi toonud.
8. Donetsk: Vuhledari langemine.
Loodesektori lõunaserval Selidove linnast lõunas on veel väike osa jäänud Zukurine asulast Ukraina omade kontrolli alla ning kuna asula on juba kolmest küljest piiratud, siis pigem homme või ülehomme see kahjuks vene poole kontrolli alla läheb.
Vuhledar oli eilseks täielikult vene poole kontrolli all ja kahjuks enam nii sobivaid kaitsevõimalusi Ukrainal niipea sellel suunal pole. Juba üritas vene pool ka linnast põhja suunal edeneda, aga ei õnnestunud. Analüütikud arvavad ja kipub nendega nõustuma, et Vuhedari langemine võib oluliselt muuta olukorda nii lõuna kui Donetski rindel ja seda Ukraina kahjuks.
9. Lõunarinne: muutusteta.
Berdjanski suund: vaid pisu kompimist.
Tokmaki suund: muutusteta.
Melitopoli suund: vaikne.
10. Herson: muutusteta.
11. venemaa kaitseettevõtted on silmitsi terava personalipuudusega ning püüavad ligi meelitada töötajaid kõrge palga, väljaõppe ja vahetustega tööga. Sellest teatas BBC Russian Service, mis analüüsis ajavahemikus 15. augustist 15. septembrini kaitsetehaste tööotsimislehtedele postitatud umbes 90 tuhat vaba töökohta. Eriti terav on puudus inseneride, treipinkide ja programmeeritavate masinate operaatorite seas. Püüdes neid spetsialiste meelitada, pakuvad kaitsetööstuskompleksi (DIC) ettevõtted regiooni keskmisest kolm-neli korda kõrgemat palka. Lisaks on mõned tehased valmis koolitama uusi töötajaid, pakkudes neile vajalikke oskusi.
Üheks lahenduseks personalipuuduse probleemile oli rotatsiooniline töömeetod. 2024. aasta I poolaastal oli vahetustega töötajate mediaanpalk 152 tuhat rubla (1500 eurot), mis on 30% rohkem kui eelmisel aastal. Jaanuarist juulini kasvas rotatsioonitööga vabade ametikohtade arv 460,5 tuhande võrra (kasv 32%).
Rotatsiooni alusel töötamisega kaasneb aga sageli korraliku puhkuse puudumine. Töötajad töötavad 11 tundi päevas, kuus või seitse päeva nädalas. Ainult selles režiimis saavad nad arvestada palgaga 150-200 tuhat rubla kuus. Samas on ületunnitöö valitsuse kaitsekorraldusi täitvates ettevõtetes seaduslik.
Vabade töökohtade arvult oli septembri lõpu seisuga liider Kalašnikovi kontsern, mis postitas üle 500 värbamiskuulutuse. Eriti hädasti vajatakse töötajaid Moskvas, Moskva ja Sverdlovski oblastis. Ukraina sõja tõttu intensiivsel režiimil töötavate Venemaa sõjatööstuskompleksi ettevõtete personalipuuduse probleem ilmnes 2023. aasta alguses. Selle põhjuseks oli nii mobilisatsioon kui ka massiline kodanike väljavool välismaale.
Tänavu juunis ütles Venemaa asepeaminister Denis Manturov, et sõjatehaste tööjõupuudus on jõudnud 160 tuhande inimeseni. Tema sõnul on vene armeele relvi tootvad ettevõtted vähem kui pooleteise aastaga palganud juba 520 tuhat töötajat, kuid personalivajadus on endiselt suur. putin märkis veebruaris, et kaitsetehased töötavad väga intensiivsetes tingimustes, sageli kahes ja mõnikord kolmes vahetuses. Vaatamata sellele kavatsevad võimud suurendada relvatootmise mahtu, et täiendada Ukraina sõja ajal kulutatut, rõhutas riigipea.
12. venemaa keskpank nägi uues eelarveprojektis mitmeid „ootamatuid hetki” ega välistanud baasstsenaariumist kõrvalekaldumise korral baasintressimäära tõusu üle 20%, ütles keskpanga rahapoliitika osakonna juhataja Kirill Tremasov. Keskpanga juht Elvira Nabiullina lubas eelmisel nädalal järgmisel, 25. oktoobril toimuval koosolekul baasintressi tõsta praeguselt 19%-lt, kuid võimalikke samme ei öelnud.
„Alusintressi dünaamika sõltub hetkeolukorrast majanduses. Meie prognoos sisaldab põhikursi trajektoori, kuid peame mõistma, et see on trajektoor, mis vastab baasstsenaariumile. Kui majandust ootavad ees uued ettenägematud asjaolud, siis võib baaskursi dünaamika olla teistsugune,” ütles Tremasov, vastates küsimusele, kas määr võib ületada 2022. aastaks seatud 20%.
Uued andmed keskpanga jaoks oktoobrikuu koosolekul on ühtlasi ka järgmise kolme aasta eelarve projekt, mida analüütikud on juba nimetanud inflatsiooni soodustavaks. „Eelarve üksikasju tuleb veel analüüsida. Täpsemalt tutvustame infot pärast oktoobrikuu juhatuse koosoleku tulemusi. Esitame prognoosi, mis võtab arvesse ka eelarvetegureid. Aga eelarves on mitmeid ootamatuid aspekte, mis võivad vajada korrigeerimist,” tsiteerib Interfax Venemaa Panga esimehe nõuniku kohale siirduvat Tremasovit.
Teisipäeval Južno-Sahhalinskis esinenud keskpanga juht rõhutas eelarve naasmise olulisust järgmisest aastast eelarvereeglite juurde: „Struktuurne puudujääk on kadumas, see tähendab, et see on nulli lähedal, see on väga oluline stabiliseeriv tegur.”
13. Veel üks kinnitus majanduse jahenemisest: töötleva tööstuse olukorda iseloomustav venemaa PMI indeks langes esimest korda pärast 2022. aasta kevadet alla 50 punkti. Septembris ulatus see 49,5 punktini augusti 52,1 vastu. See näitaja kajastab majandusaktiivsuse muutust võrreldes eelmise kuuga. 50 punkti on läviväärtus: sellest allpool olev PMI näitab aktiivsuse vähenemist ja üle selle näitab selle kasvu. Tööstuse PMI näitab aktiivsuse kahanemist septembris esimest korda pärast 2022. aasta aprilli, ütles Bloomberg Economicsi venemaa ja SRÜ majandusteadlane Alexander Isakov.
Arvud näitavad venemaa töötleva tööstuse sektori 28-kuulise kasvuperioodi lõppu, ütles S&P kommentaaris: langesid nii toodang kui uued tellimused. Lisaks nõrgale nõudlusele esineb viivitusi tooraine ja komponentide tarnimisel, mille kvaliteet on taas järsult langenud, loetleb S&P languse põhjuseid. Kulud tõusevad kiiresti inflatsiooni ja logistikakulude kasvu tõttu, need kanduvad peamiselt tarbijatele – müügihindade tõusutempo oli ligi aasta kõrgeim. Pole üllatav, et ootused järgmiseks aastaks langesid 19 kuu madalaimale tasemele.
Keskpank põhjendab jätkuvat majanduskasvu aeglustumist eelkõige pakkumise poolel tekkinud probleemidega ning tõstis seetõttu baasintressimäära 19%-le ning kavatseb seda tõsta 20%-ni, kui mitte kõrgemale. Kõrged määrad muudavad ka ettevõtete elu keeruliseks ja mõjutavad nende ootusi. TsMAKP andmetel maksavad tootmisettevõtted juba praegu veerandi oma kasumist (enne intressi) teeninduslaenudeks.
Keskpanga ettevõtete uuringud näitavad samuti olukorra halvenemist, kuid mitte nii dramaatilist. Ärikliima näitaja (BCI) langeb, hinnangud hetkeolukorrale läksid ka septembris negatiivseks, kuid ootused ja BCI väärtus ise jäävad positiivseks ning hinnaootused jätkavad tõusu. MMI analüütikud märkisid, et ajalooliselt andis üleminekust kasvult toodangu vähenemisele märku konsolideeritud IBC suundumus negatiivseks, mitte praeguse oleku indeks.
PMI näitajad on märgatavalt nõrgemad kui samalaadsed hinnangud keskpanga ettevõtjate kindlustundele, mis vastavad töötlemise PMI-le 51,8, märgib Isakov, meenutades, et alates aasta algusest on need näitajad teenindussektori ettevõtete sentimentide hindamisel lahknenud. „Teenuste PMI on katki,” kirjutas ta toona, vihjates, et probleem seisnes selles, et „niigi väike PMI-uuringu valim oleks võinud kahaneda ja muuta indeksi tegelike suundumuste suhtes ebaesinduslikuks ja kallutatud”.
Küsimus ei ole valimis, vaid selles, milline näitaja ennustab paremini SKP dünaamikat, märgib majandusteadlane Dmitri Polevoi, kelle põhikatsed võrrelda PMI ja IBC SKT dünaamikaga näitasid, et esimene (optiliselt) korreleerub mõnevõrra paremini majandusdünaamikaga, olgugi, et tema valim on väiksem.
14. Iisraeli kaitsejõud (IDF) teatasid oma esimese maapealse operatsiooni algusest Liibanonis pärast 2006. aastat. Selle kohta ilmus teade IDF-i ametlikus Telegrami kanalis. „Mitu tundi tagasi algatasid Iisraeli kaitsejõud täpse luureandmete põhjal piiratud, lokaliseeritud ja sihipäraseid maapealseid haaranguid Hizbollah’ terroriobjektide ja Lõuna-Liibanoni infrastruktuuri vastu,” seisis avalduses. Samuti väidetakse, et Hizbollah’ rajatised asuvad piirilähedastes külades ja kujutavad otsest ohtu Iisraeli kodanikele Põhja-Iisraelis. „Iisraeli õhuvägi ja IDF-i suurtükivägi toetavad maavägesid, sooritades täppislööke piirkonnas asuvate sõjaliste sihtmärkide vastu,” märkis IDF.
Iisraeli armee rõhutas, et Liibanonis toimuv operatsioon „Põhja nooled”, mille ettevalmistusi on viimastel kuudel kindralstaabis ja Põhjaväejuhatuses tehtud, jätkub „paralleelselt sõjaliste operatsioonidega Gaza sektoris ja mujal”. Selle ajastus sõltub olukorra hinnangust, sealhulgas Gaza sektoris.
Ööl vastu 30. septembrit kuulutas IDF kolme Liibanoni linna – Metula, Misgav Am ja Kfar Giladi – ümbruse suletud sõjaväetsooniks. Pärast seda kutsus Iisraeli armee Beiruti kolme linnaosa elanikke üles evakueerima hooneid, mille lähedal asuvad Hezbollah rajatised. Seejärel ründasid Iisraeli hävitajad Beiruti lõunapoolseid eeslinnasid.
Samal ajal hakkasid Iisraeli eriüksuslased korraldama haaranguid Lõuna-Liibanonis, kogudes luureandmeid ja valmistudes võimalikuks maapealseks invasiooniks, vahendas Wall Street Journal. Washington Posti teatel on Iisrael USA-le teatanud, et valmistub piiratud maapealseks operatsiooniks Liibanonis, mille eesmärk on hävitada piiriäärne Hezbollah infrastruktuur. Nende tegevuste lõppeesmärk on luua Iisraeli ja Liibanoni piirist põhja pool puhvertsoon, ütlesid sõjaväeallikad Economistile.
Hizbollah juhtkond oli varem teatanud, et on valmis vastu seisma igasugusele maapealsele invasioonile. Samal ajal taganes Liibanoni armee mitmelt positsioonilt Iisraeli lõunapiiril pärast tulistamist ja teateid eelseisvast Iisraeli sõjalisest operatsioonist.
15. Kiiev ei suhtu enam vaenulikult läbirääkimistesse Venemaaga sõja lõpetamise üle, mille käigus arutatakse territooriumide kaotamise võimalust, kirjutab Financial Times New Yorgis ÜRO Peaassambleed külastanud Euroopa diplomaatidele viidates. Nad ütlesid, et võimaliku lahenduse üle peetavate arutelude toonis ja sisus on toimunud „käegakatsutav muutus”. Eelkõige märgivad nad Kiievi ametnike suuremat avatust relvarahulepingu võimaluse arutamisel, isegi kui vene väed jäävad Ukraina territooriumile.
Diplomaadid märkisid, et Ukraina uus välisminister Andri Sõbiha kasutas oma esimesel reisil USA-sse erakohtumisi lääne kolleegidega, et arutada võimalikke kompromisslahendusi ning võttis pragmaatilisema seisukoha läbirääkimiste võimalikkuse suhtes põhimõttel „maa turvalisuseks”.
„Räägime üha avatumalt sellest, kuidas see lõpeb ja millest peab Ukraina püsiva rahulepingu saavutamiseks loobuma,” ütles üks New Yorgis viibiv diplomaat. Ta rõhutab, et see on „suur muutus võrreldes kuue kuu taguse ajaga, mil sellised läbirääkimised olid keelatud”.
Samal ajal avaldab Ukraina president Volodõmõr Zelenski lääne partnerite kasvavat survet leida diplomaatiline lahendus, kuigi ta on skeptiline Venemaa valmisoleku suhtes peagi läbirääkimistesse astuda ja muret, et Ukraina positsioon on liiga nõrk, et tagada õiglane lahendus. „Enamik mängijaid soovib deeskalatsiooni,” tunnistab Ukraina kõrge ametnik.
Kuigi Zelenski „võiduplaan” kordab vanu jutupunkte, on selle tegelik tähendus see, et see nihutab Ukraina eesmärgid täielikust vabastamisest sõja Kiievi kasuks pööramisele, lisab ta. Väljaande allikate sõnul „on see katse muuta sõja trajektoori ja tuua Venemaa läbirääkimiste laua taha” ning Zelenski „usub sellesse tõesti”.
Samal ajal tahab USA „viia selle sõja rahulikumasse olekusse”, sest president Joe Bideni administratsioon „mõistab, et tema praegune strateegia on jätkusuutmatu,” ütleb Euroopa Ülemkogu Washingtoni välissuhete büroo juht Jeremy Shapiro.
Nüüd ähvardab Ukrainat ka oht Donald Trumpi näol, kelle võit presidendivalimistel võib viia Kiievile rahulepingu „surumiseni”. Kui ta keeldub kompromissidest, suudab vabariiklane peatada rahalise ja sõjalise abi ülekandmise.
Kiiev on viimastel kuudel keskendunud oma liitlaste veenmisele, et nad lubaksid kasutada selliseid rakette nagu USA ATACMS, Ühendkuningriigi Storm Shadow ja Prantsuse SCALP kauglöökide andmiseks Venemaa territooriumile. Eelkõige pole Ukraina relvajõududel kaitset liugpommide vastu, mida Venemaa kasutab tänavu aktiivselt nende lahingupositsioonide ründamiseks. Sõjaväe hinnangul on selliste relvade vastu võitlemisel kõige tõhusam kaugmaa raketid, mis suudavad alla tulistada vene lennukeid. Liitlased pole aga veel sellist luba andnud.
putin nõuab, et Ukraina loobuks kõigist venemaa vallutatud territooriumidest ja ega ühineks NATO-ga, viiks läbi „demilitariseerimine ja denatsifitseerimine” ning tunnustaks tuumavaba staatust. Zelenski nõuab naasmist 1991. aasta piiride juurde ja kõigi vägede väljaviimist.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
