Sõja ülevaade: 947. päev – tuumajutte veel jagub
Avaldatud: 27 september, 2024
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 27. september 2024:
tuumajutte veel jagub, vene poole rünnakute arv jälle veelgi kõrgemale tõusis ja Donetski rindel kaotas Ukraina kontrolli kolme küla üle, vene pool sai sisse Hirnõki linna ning Vuhledari linn on nüüd kolmest küljest piiratud.
1. Kõike, palju ja paljudesse kohtadesse.
2. Tavapärasest rahulikum aga loodetavasti mitte kauaks.
3. Kursk: väike Ukraina edusamm.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupiansk-Kreminna: muutusteta.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: nii loodesektoris kahes suunas kui Vuhledari ümbruses vene pool edenemist jätaks.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. kreml teatas, et Venemaa tuumadoktriin jääb samaks.
12. Lääs pidas Venemaa tuumadoktriini muutmist vastutustundetuks käitumiseks.
13. „Ukrainat pole enam olemas.” Trump ründas Zelenskit tema vastumeelsuse eest sõja lõpetamiseks „mis tahes kokkuleppega”.
14. Saudi Araabia valmistub naftatootmist suurendama ja võib sellega anda hoobi Venemaa eelarvele.
15. liugpommid Ukrainale.
16. lavrov teatas, et Venemaa tunnustab Põhja-Korea tuumastaatust.
17. Lühiuudised
Pisu üllatuslik on, et mujal peale Donetski rinde on hetkel hull vene surumine pidama saadud. See võib küll olla ajutine, aga siiski. Tundub, et vene pool keskendub järjest enam nende rindelõikude pommitamisele, mis on peamised rünnakute jätkamise prioriteedid. Kahjuks suutis eilegi vene pool hoida tavapärasest pommitamisest u 20% kõrgemat taset kaudtulega (Ukraina teatel 3800), kamikaze droonide kasutaminegi tavapärasest kõrgem. Küll oli tuntav langus liugpommide kasutamisel, võimalik, et pisu mõju avaldab kolme suurema vene laskemoona lao tabamine Venemaa avarustes.
1. Ukraina tuumaelektrijaama operaator Energoatom: Vene löögidroon lendas üleeile õhtul Rivne tuumaelektrijaama lähedal kriitiliselt madalal. Eilne öö oli Ukrainale jälle päris karm, jagus nii rakette kui droone… täna juba tuleb uudiseid Odessa, Hersoni, Harkivi jne kandist.
2. Miskit Doni-äärse Rostovi kandis, aga täpsemat teadmist veel polnud.
3. Kursk: aktiivsed seni mõlemad pooled ning jätkuvalt tuleb kõlakaid, et Ukrainal mõni väike edusamm oli. Eile olla saadud enda kontrolli alla väike Krasnooktjaberski küla rinde läänesektoris Ukraina piiri vahetus läheduses. Droone õhus jagub kummalgi poolel ja eks mõni valus kaotus on ka Ukraina poolel. 60 km kaugusel rindest suutis Ukraina ära lasta vene S-400 kompleksi, sestap kipub arvama, et Ukrainal peaks parem ülevaade olema siinsest olukorrast.
Venemaa Föderaalne Julgeolekuteenistus (FSB) võitleb Venemaal Kurski oblastis ja püüab kooskõlastada lahingumissioone Vene sõjaväega. Allikas: Institute for the Study of War (ISW)
Üksikasjad: Venemaa opositsiooniväljaanne Novaja Gazeta Evropy teatas, et tuvastas 2024. aasta augustis Kurski oblastis lahingus hukkunud FSB eriüksuslaste sõduri, kinnitades, et Kurski oblastis võitlevad FSB erivägede elemendid.
Novaja Gazeta Evropy teatas FSB ohvitserile viidates, et FSB määras erivägedele, sealhulgas rühmituste Alfa ja Vympeli elementidele, ülesandeks tuvastada ja hävitada Ukraina sabotaaži- ja luurerühmad Kurski oblastis.
FSB ohvitser väitis, et need rühmad on halvasti varustatud kombineeritud võitluse läbiviimiseks, kasutades rasketehnikat tavarelvastuse vastu. FSB eriüksused on tavaliselt korraldanud terrorismivastaseid operatsioone väikeste terrorirühmituste vastu ning neil puudub tõenäoliselt väljaõpe ja varustus, mis on vajalik kombineeritud rünnakuid korraldavatele Ukraina üksustele reageerimiseks.
Teine Venemaa luureteenistustele lähedane allikas ütles Novaja Gazetale, et FSB erioperatsioonide keskusel puudub ühine side vene sõjaväeüksustega ning FSB ja Vene sõjaväe vahel puudub endiselt ühine peakorter lahingumissioonide koordineerimiseks. .
putin andis FSB-le ülesande viia 9. augustil pärast Ukraina operatsiooni algust 6. augustil terrorismivastast operatsiooni Belgorodi, Brjanski ja Kurski oblastis, kuid jätkas seejärel kattuvate ülesannete andmist Venemaa kaitseministeeriumile, FSB-le ja vene rahvuskaardile.
kreml ja Venemaa sõjaväekomandörid on püüdnud luua ühtset ja tõhusat juhtimis- ja kontrollistruktuuri, et reageerida operatsioonile Kurski oblastis ning jääb selgusetuks, millised vastutusalad kuuluvad FSB terrorismivastase operatsiooni või Venemaa kaitseministeeriumi koordinatsiooninõukogu pädevusse. ISW esialgsel hinnangul tekitab ülesannete dubleerimine ja nõrgad struktuurid suure tõenäosusega jätkuvalt hõõrdumist FSB ja Venemaa kaitseministeeriumi vahel.
4. Harkiv: Ukraina teatel kolm ebaõnnestunud vene rünnakut kirja läks.
5. Kupiansk-Kreminna: tervele rindele vene poole rünakuid jagus ja hetkel kõlakas, et Pišanne lähistel olla vene pool suutnud rünnakule saata ühes kohas korraga 30 ühikut soomust ja teises paralleelses suunas 10 ning saades teel olles parajalt kaotusi, olid järele jääjad sunnitud otsa ümber keerama. Tavaliselt selliselt pataljon ja enam vene pool rünnanud väga enam pole. Kas see näitab soovi saada kiiremini tulemusi või hakkab siiski miskit ressurssiga järjest keerulisemaks minema, et selliselt veel proovitakse. Küll näitab see vähemalt siin lõigus vene poole parananenud juhtimiskvaliteeti pataljoni tasemel.
6. Siversk: surve langes tavapärase juurde.
7. Bahmut: Tšassiv Jari juures pidas.
Isegi pisu üllatuslikul kombel pole enam vene pool sammhaaval Toretskis edasi saanud, kuigi survet jagub. Kas ollakse hädas võimalike Ukraina miiniväljade ning drooni ja kaudtuleüksuste tööga?
8. Donetsk: loodesektoris ja Vuhledari ümber vene edu jätkus.
New-Yorkis muutusi ei tuvastanud. Jätkuvalt arvamusel, et linnas alaliselt Ukraina üksusi pole.
Loodesektori loodenurgas seni vene pool edeneb ja eile suruti Ukraina omad välja Mõkolajevi ja Krasnõi Jari (200 inimest) küladest. Üleeile suruti siin lõigus Ukraina neist küladest lõunapool Krutõi Jari külast välja. Siin on saadud üle Žuravka jõe, mille joonel pidamist siiski rohkem lootsin. Selliselt sammhaaval vene pool jätkab edenemist Pokrovski suunal. Kipub arvama, et siingi lõigul on Ukraina üksustel mureid tavapärasest rohkem, kui nii kiirelt on vene pool võtnud külasid ja ületanud jõe.
Rinde loodesektori lõunaservas edenes vene pool sammu ja jõudis hõivata Hirnõki linna põhja-kirde küljel asuvad hooned. Samaegselt käib äge linna maatasa pommitamine ja ootab paari päeva jooksul suuremat pealetungi linnasuunal (mitte et sellist surumist poleks varem olnud) ja kipub arvama, et nagu on toimunud veel nii mõneski rindelõigus, siis vene pool suurendab soomusrusikas olevate ühikute arv edu saavutamiseks.
Eile jõudis vene pool kahjuks Vuhledarist läänes liikudes kahe jõe vahelisel alal 3 km üle põldude suure põhja-lõuna suunalise maanteeni ja ületas selle ning siit suunalt on linnani pisu alla ühe kilomeetri. Kogu linna tagamine toimub nüüd vaid piki põlluteesid. Linn on kolmest küljest peale tungivate vene vägedega piiratud. Samaaegselt käib aktiivne linna pommitamine.
9. Lõunarinne: muutusteta.
Berdjanski suund: vene pool üritab jtkata sel nädalal saavutatud edu kompides mitmes kohas, eile siiski enam edasi ei saadud.
Tokmaki suund: eile jagus survet tavapärasest rohkem, muutusi rindejoones ei tuvastanud.
Melitopoli suund: vaikne.
10. Herson: Venemaa õhurünnakud FAB-pommidega Ukraina positsioonide pihta Darovkas Dnepri jõe läänekaldal teevad tähelepanelikumaks, et kas miskit enamat võib vene pool siin üritatada.
11. Venemaa tuumadoktriin jääb lähiajal muutumatuks, ütles vene presidendi pressisekretär dmitri peskov. Tema sõnul hakatakse putini välja kuulutatud dokumendi muudatuste avaldamise või avaldamata jätmise küsimust kaaluma hiljem. „Parandused on nüüd dokumendis sõnastatud. Tahaksin juhtida teie tähelepanu tõsiasjale, et need on riigi poliitika põhialused tuumaheidutuse valdkonnas. See on teine dokument ja koos moodustavad need tegelikult selle, mida me mitteametlikult nimetame tuumadoktriiniks. Siin on need sõnastatud, eile kuulutas peamised välja president,” täpsustas peskov, vastates küsimusele, kas uuendatud doktriin avaldatakse täielikult või osaliselt. Kui talt küsiti muudatuste avaldamise aja kohta, lisas ta: „Ma ei saa teile praegu vastata.”
peskov märkis, et doktriini kavandatavad muudatused on signaal lääneriikidele, hoiatades tagajärgede eest, kui nad osalevad rünnakus Venemaa vastu erinevate vahenditega ja mitte tingimata tuumarelvaga. Samas ei mõjuta kavandatavad muudatused tema sõnul veel globaalset olukorda, kuna Venemaa tuumapotentsiaalist teavad juba kõik.
„Ei, kuni see hakkab mõju avaldama. Tegelikult on kogu maailm hästi teadlik ja mõistlikud inimesed on hästi teadlikud meie tuumapotentsiaalist ja selle heidutavast rollist,” rõhutas peskov ja lisas, et kohandused võtavad arvesse uusi pingeelemente Venemaa piiridel.
Julgeolekunõukogu aseesimees dmitri medvedjev kommenteeris talle omasel hüsteerilisel moel samuti Vene Föderatsiooni tuumadoktriini muudatusi. Ta märkis, et selline samm võib jahutada nende vastaste tulihinge, kes pole veel kaotanud enesealalhoiutunnet. „Noh, aeglase mõtlemisega inimestele jääb alles ainult Rooma maksiim: caelo tonantem credidimus Jovem Regnare (me uskusime, et Jupiter valitseb taevas, kui kuulsime taevas äikest),” kirjutas ta oma Telegrami kanalis.
Medvedjev rõhutas ka, et iga olukorda, kus Venemaa võib tuumarelvade poole pöörduda, tuleb käsitleda paljude tegurite kontekstis ning otsuse teeb Putin isiklikult. Olulisemate muudatuste hulgas tõi ta välja sätte, mille kohaselt käsitletakse ühisrünnakuna tuumariigi toel mittetuumariigi agressiooni Venemaa vastu. „Kõik saavad aru, millistest riikidest me räägime,” lisas ta.
Teine uuendus on võrdse tuumakaitse tagamine Valgevenele kui Venemaa lähimale liitlasele, meenutas medvedjev: „Poola ja arvukate NATO pügmeede rõõmuks”. putini pakutud muudatused on julgeolekunõukogu aseesimehe sõnul põhjust mõelda mitte ainult „mädanenud neonatslikule režiimile”, vaid ka „kõikidele Venemaa vaenlastele, kes suruvad maailma tuumakatastroofi poole.”
25. septembril tutvustas putin Julgeolekunõukogu koosolekul algatusi tuumadoktriini revideerimiseks. Eelkõige tegi ta ettepaneku fikseerida säte, mille kohaselt mittetuumariigi „agressiooni” tuumariigi toel käsitataks ühisrünnakuna Venemaa vastu.
President tegi ka ettepaneku selgitada doktriinis tuumarelva kasutamise võimalust juhul, kui saadakse usaldusväärset teavet kosmoselennunduse ründerelvade nagu strateegiline lennundus, tiibraketid, hüperhelikiirusega sõidukid ja droonid Venemaal asuvate sihtmärkide vastu. See tähendab tegelikult, et Venemaa Föderatsioon saab kasutada Ukraina vastu tuumarelvi, kui Venemaa territooriumi ründamiseks kasutatakse Lääne kaugmaa süsteeme.
Lisaks tegi putin ettepaneku tagada tuumarelva kasutamise õigus Valgevene-vastase agressiooni korral, isegi kui see viiakse läbi tavarelvi kasutades.
Ukraina presidendi kantselei juht Andri Jermak kirjeldas kavandatavaid muudatusi kui tuumaväljapressimist ja hirmutamist, rõhutades, et sellised meetodid ei tööta.
12. USA ja EL on nimetanud putini muudatusettepanekuid Venemaa tuumadoktriini osas vastutustundetuks. USA välisminister Antony Blinken kasutas seda sõna, kirjeldades putini poolt MSNBC-le antud intervjuus välja kuulutatud muudatusi. Lubamatu on sellise retoorikat vaja kuulutada, eriti ajal, mil New Yorgis toimub ÜRO Peaassamblee, märkis ta. Sel nädalal heaks kiidetud tulevikupakt näeb ette ÜRO reformi ja meetmed püstitatud eesmärkide saavutamiseks, sealhulgas ettepanekud edasiseks desarmeerimiseks, tuumarelvade leviku tõkestamiseks ja isegi tuumarelvade likvideerimiseks.
Kui putin „varem tuumarelvi põristas, oli paljudel maailmas, sealhulgas Hiinal selge sellise käitumise vastutustundetus”, lisas Blinken.
Euroopa Komisjoni välis- ja julgeolekupoliitika pressiesindaja Peter Stano nimetas Venemaa ähvardust kasutada tuumarelvi riikide vastu, kellel neid ei ole, kui putini äärmiselt vastutustundetu ja vastuvõetamatu käitumise jätkuks, mis näitab kogu maailmale tema tõelist palet, eriti ajal, mil käib kõrgetasemeline nädal ÜRO Peaassamblee ajal. See pole esimene kord, kui putin tuumakaarti mängib, kuid Euroopa Liidu seisukoht jääb muutumatuks, märkis Stano: EL eitab neid ohte kategooriliselt ja jätkab Ukraina toetamist. „Oleme mures kasvavate ja mitmekülgsete ohtude pärast rahvusvahelisele rahule ja julgeolekule, eelkõige [ÜRO] põhikirja eesmärkide ja põhimõtete rikkumise ning tuumasõja kasvavate ohtude pärast, mis võivad kujutada endast eksistentsiaalset ohtu inimkonnale,” ütles minister. Tulevikupakt, mida Venemaa püüdis mitte vastu võtta ja hääletas selle vastu koos vaid kuue toetajaga: Valgevene, Iraani, Nicaragua, Põhja-Korea, Süüria ja Sudaaniga.
„Me liigume tuumarelvadest vaba maailma ülesehitamise eesmärgi saavutamise poole,” on see üks 56 sammust, mida pakt kavatseb ellu viia.
putini tegevust kommenteeriti ka Ukrainas, mille vastu ta alustas sõda ja üritab nüüd takistada Lääne kaugmaarakettide kasutamist Venemaa tabamiseks. Presidendi kantselei juht Andri Jermak nimetas kavandatavaid muudatusi tuumaväljapressimiseks ja hirmutamiseks. Tema nõunik Mõhailo Podoljak sõnastas selle kujundlikumalt: „Mees alustab kolmepäevast sõjalist erioperatsiooni”ja täna loeb ta käte värisedes paberilehelt järgmist: vaadake, kui me provotseerime seda sõja tavarelvadega, siis kasutame tuumarelvi mittetuumariigi vastu. See on maine absoluutne põhja langemine.” Vabandused, aga käigult tõlkimine sai palju puine.
13. Volodõmõr Zelenskil ei õnnestunud realiseerida oma kavatsust hankida mõlema USA presidendikandidaadi toetus. Donald Trump tugevdab iga päevaga rünnakuid Ukraina presidendi vastu ning vabariiklasi solvas tema külastus Pennsylvania osariigis asuvasse sõjaväetehasesse, mis on valimistulemuse seisukohalt oluline.
„Ukrainat pole enam olemas. See pole enam Ukraina. Neid linnu ja külasid, surnuid inimesi, nii palju surnuid on võimatu asendada. Iga lepe, olgu see nii halb, on parem kui see, mis meil praegu on,” ütles Trump, viidates kokkuleppele Venemaaga sõja lõpetamiseks.
Zelenski soovis kohtuda mõlema kandidaadi peakorteriga, et tutvustada neile oma võiduplaani. Kohtumine Joe Bideni ja Kamala Harrisega toimub neljapäeval. Kuid Trumpi ajakava ei sisalda tema kampaania esindajate sõnul kohtumist Zelenskiga.
Meedia teatel, mis viitab lääne ametnikele, keda teavitati võiduplaani peamistest sätetest, nõuab Kiiev suuremat sõjalist toetust, mitte aga vahendite kasutamise piiramist. Plaani keskne osa nõuab, et Ühendriigid annaksid Ukrainale rohelise tule kasutada relvi oma äranägemise järgi, ütles Soome president Alexander Stubb väljaandele Wall Street Journal. Ta ütles, et ilma sellise loata oleksid Ukraina muud ettepanekud vähem asjakohased, kuna tal oleks raske Venemaa jätkuvale agressioonile vastu seista.
Trump nimetas esmaspäeval Zelenskit ajaloo suurimaks müügimeheks: „Iga kord, kui ta riiki tuleb, lahkub ta 60 miljardi dollariga.” Kolmapäevasel miitingul jätkas Trump Zelenski ründamist sel teemal: „Me jätkame miljardite dollarite andmist mehele, kes keeldub kokkulepet sõlmimast. Iga kokkulepe, mida ta saaks sõlmida, oleks parem kui praegune olukord. Ja nüüd on riik, mis on hävitatud.”
Samal ajal väidab Trump jätkuvalt, et suudab Valgesse Majja naasmisel sõja hetkega peatada. „Kui minust presidenti ei saa, jääme sellesse sõtta kinni. Ma teen seda, ma pean läbirääkimisi [rahu] ja ma tulen sealt välja. Peame sealt välja saama,” ütles ta teisel teisipäevasel üritusel. Päev varem ütles ta: „Kui ma need valimised võidan, siis esimese asjana helistan Zelenskile ja president putinile ning ütlen: „Te peate jõudma kokkuleppele, see on hullumeelsus”.”
Trump näis olevat vihane Zelenski kommentaaride peale, kes seadis USA-visiidi alguses kahtluse alla tema võime mõista Ukraina olukorda ja saavutada rahu, kirjutab Financial Times. Ukraina president viitas New Yorkerile antud intervjuus, et ekspresident ei mõista konflikti keerukust: „Mul on tunne, et Trump ei tea tegelikult, kuidas sõda peatada, kuigi ta võib arvata, et teab.”
Trump ütles kolmapäeval toimunud valimisüritusel: Ukraina president on meie riigis ja teeb väikseid ebameeldivaid rünnakuid teie armastatud presidendi vastu. Ka mõned teised vabariiklased haarasid Zelenski vastu relvad. Esindajatekoja spiiker Mike Johnson saatis talle kirja, milles nimetas visiiti Pennsylvania relvatehasesse puhtalt erakondlikuks kampaaniaürituseks demokraate abistamiseks ja ilmseks valimistesse sekkumiseks. Johnson kutsus Zelenskit üles visiidi korraldanud Ukraina suursaadikut USA-s Oksana Markarovat ametist vabastama.
Pennsylvania on üks seitsmest nn swingi osariigist, kus valijate pärast võitlevad mõlema partei kandidaadid. Zelenski büroo ütles, et visiit oli puhtalt tänužest mürskude tootjale, kes tarnib need Ukrainale. Samal ajal püüab Harris kasutada Washingtoni toetust Ukrainale, et võita enda poole umbes 750 tuhat Poola päritolu pennsylvanlast.
Küsitluste põhjal otsustades kasvab järk-järgult nende Ukraina elanike arv, kes nõustuvad alustama rahuläbirääkimisi Venemaaga. Samas on üle 80% endiselt rahu nimel territooriumide ohverdamise vastu. Kõige karmim vastuseis tuleb sõjaväelt: vaid 18% sõjaväelastest ja veteranidest usub, et sõja läbirääkimiste teel lõpetamiseks tasub otsida kompromissi.
14. Riyadh on väsinud ootamast, millal nafta hind naaseb mitteametliku 100 dollari barreli sihtmärgini, ega taha enam turuosa kaotada. Kuningriik kavatseb alates detsembrist tootmist suurendada ja on valmis leppima madalamate naftahindadega. Venemaa jaoks tähendab see sissetulekute langust olukorras, kus 2025. aasta eelarves sisalduvaid sõjakulusid plaanitakse suurendada veel 22%.
Septembri alguses, kui Brenti nafta hind oli juba alustanud kiiret langust augusti tipptasemelt 82 dollarilt barreli kohta, otsustasid OPEC+ riigid oktoobri algusesse planeeritud toodangu suurendamise kahe kuu võrra edasi lükata. Turuosalised ignoreerisid seda otsust ja hind langes alla 70 dollari madalaimale tasemele alates 2021. aasta detsembrist. Kuigi see siis veidi korrigeeris, tekkis küsimus, kas OPEC+ suudab üldse alustada kavandatud tootmiskvootide suurendamist, kui kartelliväline tootmine kasvab ning nõudlus maailmas on globaalse majanduse aeglustumise ja selle peamise naftatarbija – Hiina vähenenud nõudluse tõttu . Rahvusvaheline Energiaagentuur märkis hiljuti, et juuliks oli nõudlus Hiinas langenud neli kuud järjest ja „langusest on saanud jätkusuutlik trend.
OPEC+ suurim naftatootja Saudi Araabia kavatseb alates 1. detsembrist hakata tootmist suurendama, isegi kui see toob kaasa pika hinnalanguse, ütlesid riigi juhtkonna positsiooniga kursis olevad inimesed Financial Timesile.
Eelarve tasakaalustamiseks vajab Riyadh naftat hinnaga 100 dollarit barrel. Kuid kuningriik uskus, et see võib kompenseerida saamata jäänud tulu näiteks valitsuse võlakirjade emiteerimise või välisvaluutareservide kasutamisega, väidavad FT allikad. Nende sõnul otsustasid riigi juhid, et ei soovi enam turuosa teistele tootjatele loovutada. Plaani kohaselt suurendab Saudi Araabia alates detsembrist iga kuu keskmist päevatoodangut 83 000 barreli võrra, mille tulemuseks on 2025. aasta detsembriks 1 miljoni barreli kasv. Kuningriik toodab praegu 8,9 miljonit barrelit päevas.
Brent maksis 2022. aastal keskmiselt 99 dollarit barreli eest, kuna hinnad tõusid Venemaa sissetungi tõttu Ukrainasse. Alates selle aasta novembrist on OPEC+ tootmist piiranud, et hoida hindu kõrgel. Kuid nafta muutus odavamaks ja 2024. aasta septembris oli selle keskmine hind 73 dollarit. Neljapäevasel kauplemisel langes Brenti barreli hind kolmapäevaseks sulgemiseks ligi 3%, langedes 71,5 dollarile.
Neid tasemeid võib juba praegu pidada kriitiliseks Venemaa eelarve jaoks, kelle naftat müüakse soodushinnaga. Käesoleva aasta eelarve põhineb eeldusel, et Uralsi mark hakkab maksma 70 dollarit barreli kohta. Ligikaudu sama hinna, 69,7 dollarit, on majandusarengu ministeerium oma 2025. aasta plaanidesse arvestanud.
Kui aga Brenti hind langes kuu esimesel poolel alla 70 dollari, müüdi Läänemere ja Musta mere sadamates Uuralit hinnaga 57–60 dollarit barreli eest. Sellised tasemed on kindlasti föderaaleelarve jaoks ebamugavad, märkis Rosbank. Need on isegi madalamad kui lääneriikide kehtestatud hinnalagi 60 dollarit, millest on praktiliselt enam kinni peetud, kuna naftat eksporditakse praegu peamiselt varilaevastiku tankeridega.
Samas on 2025. aasta eelarveprojektis rubriigis „riigikaitse” ette nähtud kulutuste suurendamine rekordilise 13,2 triljoni rublani. Seda on 22% rohkem kui tänavu ja peaaegu 4 korda rohkem kui sõjaeelsel 2021. aastal, mil neid oli 3,5 triljonit. Selle tulemusel peaks sõjaline eelarve kasvama 6,2%-ni SKT-st ning armeele tehtavate kulutuste osakaal jääb NSV Liidu aegadest enneolematule tasemele (umbes 30%).
Nafta hind võib veelgi langeda. Varem soovitas Citigroup investoritel seda müüa iga hinnahüppe korral, mis panga analüütikute hinnangul langeb 2025. aastal maailmaturu „korraliku ülejäägi” tõttu 60 dollarile barreli kohta. Ja see prognoos ei võtnud veel arvesse Saudi Araabia plaane tootmist suurendada. Kuid koos sellega hakkavad ka teised OPEC+ riigid rohkem naftat tarnima, vähemalt osana kavandatud kvootide suurendamisest.
Kui teave Saudi Araabia kavatsuste kohta leiab kinnitust, „tähendab see ohtu, et Brent näitab 2025. aastal 60 dollarit või veelgi madalamat hinda,” väidavad BCS analüütikud.
Asepeaminister Aleksandr Novak ütles Venemaa energianädala kuluaarides, et nüüd täidavad kõik OPEC+ riigid oma lepingust tulenevaid kohustusi ega aruta leppe parameetrite muutmist pärast seda, kui 5. septembril otsustasid taastamise algust edasi lükata pärast vabatahtlikke kärpeid, teatas Interfax.
15. Ukraina saab USA-lt F-16 hävitajatele sobivad liugpommid, mille lennuulatus on kuni 130 km. Sellise otsuse tegi USA president Joe Biden 26. septembril, vahendab Valge Maja veebisait. „Ukraina kauglöögivõime tugevdamiseks otsustasin varustada Ukrainat kaugmaa-Joint Standoff Weapon (JSOW) laskemoonaga,” ütles Biden.
Samuti andis ta USA kaitseministeeriumile ülesandeks remontida ja Ukrainale üle anda täiendav õhutõrjesüsteem Patriot ja selle jaoks täiendavad raketid. Lisaks on Pentagon saanud korralduse laiendada Ukraina F-16 pilootide väljaõpet – 2025. aastal on neil plaanis koolitada veel 18 inimest.
„See põhineb minu otsusel selle aasta alguses suunata USA õhutõrjeeksport ümber Ukrainasse, mis annab Ukrainale järgmise aasta jooksul sadu täiendavaid rakette Patriot ja AMRAAM ning aitab Ukrainal kaitsta oma linnu ja inimesi,” ütles ta. Ühtlasi andis USA president Pentagonile korralduse eraldada kõik ülejäänud 5,5 miljardit dollarit abi Ukrainale. Eelmisel sügisel kongressi poolt heaks kiidetud abi aegub 30. septembril. Vahendeid eraldatakse 2024. aasta lõpuni.
Kaitseministeerium Pentagon teatab ka 2,4 miljardi dollari suurusest abist Ukraina julgeolekuabi algatuse kaudu. Nende vahenditega on kavas tarnida Ukrainale täiendavaid õhutõrjesüsteeme, droone ja õhk-maa laskemoona.
Nii kinnitas Biden president Volodõmõr Zelenski sõnu USA 7,9 miljardi dollari suuruse abi väljakuulutamise kohta.
Joint Standoff Weapon on taktikaline liuglev juhitav õhupomm, mis tabab paigalseisvaid ja liikuvaid sihtmärke väljaspool õhutõrjetsoone. Sihtmärgi hävitamise ulatus on 110–130 km, laskemoona pikkus 4 m ja kaal 483 kg. Pommil on tähistus „rakett”. See tähendab, et kui JSW on varustatud rakettmootoriga, muutub see tiibraketiks, mille lennuulatus on kuni 560 km.
Relval on GPS-navigatsioonisüsteem ja inertsiaalne juhtimissüsteem, mille tõttu suudab laskemoon tabada sihtmärke nii maal kui ka vees. Seda saab vedada erinevat tüüpi lennukitega: F-15, F-16, F/A-18 ja F-35.
16. Venemaa peab Põhja-Korea „denukleariseerimise” teemat suletuks, võttes arvesse „uusi reaalsusi” globaalse ja regionaalse julgeoleku vallas, ütles Venemaa välisminister sergei lavrov. „Me mõistame meie Korea sõprade põhimõttelist seisukohta, et nende endi sõltumatuse ja julgeoleku tagamise aluseks on tuumaraketikilp ja muud enesekaitsemeetmed,” ütles ta.
Lavrov märkis, et USA tõmbab oma liitlaste toel piirkonda sõjalis-strateegilise infrastruktuuri elemente ja tuumarelvakandjatega seotud süsteeme. „See on jõudnud punkti, et Ameerika-Lõuna-Korea allianssi nimetatakse juba avalikult, analoogiliselt NATO-ga „tuumaliiduks”, mis on selgelt teel kolmikblokiks muutumisele Jaapani osalusel, mis on demonstratiivselt alustanud militariseerimise kursil,” lisas minister.
lavrov rõhutas, et Venemaa hinnangul on tegemist reaalse ja äärmiselt tõsise ohuga regionaalsele julgeolekule. „Nendel tingimustel on isegi mõiste „denukleariseerimine” seoses KRDV-ga kaotanud igasuguse tähenduse. See teema on meie jaoks suletud,” nentis ta.
lavrov rääkis ka „sügavast, siirast usaldusest” Venemaa presidendi putini ja Põhja-Korea liidri Kim Jong-uni vahel, mis põhineb „rahvusvahelise olukorra ühisel arusaamal ja hinnangute kokkulangevusele”. Minister rõhutas, et riigid seisavad taas silmitsi ühise vaenlasega ning kinnitas, et Venemaa tugevdab järjekindlalt „sõprust ja koostööd vennaliku Korea rahvaga”.
Põhja-Korea teatas, et tal on tuumarelvad 2005. aasta algusest. Stockholmi Rahvusvahelise Rahuuuringute Instituudi andmetel on Pyongyangis praegu 50 valmis tuumalõhkepead, Venemaal – 5580, USA-l – 5044, Hiinal – 500, Prantsusmaal – 290, Ühendkuningriigil – 225, Indial – 172, Pakistanil – 170, Iisraelil – 90. .
Lõuna-Korea sõjaliste uuringute instituut (KIDA) märkis, et KRDV kavatseb lähiaastatel suurendada valmis aatomilõhkepeade arvu 250-300-ni ning laiendada veelgi tarnevahendina kasutatavate rakettide valikut. Ameerika teadlaste föderatsiooni uuring ütles omakorda, et Pyongyang on kogunud piisavalt materjali 90 tuumalõhkepea jaoks, kuid seni on loonud vaid umbes 50.
Selle aasta märtsis blokeeris Venemaa esimest korda KRDV tuuma- ja raketiprogrammide ning asjakohaste sanktsioonide täitmist jälgiva ÜRO komisjoni töö pikendamise. Venemaa Föderatsiooni esindaja ÜRO juures vassili nebenzja ütles, et Moskva muudab oma seisukohta alles siis, kui määratakse tähtaeg Pyongyangi sanktsioonide tühistamiseks, mis tema sõnul enam Korea poolsaarel pingeid vähendada ei aita.
Samal kuul kiitis USA president Joe Biden heaks salaplaani juhuks, kui võib tekkida tuumakonflikt Venemaa, Hiina ja Põhja-Koreaga.
Enne sissetungi Ukrainasse ütles putin, et Moskva ei tunnusta Põhja-Korea tuumastaatust ning Pyongyangi tuumaraketiprogramm „rikub räigelt ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioone, õõnestab tuumarelva leviku tõkestamise režiimi ja kujutab endast ohtu Kirde-Aasia julgeolekule”.
17. Lühiuudised
Bundestag toetas valitsuse ettepanekut suurendada Ukrainale antava sõjalise abi rahastamist 400 miljoni euro võrra. Nii seisab Saksamaa valitsuse pressiteates. See võimaldab osta täiendavat õhutõrjevarustust, tanke, droone, laskemoona ja varuosi, mis tugevdavad tõhusalt relvajõude lahinguväljal. Samuti eraldab Saksamaa lühiajaliselt täiendavalt 170 miljonit eurot Ukraina energiataristu taastamiseks.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
