Sõja ülevaade: 923. päev – Kurski oblastis Ukraina edu jätkus
Avaldatud: 3 september, 2024
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 3. september 2024:
ikka Kurski oblastis Ukraina edu jätkus ning ainuke suurem edenemine Donetski rinde lõunasektoris Vuhledarist edelas. aga seegi Kašlagatsi jõe lõunakaldal kuigi vene poole rünnakukonveier töötab täistuuridel.
1. Kõik tavapärane ehk siis nii ööl kui päeval ja ikka kõike.
2. Pisu viimastest nafta ja energiarajatiste tabamisest Venemaal ja loodab sama aktiivset jätku…
3. Kursk: Ukraina edu jätkub.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupiansk-Kreminna: üks halli ala kasv Ukraina kahjuks.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: konveier töötas nii loodesektoris kui Vuhledari ümber ning viimases ka eeldatud vene poole edenemine, õnneks siiski suht ohutus kohas.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. USA avastas 500 km kaugusel Moskvast stardiplatvormi putini „lendava Tšernobõli” jaoks.
12. putini õetütre poeg jätkas sõja ajal Euroopasse reisimist.
13. Venemaal käivitati pärast Durovi arreteerimist Telegrami asemel sõjaväelaste uus sõnumikeskkond.
14. lavrov luges maailmas kokku 50 riiki, mis üritavad Venemaad kokku kukutada.
15. Iraan valmistub ballistiliste rakettide üleandmiseks Venemaale.
16. Lühiuudised
Esimene miinuskraad võib Ukrainas meteoroloogide hinnangul tekkida juba septembris. Kui kuu algus on oodata sooja, siis pärast 13.-16. septembrit langeb temperatuur märgatavalt. Septembri kolmandal nädalal on oodata esimest külma. Huvitaval kombel näeb vangi langenud vene soldatite seljas juba talvejopesid, kuigi öine soojuskraad on päris soe (ikka üle 15). Kas juba on igaks juhuks kõik seljas, et mitte lasta miskit ära varastada või hakkab sügisene õhuniiskus naha vahele pugema…
Eile enam nii halb päev Ukraina jaoks ei olnud. Esiteks polnud suuri muutusi rindejoones Ukraina kahjuks (ok üks oli, aga see ohutu), kuigi selle oht siiski kõrge. On suudetud paljudes lõikudes hoida allpool tavalisest vene poole kaudtuleüksuste tööd aga lõikudes, kus suurem vene poole surve, see veel edukalt pole töötanud (lihtsalt igale poole torusid ja droone piisavalt ei jagu).
Suurema surve piirkondades on hakanud uuesti tõusma rünnakutes soomuse kasutamise arv, sestap on hakanud uuesti selle kaotuse numbrid vene poolel tõusma. Küll kasutatakse tanke vähem, tundub, et hoitakse miskit suurema jaoks… Lisaks arvamusel, et hetkel on nii soomuse kui isikkoosseisu kulu vene poolel suurem, kui jooksvalt taastada suudetakse.
1. Viimasel ajal on ilmunud üha rohkem videoid, mis näitavad Ukraina relvajõudude helikopterite kasutamist Venemaa Geran-tüüpi kamikaze droonide allalaskmiseks. Selleks kasutatakse standardseid pardarelvi: Mi-8-l kuulipildujaid ja Mi-24B-l automaatrelvi. Kopterite ja kamikaze-droonide TTX põhjal võib eeldada, et Mi-8/24 kopterite puhul pole nivelleerimine samal kiirusel ja kõrgusel probleem. Selge koordineerimisega saab piloot tõhusaks ja ohutuks tööks läheneda droonile Geran võimalikult lähedale. Võrreldes maapealsete lahinguvahenditega on kopter mobiilsem ja kohanemisvõimelisem. Ainus küsimus on õigeaegne avastamine ja lähenemine. Tegevuste koordineerimine ja suhtlemine peab olema kõrgel tasemel, sest tekib „sõbraliku tule” oht. Lisaks raskendab olukorda öösel töötamine. Nendest väljakutsetest hoolimata kasutatakse helikoptereid üha enam mehitamata õhusõidukite alla laskmiseks.
Eile hilisõhtul tuli esimesi sõnumeid, et suuremad Ukraina idarinde lähedasemad linnad on uue õhurünnaku all, plahvatusi kostus Harkivi, Plavlohradi, Dnipro, Zaporižja ka Hersoni kandis.
2. Moskva naftatöötlemistehas sulges pühapäeval Ukraina droonirünnaku tõttu umbes poole oma tootmisvõimsusest, teatas Reuters kolmele tööstusallikale viidates. Gazprom Neftile kuuluv tehas, mis tarnib iga kolmandat liitrit Moskvas müüdavat bensiini ja on suurim pealinna lennujaamade petrooleumi tarnija, oli sunnitud peatama Euro+ kombineeritud naftarafineerimisüksuse (COUP), väidavad agentuuri allikad. Nende sõnul toimus 6 miljonit tonni naftat aastas võimsusega käitises tulekahju ja üks torustik sai kahjustada pärast drooni kukkumist seadmetele 1. septembri hommikul.
Seadme remont võtab aega ligikaudu 5-6 päeva ja tehas plaanib selle taaskäivitada selle nädala lõpuks, kinnitavad allikad Reutersile. Renoveerimise käigus vähendab rafineerimistehas aga oluliselt mootoribensiini, aga ka diislikütuse tootmist ja müüki nii suures kui väikeses hulgimüügis. Möödunud aastal töötles Moskva rafineerimistehas 11,6 miljonit tonni naftat ning tootis 2,6 miljonit tonni bensiini, 3,3 miljonit tonni diislikütust ja 0,9 miljonit tonni lennukikütust. Tehast kahjustanud droonirünnak oli suurim alates sõja algusest, teatas Venemaa kaitseministeerium pühapäeval. Sõjaväeosakonna andmetel hõlmas haarang riigi 15 piirkonda ja hõlmas rohkem kui 158 drooni.
Linnapea Sergei Sobjanin ütles pühapäeval, et rafineerimistehases süttis „eraldiseisev tehniline ruum”. Põlengule määrati aga maksimaalne – viies – keerukusaste ning selle kustutamisse kaasati eriolukordade ministeeriumi helikopterid ja tuletõrjeosakonnad kõigist Moskva rajoonidest.
Kolm drooni ründasid ka Moskva oblastis Oka jõe kaldal asuvat Kaširskaja rajooni elektrijaama. Kashira juht Mihhail Šuvalov ütles, et „ohvreid ega purustusi ei olnud, tulekahju ei olnud” ja „abonente varustatakse regulaarselt elektriga”. Samal ajal avaldasid pealtnägijad video, millel on näha plahvatust jaama piirkonnas.
28. augustil veendusid venelased selles taas, kui 1000 km kaugusel Ukraina piirist Kirovi oblastis kõlas plahvatus – Ukraina kaitseväe mehitamata õhusõiduk ründas vene reservnaftabaasi Zenit Kotelnõtši linnas.
Omski naftatöötlemistehas, kus samuti tulekahju puhkes, ei pääsenud hädast. Põleng hõlmas umbes 1000 ruutmeetrit rafineerimistehase territooriumist ning plahvatus ise toimus tõenäoliselt AVT-11 käitises, mis on mõeldud nafta fraktsioonideks eraldamiseks.
Tveri piirkond Venemaal oli eile hilisõhtul droonirünnaku all.
Simferoopoli linnas ja rajoonis (okupeeritud Krimm) teatati elektrikatkestusest.
3. Kursk: Ukraina vägede ülemjuhataja Oleksandr Sõrsõi uusi andmeid vallutatud territooriumide ja vangide arvu kohta: 1300 ruutkilomeetrit territoorium Kurski oblastis, mis hõlmab 100 asulat. „Tänase seisuga liigume edasi. Tänaseks oleme oma kontrolli alla võtnud 1294 ruutkilomeetrit territooriumi, 100 sellel territooriumil asuvat asulat. Samuti oleme oluliselt täiendanud vahetusfondi. Selles suunas oleme võtnud 594 sõdurit vangi”.
Siin rindel on jätkuvalt aktiivsem Ukraina. Seimi jõe uute pontoonsildade hävitamine jätkus. Ukraina edenemisi lääne ja põhja suunal ei tuvastanud.
Rinde idasektoris sai eile täiendavat kinnitust, et Ukraina omad on edasi liikunud Kurski oblastis Martõnovkast itta. Tõenäoliselt püüavad Ukraina üksused jätkata edenemist kagu suunas ja katkestada Venemaa väed Puškarnojes, Russkaja Konopelkas ja Agronomis, kusjuures viimane on juba Ukraina kontrolli all. Samuti näitavad geolokatsiooniga kaadrid, et Ukraina liigub Russkaja Konopelkasse põhja poolt.
Tuleb vene blogijatelt kurtmist, et vene üksused kipuvad tulistama kõike, mis liigub ja sestap nii omad üksused kui kohalikud pihta saavad. Ok, vahel ka mõni Ukraina mobiilne luure/diversiooniüksus. Seda hirmu jaguvat isegi 20 km kaugusele rindejoonest…
4. Harkiv: seni on aktiivsem vene pool, rindejoon siiski muutusteta.
5. Kupiansk-Kreminna: tervel rindel vene pool rünnakuid jätkas kuid edusamme siiski tuvastada ei suutnud. Ainukese muutusena tõmbas Ukraina end pisu tagasi Sinkivka külast läänes asuvas metsa-alas ja see arvatavalt nii õhurünnakute/kaudtule tõttu kui kasvatamaks pisu halli ala mõjutamaks pikemalt vene ründavat jalaväge.
6. Siversk: eile jätkas vene pool juba mitu päeva kestnud 4-5 suunal korraga korduvate rünnakutega, seni see neile edu pole toonud. Kõlakas liikus, et Bilohorivka külas võis vene pool pisu enda positsioone parandada aga kunas see juhtus, on teadmata.
7. Bahmut: vene poole rünnakuid jagus, muutusi rindejoones mitte. Toretski suunal optimistlik veel olla ei julge. Liikus ka kõlakas, et kanali idakaldal Tšassiv Jari juures laiendab vene pool enda kontrollitavat ala, seni kuni kanalist üle ei saada, väga ei muretse.
8. Donetsk: Ukraina andmetel oli sellel rindel eile vähemalt 100 rünnakut ja enamus neist jalaväe omad (tuletab siinse suuna kaotuste järgi).
New-Yorki juures suutis vene pool lõpuks võtta kontrolli alla asulast läänes oleva põldude osa, mis jäi ühest orust lõuna poole. Oli see ala pikalt juba hallis alas ja kipub arvama, et selle miinidest puhastamine lihtsalt aega võttis ning suudeti end Ukraina droonide ja kaudtule eest piisavalt sügavale kaevata.
Rinde loodesektor eile suuremalt jaolt pidas, kuigi kirja läks lausa 50 rünnakut. Hetkel veel ei julge „tugevamalt hingata”, kas tegu on vaid erandliku päevaga. Paar Ukraina blogijate kõlakat siiski viitab, et ollakse mures Selidove linna kaitse pärast, sest olla pisu siingi kehvasti.
Vene pool jätkas rünnakuid eesmärgiga Vuhledarist külgedelt mööda minna. Eile oli Vodijanes (Vuhledarist kirdes) keeruline olukord, sest saadi soomuse toel külla sisse. Eile õhtuse seisuga üritavad Ukraina omad nende eksitentsi seal lõpetada, aga seni läks küla halli alasse.
Rohkem muret aga selles, et korraks saadi ka Pivdenno-Donbaska nr 1 kaevanduse territooriumile sisse. Hetkeseisuga tõmbas sealgi Ukraina end kaevanduse territooriumil pisu tagasi.
Eile hommikul suundus Pretšistivka poole kaks soomuskolonni, mis ühinesid üheks 8-st ühikust koosnevaks kolonniks, suutsid Pavlivka poolt külla siseneda. Edeneti sellega peaaegu 5 km lääne suunal. Juba varasemalt (vist nädal tagasi) sai kirjutatud, et on näha Ukraina üksuste siit alalt taganemist põhja poole Kašlagatsi jõe teisele kaldale. Sealt ülesaamist siiski vene poolelt ei eelda…
Hetkel tundub, et Vuhledari suunal on töös (rünnakul) tavapärasest enam soomustehnikat ning väga tihe selle sektori pommitamine kõige käepärasega (lennukid, droonid, kaudtuli) annavad aimu, et linna võtmise soov on väga tõsine. Kahjuks ressurssi pikemaks surveks jagub, aga vähemalt hetkel otse lõunast linna poole pole enam proovitud. Njah, aga võiks… tulijate mott langeks soomusvrakkide vahel liikudes tublisti.
9. Lõunarinne: muutusteta.
Berdjanski suund: siin suunal on tõusnud koos Vuheldari suunaga vene lennunduse ja kaudtuleüksuste töö.
Tokmaki suund: muutusteta.
Melitopoli suund: vaikne.
10. Herson: muutusteta.
11. Venemaa sõjavägi ehitab Vologda lähedale stardiplatvormi Burevestniku tuumajõul töötavatele rakettidele, mis on üks viiest „imerelvast”, mille putin kuulutas välja kuus aastat tagasi. Reutersi andmetel jõudsid sellisele järeldusele pärast satelliidiandmete analüüsimist Ameerika teadlased Decker Eveleth ja Jeffrey Lewis analüüsifirmast CNA ja Middlebury Rahvusvaheliste Uuringute Instituudist. Objekt, mis on jäädvustatud Ameerika Planet Labsi fotodele, asub Moskvast 475 km põhja pool, mitte kaugel tuumalõhkepeade hoidlast ning kannab koodnimesid „Vologda-20” ja „Tšebsara”. Evelethi ja Lewise sõnul sisaldab see üheksat kanderaketti, mis on paigutatud kolme rühma kõrgete bermide sees, mis on loodud kaitsma välise rünnaku või juhusliku plahvatuse eest.
See „rajatis on mõeldud suurele statsionaarsele raketisüsteemile”, ütles Lewis. Ta lisab, et ainus selline süsteem, mida Venemaa praegu arendab, on Burevestnik (NATO klassifikatsioonis SSC-X-9 Skyfall).
putin teatas esmakordselt 2018. aastal tuumajõul töötavast raketist, millel oleks piiramatu ulatus, ning seda nimetati nii praeguste kui ka tulevaste õhutõrjesüsteemide jaoks haavamatuks. Kuid tuumaohu algatuse andmetel 13 teadaolevast katsest 11 lõppesid ebaõnnestunult. 2019. aastal kukkus Burevestnik Barentsi merre ja selle väljatoomise missiooni käigus toimus plahvatus, milles hukkus 7 inimest, sealhulgas Sarovi tuumakeskuse teadlased.
USA relvakontrolli erisaadik Marshall Billingsley kutsus 2020. aasta suvel Venemaad üles lõpetama kahtlase arenguga ohtlikud katsed. „See pole midagi muud kui lendav Tšernobõl,” kurtis ta senatis kõneldes: lisaks tuumalõhkepeale on raketi pardal ka tuumakütus, see võib lennu ajal kiirguse „heitgaasi” endast maha jätta ja selle kukkumine toob kaasa piirkonna saastumise.
Burevestnikute kavandatav stardikoht asub tuumalõhkepeade hoidla lähedal – see on vene sõjaväe jaoks ebatavaline, märgivad Lewis ja Eveleth. vene armee teeb seda ainult mandritevaheliste rakettidega, mis tähendab, et Burevestnik asub Vologda lähedal asuvas asukohas tõenäoliselt šahtides koos lõhkepeaga, väidavad eksperdid. See võimaldab neid vajadusel kiiresti käivitada, rõhutavad nad.
Maailma esimese taolise raketi Burevestniku tehnilistest omadustest on vähe teada: eksperdid viitavad sellele, et rakett kasutab kiirendamiseks tahket kütust ja lülitab tuumajaama sisse juba trajektooril. Väited raketi haavamatuse kohta on tõenäoliselt vähe pistmist tegelikkusega, kuna Burevestnik lendab allahelikiirusel, märgib Hans Christiansen Ameerika Teadlaste Föderatsioonist: „See on sama haavatav kui iga tiibrakett. Ja mida kauem ta lendab, seda haavatavamaks ta muutub, sest tema jälgimiseks jääb rohkem aega.”
12. Asekaitseministri ja putini nõbu Anna Tsivileva poeg, 26-aastane Dmitri Loginov reisib pärast täiemahulise sõja puhkemist Ukrainas mööda lääneriike, kirjutab Sirena, kes uuris andmete lekkimist FSB piiriteenistus. Väljaande andmetel külastas Loginov kuni 24. veebruarini 2022 regulaarselt Kreekat, Hispaaniat, Belgiat, Šveitsi, Saksamaad, kuid kõige sagedamini külastas ta Itaaliat. Pärast Vene armee rünnakut Ukrainale ei muutnud presidendi sugulane aga oma harjumusi ja jätkas visiite Euroopasse, kasutades ümberistumisi Türgis või reisides Euroopa riikidesse mööda maismaad. Nii lendas putini õetütre poeg 1. juulil 2022 Istanbuli ja naasis kodumaale alles kuu aega hiljem – autoga läbi Soome. 2023. aasta jaanuaris lendas noormees taas Moskvast Türki, sisenes Venemaale Eestist. Kuu aega hiljem läks Loginov uuesti EL-i – bussiga läbi Tallinna.
Anna Tsivileva on putini nõbu tütar. Tema abikaasa Sergei Tsivilev juhtis mais energeetikaministeeriumi, varem töötas ta Kemerovo piirkonna kubernerina. Tsivileva on lõpetanud Ivanovo Riikliku Meditsiiniakadeemia ja Venemaa Rahvaste Sõpruse Ülikooli. Enne putini võimuletulekut töötas ta arstina Ivanovo psühhiaatriahaiglas ja kolis seejärel Moskvasse, kus hakkas tarnima meditsiiniseadmeid. 2007. aastal abiellus ta Sergei Tsivileviga ja hiljem sai paar söeettevõtte Kolmar omanikeks, kuigi nende sissetulek ei võimaldanud neil vara osta, mille väärtus oli agentuuri andmetel tollal umbes 400 miljonit dollarit. Tsivilevid võtsid Kolmari vastu putini sõbralt, ärimees Gennadi Timtšenkolt. Juunis sai Anna Tsivilevast kaitseministri asetäitja: ta sai ülesandeks jälgida sõjaväe sotsiaal- ja eluasemetoetuse korraldamist.
Dmitri Loginov on Tsivileva poeg tema esimesest abielust. Ta on Kolmar holdingu kuuluva reisibüroo Kolmar-Tour omanik. Eelmisel aastal ulatusid ettevõtte tulud ligi 16 miljoni rublani. Noormehele kuulub ka Sheregeshi suusakuurort.
13. Venemaa on välja töötanud ja käivitanud spetsiaalse sõjalise otstarbega sõnumikeskkonna. Teenus töötab ilma serverite ja ühtsete andmebaasideta, kirjutab Izvestia. „Lahingutingimustes on ilma internetiühenduseta või serverita messengeri juhtimine eesliinil juba vajalik nõue. Seetõttu oli see algselt meie tarkvara sisse ehitatud, kuid lisasime ka võimaluse seadmete vahel andmeid edastada LBS-is saadaolevate sidevahendite, näiteks raadiojaamade või raadiosildadel asuvate suletud WiFi-rühmade kaudu,” ütles Loktari vabatahtlike meeskonna esindaja väljaandele.
Tema sõnul on tarkvaras ühendatud taktikalised kaardid ja sõnumikeskkond, mis võimaldab edastada sõnumeid ja geoandmeid. Arendust katsetati sõjatsoonis, kuid täielikult detsentraliseeritud süsteemi tõttu pole teada, kui palju inimesi seda kasutas. Paigalduskomplekt väljastati üksusele ja käsk ise otsustas, kui suures ulatuses seda kasutatakse.
„See kuulub tarkvara- ja riistvarakompleksidesse Shoroh (nutitelefon-raadisaatja) ja Gran (raadiosagedusliku keskkonnaanalüüsi funktsiooniga nutitelefon-raadiosaatja), kuid seda saab installida ka kolmandate osapoolte seadmetesse. Toote kasutuselevõtt divisjonis toimub iseseisvalt vaid paari päevaga,” rõhutas Izvestija vestluskaaslane.
Sõjandusekspert Juri Ljamini sõnul on Venemaal vaja sõjaväe ja julgeolekujõudude vahelisele info edastamisele spetsialiseerunud sõnumikeskkonda. „Telegram on hea sõnumikeskkond, kuid on võimalus, et kogu info võib lekkida mõnda teise riiki. Seda tõestab Pavel Durovi vahistamine. Samas on uue messengeri loomisel palju lõkse: tuleb pidevalt kontrollida, kui tõhus see on, kui usaldusväärne ja uuendatud on krüpteering,” rääkis ekspert. Tema sõnul kasutasid sõjaväelased Telegrami harjumuste ja arusaadava funktsionaalsuse tõttu.
Messengeri arendajad ütlesid Izvestijale, et taktikalised üksused võitlevad nüüd kombinatsiooni Telegram + AlpineQuest abil, kasutades rakendusi mitte ainult tekstisõnumite vahetamiseks, vaid ka sihtmärkide koordineerimiseks ja luureandmete vahetamiseks. Nende sõnul suurendab spetsialiseerimata ja kontrollimatute sõnumitoojate kasutamine sõjaväelaste riskitaset. Alternatiivse variandi palusid välja töötada Venemaa sõjaväelased 2023. aastal. Ja pärast Durovi vahistamist kasvas eesliinilt Loktari töötajatele esitatud taotluste arv 20 korda.
„Mõnikord tuli uutelt osakondadelt toodete aktiveerimise taotlusi iga kolme kuni viie minuti järel. Tootearenduses on prioriteedid suunatud sõjaväelaste tagasisidele ja ideedele, vaid nii saab luua tõeliselt nõutud ja võitlusliku toote, rõhutas arendaja.
14. Venemaa välisminister sergei lavrov luges kokku umbes 50 riiki, mis väidetavalt üritavad „Venemaa hävitada”. Ta rääkis sellest oma kõnes MGIMO õpetajatele ja õpilastele. lavrovi sõnul vajab lääs Venemaa asemel „sõltuvat, hääbuvat, surevat ruumi”, kus saab „teha, mida tahetakse”. „Selleks pandi kokku umbes 50 riigi koalitsioon, et püüda Venemaad tükeldada,” ütles minister kuulajatele.
Venemaa võimud on läänt sellistes kavatsustes korduvalt süüdistanud. Näiteks 2021. aasta lõpus, vahetult enne Venemaa rünnakut Ukrainale rääkis sellest putin. 2023. aasta veebruaris kasutas Venemaa julgeolekunõukogu aseesimees dmitri medvedjev väidet „Venemaa kokkuvarisemisest”, põhjendades Ukraina sõda. Oma Telegrami kanalis kirjutas ta, et kui kreml lahingutegevuse peatab, rebitakse Venemaa laiali.
Vahepeal on lääneriikide võimud neid Venemaa ametnike väiteid korduvalt eitanud. USA president Joe Biden rõhutas 2023. aasta veebruaris, et ei USA ega Euroopa riigid ei püüa Venemaad kontrollida ega hävitada. „Lääs ei kavatsenud Venemaad rünnata,” märkis ta.
Briti välisministeeriumi juht James Cleverley ütles omakorda eelmisel talvel, et Suurbritannias austatakse venelasi, samuti vene kultuuri ja ajalugu. Ta märkis, et vaatamata Ukraina sõjale pole Suurbritannias kellelgi soovi „Venemaale midagi halba teha, veel vähem hävitada”. „Inimesed tahavad ühte asja: et see sõda lõppeks võimalikult kiiresti. <…> See on meie eesmärk. Seetõttu aitame Ukrainat – et see konflikt kiiremini lõppeks,” selgitas Briti minister.
15. Euroopa ametnikud eeldavad, et Iraan tarnib lähitulevikus Venemaale ballistilisi rakette. Bloomberg kirjutab sellest informeeritud allikatele viidates. Agentuuri allikad ei nimetanud rakettide liike, samuti nende tarnete täpset ajastust ja ulatust. Üks ametnik ütles aga, et tarned võivad alata mõne päeva jooksul. Ameerika Ühendriikide ametnikud Bloombergi teavet ei kommenteerinud. Samuti ei saanud agentuur vastust Iraani välisministeeriumile ja riigi ÜRO-esindusele esitatud päringule.
Pärast täiemahulise sõja puhkemist Ukrainas hakkas Iraan Venemaale tarnima Shahed kamikaze droone, samuti suurtüki- ja tankimürske. Lisaks lubas Teheran ründedroonide tootmise viia Venemaa territooriumile. Selle aasta alguses leppis Iraan Lääne luure andmetel Venemaa Föderatsiooniga kokku ballistiliste rakettide tarnimises. Vastuseks sellele ähvardasid NATO liikmesriigid Iraani laiendatud sanktsioonidega.
Mais teatas Bildi sõjaline ekspert Julian Röpcke, et Iraan andis esimest korda Venemaa Föderatsioonile üle uusimad Qaem-5 (Kaim-5) õhupommid, mida saab paigaldada ründedroonidele ja mille lennuulatus on kuni kuni 40 km. Röpcke sõnul võib selliste õhupommide kasutamine viidata Teherani ja Moskva sõjalise koostöö uuele tasemele. Iraanis endas võeti Qaem-5 õhupomm kasutusele 2019. aasta augustis. See on telepildi teel juhitav ja seda saab varustada erinevat tüüpi lõhkepeadega.
10. augustil teatas Reuters Euroopa luureallikatele viidates, et Teheran võib peagi Moskvale üle anda sadu rakette Fath-360, mille lennuulatus on kuni 120 km, et neid edasiseks kasutamiseks Ukraina sõjas. Väljaande andmetel koolitati Iraanis seda tüüpi relvi kasutama kümneid vene sõjaväelasi. Euroopa luurel on ka andmeid, et 2023. aasta detsembris sõlmisid Venemaa kaitseministeeriumi esindajad Iraaniga lepingu ballistiliste rakettide Ababil tarnimiseks Venemaa Föderatsioonile, mille maksimaalne lennuulatus on 86 kilomeetrit.
16. Lühiuudised
Zelenski teatas foorumil „Ukraina 2024. Iseseisvus”, et Ukraina katsetas oma esimest kodumaist ballistilist raketti. Samuti õnnitles ta kodumaist kaitsetööstuskompleksi selle saavutuse puhul. President rõhutas, et ei plaaninud seda esialgu välja öelda, kuid otsustas, et ühiskond peaks kaitsetööstuse töötajate titaanliku töö tulemustest teadma. Huvitav on see, et tänavu augusti alguses eraldas valitsus raketiprogrammile lisaraha. Hiljem ütles Ukraina presidendi kantselei juhi Mõhailo Podoljak, et Ukraina uue ballistilise raketi lennuulatus on 600-700 km. Kuid seda, kui tõhus see relv on, saab hinnata ainult aja jooksul.
Teatavasti kavatseb Ukraina kaitseministeerium suurendada FPV droonide komponentide tootmise lokaliseerimist. Väljaandele Military rääkis sellest droonifirma VYRIY. Nende droonid kasutavad juba Ukraina raami, kiiruse regulaatorit, lennujuhti, juhtpaneeli, initsiatsiooniplaati, kaitsmeid ja antenne. Praegu on aga Ukraina droonitootja sunnitud ostma Hiina videosaatjaid ja mootoreid. Olukorra muutmiseks on aga septembris plaanis üle minna Ukrainas toodetud digitaalsetele videosaatjatele ning hakata ostma Ukrainas toodetud elektrimootoreid. Uudis on oluline, sest Hiina sõnul lõpetab ta droonide ja nende komponentide tarnimise sõdivatele riikidele.
Türgi on taotlenud BRICS-iga liitumist, — Bloomberg. Väljaande allikate sõnul on riik esitanud ametliku avalduse organisatsiooniga liitumiseks, kuna see püüab suurendada oma globaalset mõju ja luua uusi sidemeid „üle oma traditsiooniliste lääneliitlaste”. Türgi välisministeerium ja Türgi presidendi administratsioon keeldusid kommentaaridest.
Poola ja tema naaberpartnerriigid on kohustatud Ukraina õhuruumis kinni pidama vene raketid enne NATO õhuruumi sisenemist. Seda ütles Poola välisminister Radosław Sikorski. Ta rõhutas, et kuigi on konflikti eskaleerumise pärast mures, peavad NATO liikmesriigid ise tagama oma õhuruumi julgeoleku, kuna rakettide hävitamine Ukraina territooriumi kohal on seaduslik enesekaitseakt, et kaitsta tsiviilelanikke võimaliku kahju eest.
Ühes Kõzõli koolis avatud õppetunnis tegi putin mitu olulist avaldust: Ta rõhutas, et Venemaa seisab silmitsi vaenuliku eliidiga, mitte vaenulike riikidega, kelle eesmärk on rahvust nõrgestada ja lõhestada. Ta väitis, et provokatsiooniga Kurski oblastis üritati peatada Venemaa edasitung Donbassis, kuid see ebaõnnestus. putin kinnitas, et vene sõjavägi taastab Kurski, Brjanski ja Belgorodi piirkondades õpilaste jaoks normaalse olukorra ning tegeleb destabiliseerida üritavate Ukraina vägedega. Ta mainis ka, et Venemaa armee vabastab territooriume „sõjalise erioperatsiooni” tsoonis ning kritiseeris Ukraina võime konflikti lõpetamise vastu huvi puudumises, kartes valimistulemusi pärast sõjaseisukorra tühistamist. Ta rõhutas, et Venemaa kaitseb nii Donbassi elanikke kui ka oma tulevikku, tagades, et Ukrainas ei tekiks lääne sõjalisi struktuure.
Mongoolia valitsus on rünnanud Rahvusvahelist Kriminaalkohut ja rahvusvahelise kriminaalõiguse süsteemi. Sellise avalduse tegi Ukraina välisministeeriumi esindaja Georgi Tihhõ, kommenteerides Venemaa diktaatori vladimir putini visiiti Mongooliasse. „Mongoolia valitsuse suutmatus täita Rahvusvahelise Kriminaalkohtu kohustuslikku putini vahistamismäärust on ränk löök Rahvusvahelisele Kriminaalkohtule ja rahvusvahelisele kriminaalõiguse süsteemile,” ütles Tihhõ. Njah, arvab nalja ja pisaratega pooleks, et putin käis end Mongoolias täiendamas, kuidas jätkuvalt tõhusalt töös hoida 250 aastat Venemaad ikestanud mongoli-tatari ideloogiat… meetodeid unustama…
Suurbritannia ja tema partnerid on operatsiooni Interflex raames juba koolitanud rohkem kui 40 000 Ukraina relvajõudude sõdurit.
Vene elektroonilise sõjapidamise kompleks Sapphir erineb mõnevõrra teistest elektroonilise sõjapidamise süsteemidest, millega ollakse harjunud Venemaa relvajõududes. Kompleks on paigaldatud Mercedes-Benz Sprinter tüüpi tsiviilmahtauto raamile. Hetkel puudub avalikult kättesaadav teave ja hinnangud tema töö kohta lahingutsoonis.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
