Sõja ülevaade: 904. päev – Ukraina edeneb Kurski oblastis ja vene pool Donetski rindel
Avaldatud: 15 august, 2024Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 15. august 2024:
Ukraina edeneb Kurski oblastis ja vene pool Donetski rindel, alade enda kontrolli alla saamise igapäevast edetabelit alates Kurski oblastisse sisenemisest juhib Ukraina tuntavalt (ok, mäe kõrguselt).
1. Odessa ja öine rünnak mitmete Ukraina suurlinnade suunal.
2. Miskit ikka.
3. Kursk: Ukraina edeneb paljudes suundades.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupiansk-Kreminna: muutusteta.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta aga vist täna peaks vene pool Toretskis kanna maha saama.
8. Donetsk: New-York on kohe langemas, ühe küla kaotus rinde loodesektoris ja Krasnohorivka linnas sai vene pool üle jõe.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. Pisu kehvasti raudtee vedudega Kurski kandis.
12. Piiri oblastites tühistab Venemaa kümneid teedeehituse ja haiglate hankeid.
13. Venemaa astus rahvusvähemuste kaitse konventsioonist välja.
14. Saksamaa kahtlustab Venemaad sabotaažis kahes sõjaväebaasis.
15. Hiina pangad tõstsid Venemaa importijate jaoks jüaani vahetuskurssi.
1. Eile õhtul korraldasid vene okupatsiooniväed raketirünnaku Odessa sadamataristule, mille tagajärjel sai vigastada kaks inimest. Öösel uus suurem rünnak üle Ukraina.
2. Eile öösel sooritasid Ukraina julgeolekuteenistuse ja kaitseväe kaugmaadroonid Venemaa sõjaväelennuväljadele kogu sõja suurima rünnaku (117 drooni ja 4 raketti): Voroneži, Kurski, Savasleika (Nižni Novgorodi oblastis) ja Borõsoglebski lennuväljadel kõlasid plahvatused. Venemaa sõjaväelased virisevad juba sotsiaalvõrgustikes, et löök oli tõhus ja et õhutõrje ei suutnud neid objekte kaitsta. Kohalik meedia kirjutas 10 plahvatusest ainult Savasleikas, kust MiG-id regulaarselt õhku tõusevad, terroriseerides õhusignalisatsiooniga kogu Ukrainat.
Eile päeval ja täna öösel ulatus Ukraina Kurski oblastis oblasti põhjaservani.
3. Kursk: Olles hõivanud Kurski oblastis märkimisväärse territooriumi, hakkasid Ukraina üksused end selles tugevdama. Rohkem kui nädala kestnud Ukraina relvajõudude (AFU) operatsiooni ametlikud eesmärgid on siiani teadmata. Kuid nende edenedes muutub ukrainlastel üha raskemaks oma vägesid varustada ja kaitsta. Seetõttu hakkasid nad vallutatud territooriumil kaitseliine ette valmistama.
Kurski oblasti territooriumile on juba sisse viidud inseneriväed, piirist mitme kilomeetri kaugusele paigutatakse välihaiglad ja köögid, kütuse- ja remondibaasid, ütles väljaandele Economist allikas Ukraina peastaabis. Piiri lähedal jälgisid Wall Street Journali ajakirjanikud teisipäeval, kuidas Venemaa territooriumile ei sisenenud mitte ainult tankid ja soomusmasinad, vaid ka veoautod, mis olid koormatud punkrite ja kaevikute ehitamiseks kasutatud palkide ning kaitserajatiste ehitamiseks vajaliku rasketehnikaga.
Ettevalmistust kinnitavad Z-sõjaväelased. „Vaenlane alustas Vene Föderatsiooni territooriumil Kurski oblastis kindlustuste ehitamist [hakati kaevama kaevikuid ja kaponeere täisprofiiliga varustuse jaoks],” kirjutas Juri Kotjonok eelmisel nädalal. Tema andmetel paigutati Sudzha linna piirkonda, mis asub piirist 9 km kaugusel, „Ukraina relvajõudude väikeste rühmade rühm/kompanii tugevad punktid 2-3 soomukitega”. Sel ajal käisid veel lahingud Sudža pärast, praegu on linn, kus asub Gazpromi Euroopasse suunduv gaasipumpamispunkt, Ukraina relvajõudude kontrolli all.
„Vaenlane hakkab järk-järgult muutma Sudža oma tugi- ja logistikakeskuseks selles suunas. Misjärel muutub siinne olukord meie jaoks veelgi keerulisemaks,” nentis sõjameelne blogija Juri Podoljaka 14. augusti hommikul.
Ründavate vägede tagasitõmbumine kaitseks sobivamatele positsioonidele piirile lähemal on üks Ukraina relvajõudude edasise tegevuse variante, väidab Austraalia armee erukindral, Sydney Lowy instituudi ja Washingtoni strateegiliste ja rahvusvaheliste uuringute keskuse sõjaväeuuringute spetsialist Mick Ryan. See nõuab vähem vägesid, mida on lihtsam varustada ja suurtükiväega kaitsta. Samas on sellise võimaluse tekkides võimalik alustada rünnakuid ettevalmistatud positsioonidelt.
See on kõige tõenäolisem variant, kinnitab Economisti allikas Ukraina relvajõudude peastaabis.
Ryani sõnul on veel kaks võimalust:
hoida okupeeritud territooriumi või isegi proovida okupeerida uut, et sundida Venemaad viima vägesid okupeeritud aladelt Kurski oblastisse ja anda endale trumbikaart võimalikel tulevastel läbirääkimistel (see on väga riskantne variant, kuna nõuab lisajõude ja -vahendeid sellise grupi kaitsmiseks suurel maa-alal õhutõrje- ja elektrooniliste sõjasüsteemidega on keerulised, vene õhuväe kasutatavad võimsad glisspommid on tõhusad ka kindlustatud positsioonide vastu ning kaitse käigus kasvavad kaotused(;
korraldada korrapärane tagasitõmbumine piirile, säilitades tööjõudu ja varustust okupeeritud alade vabastamiseks 2025. aastal (operatsioon on juba näidanud, et Venemaa ei suuda end kaitsta, tõstis ukrainlaste moraali ja õõnestas ettekujutust Venemaa vältimatust võidust võib levida vähem sihikindlate liitlaste Ukraina seas).
Seoses Ukraina vägede pealetungiga asusid vene sõjaväelased Kurski oblasti territooriumile kaevikuid kaevama, teatab OSINT-i uurija OSINTtechnical. Lähim kaevik Ukraina piirile on 45 kilomeetri kaugusel. Satelliidipiltide järgi tekkisid kaevikud Lgiv-Suja maantee lähedale, Sujast umbes pooleteise kilomeetri kaugusele. Ukraina piirile lähim kaitseliin asub Viktorivka küla lähedal, 45 kilomeetri kaugusel. Lisaks kaevavad Vene sõjaväelased kaevikuid Selihhovõ Dvory – Ivanino ja Djakonovo – Suža maanteede ristumiskohas Kurski lähedal, 75 kilomeetri kaugusel piirist.
Enamusel suundadel Ukraina edeneb:
Kinnituskaadrid Ukraina omad (AFU) vägedest Vnezapnoje sees, Gordejevka ülesõidust põhja pool.
Kuulujutud ringlesid juba mitu päeva, kuid AFU on läbinud Gordejevka ülesõidu ja kontrollib nüüd Gordejevkat, Viktorovat ja Vznezapnoed, viimane leidis ka visuaalset kinnitust.
Selle piiriületuse kontrollimine tugevdab Snagostist võitlevate AFU vägede positsiooni, kaitstes nende külgi.
AFU on kontrolli alla võtnud Snagosti ja Korenevo maantee vahelised põllud. Viib edasine edasiminek põhja ja lääne suunas.
Vene allikate kohaselt jõudis Ukraina vägi Krasnooktjabrskojesse, üritades tõenäoliselt sooritada küljeoperatsiooni Korenevo suunas.
Korenevo idapoolses äärelinnas on teatatud rasketest lahingutest ning kuulujutud linna tsiviiladministratsiooni evakueerimisest on juba jõudmas.
Ukraina omad on võtnud Tšerkasskaja Konopelka, tegutsedes samal ajal ka sügavamale Uljonoki poole. Arvatavalt on Ukraina omad haaranud suurema osa Borkist ja Spalnojest.
Võttes arvesse OPSEC-i, on lahingud liikunud kaugemale itta ehk siis kogu info tuleb mitme päevase hilinemisega, kui just vene poole info kinnitust ei leia.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupiansk-Kreminna: rünnakuid jagus, muutusi mitte.
6. Siversk: jätkub pigem väiksemate üksustega kompamine.
7. Bahmut: Tšassiv Jari suund püsib müürina (pigem kanalina) ja no ei saada kuidagi püsivalt üle kanal. Ikka igal moel proovitakse. Jalaväe kaotused on siin suunal päris kõrged ja ikka suudetakse uued üksused ründama panna…
Toretskisse on jäänud umbes 3000 inimest, kes pole veel jõudnud või tahtnud evakueeruda. Ukraina sõjaväelaste sõnul segavad siia jäänud sõjalisi operatsioone.
Eile jätkus linna maruline pommitamine ja tundub, et Ukraina peab oma eesmisi possasid järjest kaugemale tõmbama ja selliselt kasvab hall ala, kuhu peatselt vene soldat sisse imbub. Sestap arvab, et juba täna võib vene pool linnas kanna maha saada.
8. Donetsk: New-Yorki linn on kohe langemas tervenisti vene poole kätte. Eile pidid Ukraina omad taanduma linna põhjaservas asuvast tööstusalast ning nende kontrolli alla jäid veel mitmed hooned linna loode- ja kirdeservas aga ei näe võimalust, et Ukraina neid pikalt kaitsta suudab. Ka tuleb linnast kirdesse jäävatest karjääridest end tagasi tõmmata, sest kotisuu on vaid 3km ja ükskõik kummalt poolt kilomeeter edasi ja varustustee läbi lõigatakse otsetulega.
Rinde loodesektor kahjuks ikka edeneb lääne suunas liialt kiiresti. Eilne samm edasi üle 2 km 3 km laiusel ala ja kaotati sellega terve Orlivka küla. Rinde muudes lõikudes küll eile ei edenetud aga tuntav vene poole Ukraina eesmiste possade töötlus toob kaasa nii mitmete possade mehitamatuse ja annab seeläbi võimaluse kohe peale pommitamist uued possad hõivata ilma suurema vastupanuta. Küll näitab korraga terve küla kaotus, et siin suunal on Ukraina seis jätkuvalt ülipingeline. Õnneks teevad Kurski rinde edusammud siinse suuna kaotustele suure kompensatsiooni ehk siis kokku kõigil rinnetel on juba alates Kurskisse sisse tungimisest hõivatud igapäevase ala suurus Ukraina kasuks.
Krasnohorivka linnas suutis vene pool üle saada ida-läänesuunalisest jõest ning luua sillapea mõne kvartali suuruselt. Mis seisukorras oli see sild, millest üle saadi, ei tea. Siit samm edasi ja ollakse läbilõikamas Krasnohorivka linna põhjaosa pooleks ning sealt idas oleva osa peab Ukraina siis maha jätma, sellest selle külje tagalatoetus on keerulises olukorras, masinatega enam varusid lihtsalt juurde ei too.
9. Lõunarinne: muutusteta kui juba mitmes päev on surve tavapärasest kõrgem.
Berdjanski suund: muutusteta kui juba mitmes päev on surve tavapärasest kõrgem.
Tokmaki suund: muutusteta kui juba mitmes päev on surve tavapärasest kõrgem.
Melitopoli suund: vaikne.
10. Herson: muutusteta.
11. Venemaa raudteed on Ukraina ja Valgevenega piirnevates piirkondades pärast Ukraina relvajõudude sissetungi Kurski oblastisse sattunud transpordikrahhi, mille tulemusena kaotas Moskva kontrolli sadade ruutkilomeetrite suuruse territooriumi üle. Rongide liikumisega seotud raskuste tõttu lõpetas Venemaa Raudtee Valgevene rongide vastuvõtmise Kurski ja Smolenski piirkondade suunal, teatab Valgevene Raudteetöötajate Ühendus (SZB) viidates tööstuse allikatele.
Nende andmetel saatis Venemaa Raudtee esmaspäeval, 12. augustil Valgevene Raudteele (BZD) telegrammi Moskva raudtee Orjol-Kurski haru jaamadesse rongide vastuvõtmise võimatuse kohta. Järgmisel päeval, 13. augustil, esitas Venemaa Raudtee samasuguse nõude Valgevenest Smolenski oblastisse suunduvatele rongidele.
Otsuse põhjuseks Venemaa Raudteel oli jaamade ülerahvastatus mahajäetud rongidega, aga ka vedurite ja juhtide puudus nende eemaldamiseks. Allikate sõnul oli liikluse kokkuvarisemine tingitud ulatuslikust vägede üleviimisest Kurski piirkonda, sealhulgas kaugematest piirkondadest, mille jaoks kasutati peaaegu kõiki Moskva raudtee olemasolevaid vedureid.
Venemaa Raudteelt Valgevenesse saadetavate telegrammide ajalist kehtivus ei ole piiratud: need on märgistatud „kuni tühistamiseni”, mis tähendab de facto Valgevene ja Vene Föderatsiooni vahelise liikluse peatamist määramata ajaks, väidavad SZHB allikad.
12. Kurski, Belgorodi, Brjanski ja Voroneži oblastis on Ukraina relvajõud alates sissetungi algusest tühistanud 2,12 miljardi rubla (21 miljoni euro) väärtuses riigihankeid, selgub ametlikust riigihangete portaalist.
Enamik lepinguid tühistati Kurski oblastis. Suurim klient Kurskavtodor kuulutas augustis välja 7 teeremondi hanget piirkonna 9 linnaosas kogusummas veidi üle 2 miljardi rubla. Plaanis oli remontida teid Belovski (287,3 miljonit rubla), Khomutovski (347,8 miljonit rubla), Gluškovski ja Rõlski (499,07 miljonit rubla) rajoonis. Viimases piiras Kurski oblasti valitsus sõidukite liikumist. Elanikke evakueeritakse kõikides piirkondades, kuna nad asuvad Rõlsk-Korenevo-Sudža suunal.
Kurski oblasti viies keskrajoonis, mis võtavad vastu ka piirialadelt põgenikke – Kursk, Medvenski, Pristenski, Obojanski ja Solntsevski – eraldati kokku 939,77 miljonit rubla. Kõik valitsuslepingud tühistati 9. augustil, kui piirkonnas kuulutati välja föderaalne hädaolukord.
Pärast Ukraina relvajõudude rünnaku algust piirialadele tühistas Belgorodi oblast 6 pakkumist enam kui 30 miljoni rubla eest: teede remondiks (5 miljonit rubla), haiglate varustuse tarnimiseks (19,78 miljonit rubla) ja teenuste hankimiseks. orbude eluruumid (6,8 miljonit rubla).
Voroneži ja Brjanski oblastis tühistati hanked vastavalt 9,9 ja 7,4 miljoni rubla väärtuses. Jutt käib haiglate parendamise ja varustuse ning koolide tarvikute tarnimise konkurssidest.
13. Euroopa Nõukogu rahvusvähemuste kaitse raamkonventsioon on Venemaal lõpetanud tegevuse. Välisministeeriumi teatel astus riik lõpuks välja 1. augustil. Konventsioon kirjutati alla 28. veebruaril 1996 Strasbourgis ja ratifitseeriti 18. juunil 1998. aastal. Muuhulgas kehtestab see rahvusvähemuste diskrimineerimise ja sundassimileerimise keelu ning tagab neile usu-, sõna- ja suhtlusvabaduse emakeeles. Lisaks Venemaale kirjutasid konventsioonile alla kõik Euroopa Nõukogu liikmesriigid, välja arvatud Andorra, Monaco, Türgi ja Prantsusmaa – kokku 39 riiki. Seda ei ole aga veel ratifitseeritud Belgias, Kreekas, Islandil ja Luksemburgis.
Venemaa valitsus tegi ettepaneku konventsioon denonsseerida 22. septembril 2023. Sama kuu lõpus esitas putin Riigiduumale vastava föderaalseaduse eelnõu. Otsust seletati “diskrimineeriva suhtumisega Venemaasse”. putin väitis, et pärast 2022. aasta sissetungi Ukrainasse piiras Euroopa Liit oluliselt Venemaa ekspertide volitusi konventsiooni täitmise nõustamiskabinetis ja riik kaotas osa oma võimest jälgida venekeelsete inimeste õiguste järgimist välismaal.
10. oktoobril kiitsid riigiduuma saadikud heaks konventsiooni denonsseerimise ja üheksa päeva hiljem kirjutas putin ise sellekohasele seadusele alla.
Pärast täiemahulise sissetungi algust Ukrainasse hääletas EL Venemaa Euroopa Nõukogust väljaheitmise poolt. Moskva otsustas tegutseda ennetavalt ja teatas, et astub välja organisatsioonist, mille liige oli riik 26 aastat. Seejärel võttis riigiduuma vastu eelnõu Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) pärast 15. märtsi 2022 tehtud otsuste täitmata jätmise kohta.
16. septembril astus Venemaa välja Euroopa inimõiguste konventsioonist. Praegu saavad riigi elanikud kaebusi esitada vaid vastavatele ÜRO komiteedele, kuid konkreetset hüvitist nad ei määra, jättes selle võimude otsustada.
2023. aasta veebruaris astus Venemaa ametlikult välja kõikidest Euroopa konventsioonidest. Riigis lakkasid kehtimast Euroopa Nõukogu harta, inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon, Euroopa sotsiaalharta ja veel 18 dokumenti.
14. Saksamaa kahtlustab Venemaad sabotaažis kahes Saksamaa sõjaväebaasis, kus võidi mürgitada joogivett, ütles Berliini parlamendi alamkoja kaitsekomisjoni esimees Markus Faber Bloombergile. „Edasine uurimine näitab, kas minu esialgsed kahtlused, et selle taga on Venemaa, saavad kinnitust,” ütles ta väljaandele antud intervjuus.
Poliitik ütles ka, et uurijatel on „suurenevad kahtlused” seoses sabotaažiaktiga Köln-Wani lennubaasis, mida kasutavad ka Saksamaa valitsuse liikmed, sealhulgas kantsler Olaf Scholz.
Kolmapäeval, 14. augustil teatasid kaks Saksa väljaannet – Spigel ja Süddeutsche Zeitung, et Saksamaal suleti kaks sõjaväebaasi võimaliku sabotaaži tõttu rajatistes. Jutt oli Kölni lähedal asuvast Bundeswehri lennubaasist Käln-Wan ja naabruses Geilenkirchenis asuvas NATO lennuväljas. Väljaannete järgi võisid ruumidesse siseneda tundmatud isikud, kes sealset vett mürgitada võisid.
Peagi kinnitasid seda teavet ametlikult Saksa sõjaväe ja NATO esindajad. Põhja-Atlandi allianss rõhutas, et Geilenkircheni lennuväljale tungimise katse lõpetati lõpuks, kuid Köln-Wani baasis toimunud intsidendi tõttu otsustati korraldada objekti veevarude täiendav kontroll.
Saksamaa luureteenistuste üle järelevalvet teostava parlamendikomisjoni juht Konstantin von Notz meenutas pärast juhtunut, et Venemaa ei tegele Euroopas mitte ainult sabotaažiga, vaid ka küberkuritegevusega, mille eesmärk on nõrgestada Ukrainale antavat abi ja lõhestada Lääne ühiskond. „Küberrünnakuid toimub peaaegu iga päev. Saksamaal, Euroopas ja USA-s korraldavad antidemokraatlikud parteid ja üksikisikud massilisi desinformatsioonikampaaniaid,””ütles ta.
Kevadel teatasid EL-i luureteenistused, et Venemaa valmistab Euroopas ette sabotaaži, sealhulgas plahvatusi ja süütamist tundlikes objektides. Seejärel rõhutas Euroopa Liit, et Vene agendid on valmis tegutsema senisest „koordineeritumalt ja agressiivsemalt”.
15. Teine häda Hiinaga kauplevatele Venemaa ettevõtetele: jüaan on nende jaoks palju kallimaks läinud, jagasid mitme sellise ettevõtte töötajad ajalehele Moscow Times. Selle väärtus Hiina pankades oli varem ametliku keskpanga kursi lähedal, kuid sel nädalal hüppas ja jäi sellest kaugele. Venemaal on ka jüaani kurss tõusnud. Augusti algusest on see kõikunud 11,8-11,9 rubla vahel, kuid sel nädalal langes Moskva börsil 2% ning keskpanga kurss 15. augustil oli 12,07 rubla. Kuid Hiina pangad müüvad jüaani rohkem kui 13 rubla eest.
Hiina piirkondlikud maapangad, mis eelmisel nädalal jätkasid Venemaalt rublade vastuvõtmist peaaegu kõigi maksete jaoks, välja arvatud autode ja mitut tüüpi teenuste eest makstavad maksed, on alates 13. augustist tõstnud jüaani vahetuskurssi 5,5-7%. Näiteks Suifenhe ja Hangzhou maapiirkondade kommertspangad konverteerisid eelmisel nädalal saadud rublad jüaanideks umbes 12,7 rubla jüaani kohta ja ostsid jüaane, et saata rublasid Venemaale hinnaga 11,8–11,85 rubla. Alates 13. augustist on nende ümberarvestuskursid tõusnud 13,4 ja 12,65 rublani jüaani kohta.
Sama kehtib ka suurte pankade kohta. Hiina riigipank konverteerib nüüd rublasid jüaanideks hinnaga 13 089 rubla. eelmise nädala lõpu 12,3 rubla asemel ja ostab 11,8 rubla asemel 12,5 rubla jüaani kohta. Juuli lõpus hakkasid maksed Venemaalt taas BoC kaudu käima – kuigi vähehaaval ja väga ettearvamatult ning mitte elektriseadmete ega seadmete eest, räägib Venemaa maaletooja.
Importijad leidsid end täiusliku tormi käes: rubla odavnemine kaasnes valuutaturu killustatusega. 12. augustil lähenes USA määratud tähtaeg Moskva börsiga tegevuse lõpetamiseks. Seda pikendati kahe kuu võrra, kuid turuosaliste sõnul on Hiina pangad sellega tehinguid järsult vähendanud. Juba varem hakkasid välispangad jagama jüaane „määrdunud” (Venemaalt ostetud või saadud) ja „puhtaks” (Venemaal ei levita).
Selle tulemusel jagunes turg kolmeks osaks, nagu kirjeldas GPB Privaatpanganduse tegevdirektor Egor Susin: vahetus jüaani ja rublaga, pankadevaheline turg jüaani, rubla ja dollari/euroga ning offshore-turg. jüaani/dollari/euro/rublaga. Nendevaheliste toimingute tehingukulud on suured. Näiteks kehtestas VTB, üks peamisi Hiina maksekanaleid, alates 12. augustist vahendustasu 4% sellesse riiki tehtavate ülekannete summalt.
Sisuliselt on tegemist kolme erineva osalejate koosseisuga turuga, märgib Susin. Siseturul valitseb süsteemne jüaani ülepakkumine (neid müüvad keskpank ja eksportijad) ning Hiina valuuta kurss on madalam kui offshore-turul. Kui arvutada keskpanga järgi, siis selgub, et jüaani-dollari kurss on 7% kõrgem kui maailma valuutaturul, märkisid SberCIB analüütikud. Tavatingimustes kaotaksid pangad selle erinevuse kiiresti, ostes jüaani Venemaal ja müües välismaale, praegu on see keeruline ja kulukas. SberCIB analüütikud aga arvavad, et olukord on tasapisi stabiliseerumas.
Olukord tariifidega on teistes riikides ammu tuttav, ütleb suur rõivaste ja jalatsite maaletooja. Türgis, kus mõned pangad aktsepteerivad Venemaalt makseid rublades, on liiri ümberarvestuskurss tema sõnul juba pikka aega olnud väga ebasoodne – erinevus ametlikust on üle 5% ja näiteks Mongoolia pankades, kahjud rublade konverteerimisel üle 7%: “Kõik kasutavad võimalust meie keerulisest olukorrast kasu saada.”
Ja see, et Hiina pangad on valmis jüaane rublade eest ostma, on keskpanga kursist mitu protsenti kallim – Venemaa importijatel pole sooja ega külma. „Valuuta on praegu börsil odavam kui pankades. Kuid sellest on vähe kasu,” märgib investeerimispankur Jevgeni Kogan. „Kõik see näitab praeguse finantssüsteemi ebaefektiivsust sanktsioonide all, mis lõppkokkuvõttes toob kaasa kulude suurenemise ja hinnatõusu.”
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.