Sõja ülevaade: 900. päev – Kurski oblastis Ukraina omad edenevad
Avaldatud: 11 august, 2024
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 11. august 2024:
Kurski oblastis Ukraina omad edenevad, Kreminna-Kupianski ja Donetski rindel vene pool. Linn Narva on kuidagi külaline tänases loos.
1. Kiiev.
2. Miskit ikka.
3. Kursk: Ukraina edeneb, aga täpselt teadmata, kus…
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupiansk-Kreminna: rinde keskmises sektoris kahjuks vene pool 13 km laiuselt tuntavalt edasi sai.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: loodesektor ja Krasnohorivka.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. Kindralstaabi ülem gerasimovi sõnad olukorra kohta Kurski oblastist erinesid kardinaalselt isegi vene meedia kirjutatust.
12. „Süsteemi läbikukkumine.” Venemaa eliit tajus Ukraina relvajõudude sissetungi löögina putini mainele.
13. Valgevene teatas vägede ja rakettide viimisest Ukraina piirile.
Kõigis idarinnete sektorites taastus endine surve ning kokku loendas Ukraina 114 rünnakut. Uuesti jõudis tippu kaudtulelöökide arv ning kipub tõusma liugpommide kasutamine varasemale tasemele. Ukraina omad andsid paljudes rindelõikudes teada, et musta maa taktika on igapäevane. Küll viidatakse sellele, et linnad ja asulad pommitatakse sedavõrd maatasa, et need ei paku enam piisavat kaitset ka vene enda üksustele. Tundub, et esimene ehmatus vene üksustel on möödas ja tugev surumine siin ja kuskil läbimurde tekitamise võimalus aitaks neid ka Kurski rindel, sest Ukraina vajadus kuhugi reserve appi saata oleks õhus. Arvan, et kui Ukraina suudab edenemist Kurski suunal veel tugevalt jätkata, siis peab vene pool ise idarindelt rohkem üksusi appi saatama ja eilse uue uudise kohta Belgorodi suunal mujalegi reserve lisama.
1. Kiievi suunal suurem õhurünnak ehk siis tuntav kremli frustratsioon…
2. Ukraina andis löögi ühele Musta mere gaasiplatvormile, mida Venemaa kasutas GPS-i võltsimiseks, seades ohtu tsiviillaevanduse. Sellest teatas Ukraina mereväe spiiker Dmitri Pletentšuk. „Pool päeva enne lüüasaamist viskas vaenlane platvormile varustuse ja sõjaväelased. Tsiviilisikuid seal polnud. Platvorm ei täitnud standardset funktsionaalsust,” märkis ta. Varem ilmus internetti video, mis väidetavalt jäädvustas hetke, mil Ukraina merevägi lööb Mustal merel gaasipuurtorni, kuid ametlikku kinnitust sellele infole polnud. Agentuuri UNIAN andmetel hoidsid vene sõjaväelased sellel objektil luurevarustust ja kuni 40 töötajat. Ukraina ajakirjanik Andrei Tsaplienko omakorda ütles, et jutt käib ühest gaasitornist – Sivašist ehk Pjotr Godovanetsist, mis on Venemaa relvajõudude kontrolli all. „Petr Godovanets on üks nn kahest Boyko tornist, mille Ukraina 2012. aastal Keppelilt ostis. Teise, mis kannab nime „Ukraina”, aga ka kodumaal toodetud „Tavrida” platvormi vallutasid eelmisel aastal venelaste käest tagasi Luure Peadirektoraadi, „DOZORi” ja teiste kaitseväe üksuste sõdurid,” ütles ta kirjutas oma Telegrami kanalis.
Eile sai ka teatavaks, et Ukraina relvajõud hävitasid Krimmis Tšernomorskoje küla lähedal Tuna tüüpi Venemaa kiirpaadi projekt KS 701. Luure peadirektoraadi teatel kasutati laeva tabamiseks meredrooni MAGURA V5. Rünnaku tagajärjel said kahjustada veel kolm seni tuvastamata veesõidukit. Mõned päevad varem uputasid Ukraina relvajõud Sevastopoli sadamas Vene allveelaeva Doni-äärne Rostov. Hävitatud allveelaev oli Kalibri tiibrakettide kandja, selle maksumus on ligikaudu 300 miljonit dollarit.
Vene poole info enda kohal teavas toimunu kohta: Öösel hävitati Kurski oblasti territooriumi kohal õhutõrjevahenditega neliteist Ukraina mehitamata õhusõidukit ja neli taktikalist raketti Tochka-U, Voroneži oblasti territooriumi kohal tulistati alla kuusteist mehitamata õhusõidukit, kolm mehitamata õhusõidukit. Belgorodi piirkond ning üks UAV hävitati Brjanski ja Orjoli piirkondade territooriumide kohal.
3. Kursk: täpsemat olukorra seisu kahjuks ei tea. Ka vene poole blogijad on info hankimisega hädas, sest kohalikelt tulevad uudised on liialt vastuolulised ja vene üksuste kaootiline paiknemine kus iganes (tihti soldat ise ei teagi, kus ta üldse on) tekitab neiski segadust. Infot, et Ukraina edenemine mitmes suunas jätkus, siiski läbi kostab. Ukraina ise hoiab info levitamisel madalat profiili operatsiooni julgeoleku kaalutlustel. Õnneks kardavad mitmed vene blogijad seni suuremat Ukraina läbimurret. Paras peavalu olevat väga mobiilsete Ukraina luure-diversioonigruppide tegevusega, mis ainult ei otsi sihtmärke kaudtule ja drooniüksuste jaoks vaid ka võimaluse korral ise tugipuntide isikkoosseisu hävitavad ja oi kui paanikat tekitavad. Selline kus iganes tegevus mõjub kohalikele elanikele. Esmalt on neid juba aastaid ettevalmistatud foonil, et Ukrainlased on terroristid ja tapavad kõik maha ning nüüd kasvab seetõttu põgenevate kohalike hulk. Kirjutatakse esialgu vaid 76 000 põgenikust. Lisaks annavad vene blogijad teada, et Kurski oblasti suunal koondavat Ukraina veel väge…
Riigifirmale Rosneft kuuluv eraturvafirma RN-Ohrana valmistub Kurski oblastisse üleminekuks, teatab politoloog Abbas Galjamov Rosnefti allikale viidates. „Neile, kellel on (lahingu) kogemus ja endised wagnerilased, anti relvad,” teatab Galjamovi telegrammi kanal. Kurski oblastisse saatmiseks valmistuvad ka teiste riigikorporatsioonide eraturvafirmad, märkis politoloogi allikas.
Ukraina relvajõudude rünnak Kurski suunas tuli täieliku üllatusena vene armeele, kes ei suutnud vastuseks midagi vastu panna. Olukorra päästmiseks otsustas Venemaa Wagneri PMC võitlejad Aafrikast Kurski oblastisse üle viia. Samuti hakkas Venemaa kaitseministeerium piirkonda viima kaadriväelaste hulgast lisajõude. Üks neist kolonnidest hävis ööl vastu 9. augustit Kurski oblastis Rõlski linna lähedal. Selle löögi ohvriks võis langeda ligi 500 vene sõdurit ja ohvitseri.
Ukraina relvajõudude operatsioonis osalevad osad vähemalt neljast brigaadis, üks ründedessant ja kolm mehhaniseeritud brigaadi (njah, kõlakad annavad teada juba vähemalt kuuest…), vahendavad Financial Times (FT) ja New York Times. Ühes brigaadis võib olla 1 kuni 8 tuhat inimest. Endine Ukraina kaitseminister Andrei Zagorodnjuk, kes nüüd valitsust nõustab, selgitas FT-le, et Ukraina relvajõudude üksused on näidanud suutlikkust rakendada „uusi kombineeritud relvastusvõitluse taktikaid”, mida neile õpetasid Lääne instruktorid.
Tõepoolest, „see näib olevat üsna hästi koordineeritud ja kavandatud kombineeritud relvaoperatsioon”, ütles Rahvusvahelise Strateegiliste Uuringute Instituudi sõjaväeanalüütik Franz-Stefan Gadi NYT-le:
Ukraina relvajõududel on elektroonilised sõjapidamise süsteemid, mida nad kasutasid vene üksuste operatiivjuhtimise mahasurumiseks. Seal on õhutõrjesüsteemid, mis viidi (Kurski oblastisse) ründajate katteks. Ja seal on väga tõhusad mehhaniseeritud koosseisud, mis liiguvad edasi üsna enesekindlas tempos. Operatsioon hõlmab lennundust, suurtükiväe- ja raketisüsteeme.
Eile pommitas vene pool tugevalt Sudža linna, mis on hetkel Ukraina kontrolli all.
4. Harkiv: eile ilmus teave, et Ukraina relvajõud võivad Kurski oblasti järel olla sisenenud Belgorodi oblastisse ja hõivanud Porozi küla. Enne seda teatas Belgorod Newsi telegrammikanal, et see asula on tule all. Piirkonna kuberner Vjatšeslav Gladkov seda infot ei kinnitanud, kuid ei lükanud ka ümber. Oma Telegrami kanalis kirjutas ta, et olukorra täpseks mõistmiseks on vaja, et julgeolekujõudude esindajad seda mõistaksid ja hetkel, osana piirkonnas välja kuulutatud CTO režiimist on sissepääs Porozi külla suletud. Porozi küla asub kahe kilomeetri kaugusel Ukraina piirist.
Varasemalt vene poole kahes vallutatud sektoris muutusi rindejoones ei tuvastanud. Terve päeva käis lahingutegevus vaid Vovtšanski linnas ja selle ümber.
5. Kupiansk-Kreminna: kahjuks hakkas eile pisu kärisema rinne Kupianski-Svatove vahel. 13 km laias lõigus suudeti korraga edeneda viies suunas ja pikim edenemine oli 3 km lääne poole. Ühtki uut küla küll sellega ei vallutatud, aga pikalt püsinud rindejoones eesmistest Ukraina possadest läbi saadi. Sellel lõigul on neli motolaskur- ja kaks tankibrigaadi ehk siis soomust jagub tugevalt. Struktuuri järgi algselt kokku u 550 soomukit ja 350 tanki, mida siiski arvatavalt enam nii palju alles pole ehk siis ründerusika massi jagub. Siinsed orud metsaribadega servadel kahjuks üldiselt ida-lääne suunalised ja vahel olevad suured põllud kipuvad soodustama soomuse edenemist. Eks neid orgusid pidi suruvad vaid jalaväega. Ukraina küll töötleb tuntavalt vene kaudtuleüksusi, kuid seni pole see veel toonud lahinguväljale efekti vähendamaks kaudtuletöötlust. Egas seda vist enne hilissügist ei usugi. Kõhutunde järgi kipub arvama, et siis enam tervele rindele nii aktiivset tuld torude ja väljaõppinud meeskondade näol vene poolel enam ei jagu. Moona puudust ei tule ka siis, sest tänane tootmine peaks tavapäeva koguse suutma veel pikalt toota. Oskili jõeni minna 10 km ja sealt edasi saamist enam vene poolele ei prognoosi.
Rinde lõunasektoris surub vene pool hullult juba pikalt ja eilegi ühtki nende edenemist ei tuvastanud.
Mujal rinne pidas.
6. Siversk: siin taastus varasem surve tase ja muutusi rindejoones ei tuvastanud.
7. Bahmut: Tšassiv Jari juures teeb vene pool igatsugu vigureid lisaks konveiertöötlusele ja musta maa taktikale, aga ei saa veel kanalist üle. Pisu meedliva üllatusega on jäänud pidama Toretski suund, aga veel optimistlik pole…
8. Donetsk: surve tagasi endisel tasemel.
Rinde loodesektoris suutis eile vene pool saavutada vaid ühe edenemise, see toimus Inanivka külas. Küla peatänav u 2,5 km ja sellest u 45 kraadise nurga all on teine suurem tänav pikkusega u 1 km ja selle kõrval asuva tänava kahel pool olevate eramutega suutis eile vene pool ära vallutada. Küla peaks olema eile õhtuse seisuga enamuses vene poole kontrolli all ning arvatavalt külas Ukraina võitlejaid enam pole.
Krasnohorivka linnas mõned kvartalid jõest lõunas vene poole kätte langesid sammhaaval läänes uunas edenetakse, sest arvatavalt jõejoonest linna põhjaosa kallale minna, ei tohiks väga lihtne olla ja pisu paneb imestama, et vene pool pole linna põhjaosale suutnud läheneda piki jõe põhjakallast läänesuunas.
9. Lõunarinne: muutusteta. Tuli vene poolelt kõlakat, et Ukraina koondvat siin suunas üksusi võimalikuks suuremaks rünnakuks. Eip oska sest miskit veel arvata… jätab seniks hirmul on suured silmad teemavaldkonda.
Berdjanski suund: vaid pisu kompimist.
Tokmaki suund: vaid õhust miskit langes kummalgi poolel.
Melitopoli suund: vaikne.
10. Herson: muutusteta.
11. Venemaa relvajõudude peastaabi ülem valeri gerassimov valetas putinile Kurski oblasti olukorda käsitleva reportaaži ajal, märkis Novaja Gazeta ajakirjanik Valeri Širjajev. 7. augustil toimunud Julgeolekunõukogu istungil teatas väejuht presidendile, et umbes 1000 Ukraina relvajõudude sõdurit on sisenenud Vene Föderatsiooni territooriumile, kuigi juba sel hetkel Kesktelevisiooni erikorrespondendid või kaitseministeeriumiga seotud ajalehed, näiteks Komsomolskaja Pravda, nimetas tegelasi rohkem, märkis Širjajev.
„Kõige (huvitavam) algas hiljem, kui päev hiljem näitasid kaitseministeeriumi ametlikud aruanded arvud Ukraina armee kaotuse kohta Kurski oblastis, so. invasioonirühmad – tuhat inimest. Need tuhat tuli sisse ja päev hiljem sai kaitseministeeriumi aruannete kohaselt juba tuhat surma ja haavata. <…> Kuidas see võimalik on? Tuhat tuli, päev möödus ja kõik ja neid pole enam seal. Aga ülejäänud? Kes seal sõdib?” ütles ta YouTube’i kanalile „NO.Media from Russia”.
Selline olukord võib viidata sellele, et peastaabi ülemal kas ei olnud teavet või ta teatas päevatagused andmed või ei suutnud orienteeruda, usub ajakirjanik: „Üldiselt selgus, et ta eksitas kõrgeimat ülemjuhatajat. <…> putin kuulis sellel kohtumisel ebausaldusväärset teavet.”
Julgeolekunõukogu erakorralisel istungil, mille putin pidas 7. augustil Ukraina relvajõudude eduka edasitungi taustal Kurski oblastis, lubas gerassimov presidendile, et Ukraina armee lüüakse tagasi väljapoole Venemaad. Kindral ütles, et Ukraina relvajõudude üksused arvuga kuni 1000 inimest hakkasid 6. augustil kell 5.30 edasi liikuma”eesmärgiga vallutada osa Sudža rajoonist. Samal hetkel kinnitas ta ka, et Ukraina relvajõudude edasitung sügavale territooriumile Kurski suunas on peatatud.
12. Ukraina sõjaväeosade läbimurdmine Kurski oblastisse ja nende edasitung nelja päeva jooksul, hoolimata kindralstaabi kinnitusest, et nad lüüakse ja tõrjutakse, jättis kremlile lähedal seisvad kõrged riigiteenistujad ja ärimehed tummaks. Samal ajal rääkisid just hiljuti bürokraatliku ja ärieliidi esindajad sellest, et putin arutas NATO naaberriikides sõjalisi operatsioone ja võimalust vallutada selliseid linnu nagu Narva Eestis.
„See on väga suur löök Venemaa võimude, sõjaväe ja putini mainele. Sest kahe ja poole aasta jooksul kannatas Venemaa territoorium, välja arvatud okupeeritud alad (Ukrainas), minimaalselt. See oli ainult droonidelt,” ütles üks prominentne ärimees Washington Postile. „Ja nüüd on ebaselge, kui palju hukkunuid oli, toimub hävitus ja on ilmne, et nad (võimud, sõjavägi) ei suuda seda kiiresti peatada.”
See on tõesti löök, sest on selge, et juhtkond sai luurelt signaali, kuid meetmeid ei võetud, tunnistas kremlile lähedane politoloog Sergei Markov.
See on kogu luuresüsteemi ebaõnnestumine ja kuna putin vastutab selle eest, on selge, et see on putinile löök.
Sõjaväe ja riigi juhtkonna jaoks oli Ukraina relvajõudude sissetung šokk, ütlesid neli vene ametnikku ajalehele Moscow Times. „See on presidendile suur laks näkku. Me pole mitu päeva suutnud vaenlast tagasi tõrjuda. Oht on loodud Venemaa piirkonnale ja elanikkonnale… Nii ei käitu oma võidus kindel riik,” ütles praegune valitsusametnik. Kolmapäeval kohtumisel julgeolekujõudude juhtkonnaga ja neljapäeval peetud avalikes kõnedes oli putinit näoilmete ja žestide järgi otsustades rahulolematu ja nördinud.
Samal ajal on Vene armee juba kuid läbi viinud pidevat pealetungi Donbassis ning tungis maikuus Harkivi oblastisse, kuigi jäi piirialadele kinni ega suutnud Harkivile endale plaanipäraselt läheneda. Hoolimata hiiglaslikest kaotustest (Briti sõjaväeluure andmetel kaotab Venemaa alates maikuust umbes 35 tuhat hukkunut ja haavatut) või õigemini tänu neile on okupatsiooniväed Donetski oblastis oma edasiliikumist kiirendanud.
Selle tulemusena hakkasid sõjaga kohanenud bürokraatliku ja ärieliidi esindajad arutama, kuidas võit välja näeb, kas Harkivi või Kiievi vallutamine. Kuna Ukraina konflikt on kasvanud eksistentsiaalseks vastasseisuks läänega, on putin valmis ründama NATO riike, näidates sellega alliansi riikide nõrkust, lahknemist ja väsimust sõjast, ütlesid ametnikud ja ärimehed ajakirjanik Mihhail Zõgarile.
Nende hinnangul ei pruugi putinile piisata edust Ukraina lahinguväljal. Ta võib rünnata ükskõik millist NATO liiget, tõenäoliselt Eestit või Lätit. Rakendatakse juba tõestatud skeemi, kirjeldas Zõgar nende lugusid juuni lõpus ajakirjas Foreign Affairs. FSB korraldab ühe väidetavalt neonatsliku režiimi poolt rõhutud riigi vene keelt kõnelevate elanike abipalve kremlile; vastuseks ületavad piiri vene väed, vallutades mitu linna, näiteks Eestis Narva. See võimaldab putinil testida, kas alliansi riigid on tõesti valmis riskima kolmanda maailmasõja esilekutsumisega mõnel ruutkilomeetril Venemaa piiri lähedal.
13. aleksandr lukašenka andis korralduse tugevdada Valgevene vägede rühmitusi Gomeli ja Mosõri taktikalistel suundadel Ukraina piiri lähedal, ütles Valgevene Vabariigi kaitseminister Viktor Khrenin. „Erioperatsioonide vägede, maavägede ja raketivägede sõjaväeüksused, sealhulgas Polonaise raketisüsteemid ja Iskander kompleksid, said ülesandeid marsside läbiviimiseks määratud piirkondadesse,” märkis Hrenin.
Sellele otsusele eelnesid lukašenka avaldused, et Ukraina ründeroonid rikkusid väidetavalt Valgevene õhuruumi. Presidendi sõnul tulistas kõik droonid alla Valgevene õhutõrje. lukašenka süüdistas Kiievit provokatsioonis ja kõigi kokkulepete rikkumises ning ütles, et selle taustal pandi Valgevene õhuvägi kõrgendatud lahinguvalmidusse. „Ükski provokatsioon ei jää vastuseta,” ähvardas riigipea.
Valgevene kavatsused Iskanderid ja Poloneesid piirialadele viia on katse juhtida Ukraina relvajõudude juhtkonna tähelepanu Kurski oblasti pealetungilt kõrvale ja aidata seeläbi putinit, ütles Ukraina desinformatsiooni vastu võitlemise keskuse (CPD) juht Andrei Kovalenko kommenteerides aleksandr lukašenka otsust.
Njah, eks luka olegi selline tihe üksuste piirini ja tagasi liigutaja…
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
