Sõja ülevaade: 893. päev – õhus hõljub suure vene läbimurde võimalus
Avaldatud: 4 august, 2024
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 04. august 2024:
140 vene poole rünnakut tõid kaks vene poole edenemist, Tšassiv Jaris sai vene pool kanna maha linnas kanali läänekaldal ning Donetski rinde loodesektoris ikka 1 km veel edasi. Suurt läbimurret veel vene pool saavutanud pole, aga see oht õhus hõljub. Venemaal üks allveelaev vähem…
1. Ikka rakette ja droone öös lisaks tavapärasele tihedale pommisajule.
2. Venemaal üks allveelaev vähem.
3. Harkiv: muutusteta.
4. Kupiansk-Kreminna: muutusteta.
5. Siversk: surve pisu tõusis, seis muutusteta.
6. Bahmut: Tšassiv Jari linnas kanali läänekaldal sai vene pool kanna maha.
7. Donetsk: loodesektoris ikka kilomeeter edasi.
8. Lõunarinne: kompimiste arv kõrge.
9. Herson: muutusteta.
10. YouTube lõpetas peaaegu kõigis Venemaa brauserites kvaliteetse töötamise.
11. Venelased nõuavad üha enam pankadelt laenude restruktrureerimist.
12. Arvamuslugu Avaliku sotsioloogia labori(PS Lab) sulest: Venelased on sõjast väsinud ja püüavad seda mitte märgata.
13. Lühiuudised
Tundub, et sel nädalal langes vene lennunduse pommitamine, vähenedes kuni poole väiksemaks tavalisest tänu Ukraina droonide korduvatele rünnakutele lennuväljade pihta. Ka vene kaudtuleüksuste töö, mis sel sel nädalal kahanes oma tavapärasele tasemele (oli üleeelmine nädal u 1,5 kordne võrreldes tavalisega), tõusis eile jälle enam kui pooleteise kordseks. Veel ei arva, et vene poole pealetung oleks kulmineerunud, pigem kohatine reorg, tugev kompimine leidmaks uusi auke Ukraina kaitses ning mõnes olulisemas löögisuunas paaril rindelõigul töötas tihe konveier siiski edasi.
Muret teeb, et vaatamata vene poole oluliselt tõusnud kaudtuletööle pole vastavalt kasvanud nende kaudtuleüksuste kaotused. Võimalik, et selleks pole Ukrainal piisavalt ressursse. Eks kurtmist Ukrainast teemal „tarned läänest” jagub ning selle kaootilisusele liialt palju viidatakse. Lisaks näeb, et vene poolel on uuesti tõusnud mitmikraketiheitjate kasutamise kordade arv (Ukraina ametlikud teated) ehk siis vene pool jätkab paljudes lõikudes marulise survega.
Enamus vene poole kurtmist on seotud nende droonide liialt lihtsa maha surumisega Ukrainlaste poolt ning nende droonimeeskonnad on liialt lihtsalt üles leitavad. Ka on vene blogijate hulgas kasvanud mure, et vene naftataristu tabamine võib hakata probleeme põhjustama. Küll on tuntav optimismi tõus viimasel nädalal tänu senistele edusammudele (kuigi need valusalt tulevad).
Njah, ikka tuleb juurde lugusid ja pilte vene soldatite poolt hukatud sõjavangidest. Ei lõpe neil ka peade ja jäsemete maha lõikamine ehk siis vene soldatite käitumises erinevust orkidest on jätkuvalt keeruline tuvastada…
Ukraina viimase paari nädala tihenenud rünnakud Venemaal asuvate nii sõjaliste sihtmärkide kui naftataristu pihta võib selliselt jätkudes hakata tooma mingeid positiivseid arenguid.
1. Täna öösel korraldasid venelased raketirünnakud kahele piirkonnale – Harkivile ja Poltaavale. Sellest teatas Ukraina relvajõudude õhujõudude ülem Mõkola Olestšuk. Tema andmetel andis vaenlane löögi kahe juhitava õhutõrjeraketiga S-300 Harkivi oblastis ja kahe juhitava õhuraketiga Kh-59 Vene Föderatsiooni Kurski oblasti õhuruumist – Poltaava oblastisse. Okupandid kasutasid ka viit Shahed-tüüpi drooni, mis lasti välja Primorsko-Ahtarski rajoonist (Vene Föderatsiooni Krasnodari kraist). Kõik viis drooni hävitati Hersoni, Dnipropetrovski, Kirovohradi ja Zaporižja oblastis.
2. Ööl vastu 3. augustit ründasid droonid kuut Venemaa piirkonda. Ukraina relvajõud (AFU) sihivad objekte Rostovi, Orjoli, Belgorodi, Kurski, Rjazani ja Voroneži oblastis. Venemaa kaitseministeerium teatas 75 lennukitüüpi drooni tabamisest. Nende andmetel hävitati enamik neist – 36 – Rostovi oblasti kohal. Kuberner Vassili Golubev teatas, et üleöö lendas piirkonda 55 Ukraina drooni. Rünnaku tagajärjel said kannatada laod Kamenski ja Morozovski rajoonis ning seal puhkes tulekahju. Golubev väidab, et inimohvreid ega vigastatuid pole. Vahepeal rääkisid kohalikud elanikud Telegrami kanalile Astra, et rünnaku alla sattusid Morozovski sõjaväelennuväli ja Rosrezerva Atlase tehas, mis varustab Venemaa armeed naftasaadustega.
Hiljem kinnitas rünnakut lennuväljale Ukraina relvajõudude peastaap. „Tabamus fikseeriti laskemoonaladudes, kus hoiti eelkõige juhitavaid õhupomme. Teave vastase õhutõrjesüsteemide ja lennukite hävitamise kohta on selgitamisel,” öeldakse avalduses.
See on kolmas rünnak Morozovski vastu kolme nädala jooksul. Enne seda rünnati 22. juulil ja 14. juunil lennuvälja, kus baseerub Venemaa 559. kaardiväe pommilennurügement. Esimest korda kahjustasid droonid lennukiangaari ja kahte Su-34 pommitajat.
Samuti teatas Ukraina relvajõudude peastaap rünnakust Rostovi, Belgorodi ja Kurski oblastis asuvate naftabaaside ning kütuse ja määrdeainete hoidlate vastu. Selle tulemusena õnnestus naftasaadustega tabada vähemalt kahte kütusemahutit, täpsustas Ukraina.
Kuberner Vjatšeslav Gladkov teatas põlengust naftabaasis Belgorodi oblastis Gubkinski linnaosas. Ta täpsustas, et droonirünnaku tagajärjel süttis üks kütuse mahutitest, mis kustutati kiiresti ning inimohvreid ei olnud. Vene kaitseministeerium teatas üheksa drooni hävitamisest piirkonna kohal.
Bolhovski mikrorajoonis tabasid kaks drooni elamut. Süttis tulekahju ja see kustutati. Esialgsetel andmetel sai vigastada üks inimene, ütles kuberner Andrei Klitškov. Kokku tulistati Orjoli rajooni kohal alla 17 drooni, teatas vene kaitseministeerium. Nende sõnul hävitati ka kaheksa drooni Kurski ja kaks Rjazani oblasti kohal. Kohalikud võimud ei teatanud kahjudest ega ohvritest. Lisaks olla tabatud üht drooni Voroneži oblasti, Aasovi mere ja Krasnodari krai kohal.
Täna öösel Morozovsk, Kamensk-Šaktinski kandist on jälle teatatud Ukraina droonide tegevusest.
Ukraina kindralstaap teatab, et Ukraina väed tabasid okupeeritud Krimmis edukalt Venemaa allveelaeva ja raketisüsteemi S-400. Neli S-400 süsteemi said oluliselt kahjustada. Sevastoopoli sadamas tabatud allveelaev B-237 „Doniääärne Rostov” uppus kohe. Allveelaev, mille väärtus on 300 miljonit dollarit, oli remondis pärast eelmist rünnakut 2023. aasta septembris.
3. Harkiv: ikka sama seis, aktiivsed tegevused kummaltki poolelt muutusi rindejoones toonud pole.
4. Kupiansk-Kreminna: vene pool tõstis rünnakute arvu ja üksuste suurusi rinde põhjasektoris, muutusi see ei toonud. Keskmine ja lõunasektor: rünnakute arv tavapärasel tasemel ja siingi seis muutusteta.
5. Siversk: hakkas rünnakute arv tõusma, eks näis, kas see nädala jooksul muutusi rindejoones toob.
6. Bahmut: kahjuks suutis vene pool tugevalt ja järjepidevalt töödelda Tšassiv Jari linna idakülge kanali läänekaldal, et Ukraina pidi siin hoidma enda säästmiseks paarisaja meetrist halli ala ning seda suutis vene pool lõpuks ära kasutada ja esimene sillapea linnas kanali läänekaldal sai kanna maha. Ala küll veel väike, ulatub 200 m kaugusele kanali läänekaldast ja sellest 100 m linnas ning laiustki u 200 m, aga väga ohtlik ja kui täna-homme seda likvideerida ei suudeta, siis karta on, et linnas hakkab vene pool kiirelt laiali valguma. Kõlakad küll kirjeldavad Tšassiv Jari linna kui suurt kindlust, aga piltidelt on näha, et suures osas on enamus hooneid hävinenud. Võimalik, et nüüd kasvab ka vene poole dessantnike töösse lükkamine.
Toretski linna servadest tuleb teateid karmidest lahingutest, eile muutusi rindejoones siin ei tuvastanud.
7. Donetsk: rinde loodesektoris suutis eile vene pool end edasi suruda vaid Novoselivka Perša külast edelas ning jälle piki metsaribasid pisu üle kilomeetri edasi saadi. Mujal rinne pidas.
8. Lõunarinne: muutusteta.
Berdjanski suund: vene pool seni otsib mitmes lõigus auke Ukraina kaitses. Suurimad rünnakud piirduvad rühma suuruste üksustega (kolm ühikut soomust jalaväega) aga tavapäraselt need tagasi lüüakse. Jätkuvalt suurema pealetungi ootel selles lõigus.
Tokmaki suund: rahulik.
Melitopoli suund: vaikne.
9. Herson: muutusteta.
10. Ameerika videomajutusettevõte YouTube ei esita nüüd enamuses Venemaal laua- ja sülearvutitesse installitud brauserites kõrge kvaliteediga videosid, vahendab TASS. Ülekandeprobleemid esinevad Google Chrome’is, Operas, Mozilla Firefoxis ja Mi brauseris. Agentuuri teatel töötavad seni korrektselt vaid Yandexi brauser ja Safari, kuid viimase mobiiliversioon suunab kasutaja videomajutusrakendusse. Moscow Times kontrollis videote laadimist Google Chrome’i ja Mozilla Firefoxi töölauaversioonides. Esimeses videos ei esitata videot üldse või 144p, teises – ainult 360p ja madalama kvaliteediga. Kui valite 720p–1080p, on ülekanne katkendlik või peatub.
StatCounteri andmetel on riigis kõige populaarsem brauser Chrome. Mai lõpus kasutas seda 49,16% venelastest. Teisel kohal on Yandex.Browser – 22,91%. Esikolmiku sulgeb Apple Safari 11,19%. Operat eelistab 6,95% venelastest, veel 4,85% valib Microsoft Edge’i. Firefoxi kasutab vaid 3,3% venelastest.
Alates 1. augustist hakkasid YouTube’i kasutajad Venemaal massiliselt teatama hostimise jõudluse järsust halvenemisest. Järgmisel päeval registreeris teenus Sboy,rf enam kui 15 tuhat kaebust, mis ületab oluliselt tavapäraseid näitajaid, mis jäid mitmekümne juurde päevas. Vahetult enne seda teatas riigiduuma infopoliitika komitee juht Aleksander Hinštein augusti alguses YouTube’i allalaadimiskiiruse vähendamisest 70%-ni. Mobiilioperaatorid hakkasid sama eest hoiatama 30. juulil.
kreml väitis, et tal ei ole plaanis platvormi tööd piirata, ning põhjendas probleeme Google’i kohalike seadmete vananemisega. „Turult lahkumisel on oma tehnoloogilised tagajärjed,” rõhutas presidendi pressisekretär dmitri peskov.
Samasuguse selgituse andis ka Roskomnadzor, kinnitades, et süüdi on Google’i seadmete vananemine. IT-spetsialistid on aga välja selgitanud, et praegused probleemid videote YouTube’i üleslaadimisel pole seotud sellega, vaid sellega, et võimud pidurdavad teadlikult googlevideo.com domeeni, kust videot levitatakse. Hiljem kinnitas Google ise, et tal pole massiliste hostimise katkestustega mingit pistmist. VPN-i kasutamisel pole videote allalaadimisega probleeme.
Ka Hinshtein ise andis mõista, et piirangud on inimtekkelised: ta nimetas YouTube’i degradeerimist sunnitud sammuks välismaa ressursi haldamise vastu, mis rikub ja ignoreerib Venemaa seadusi karistamatult. Samal ajal käivitasid võimud teavituskampaania, mille eesmärk oli veenda venelasi, et neil oleks ilma YouTube’ita parem. See viiakse läbi robotite abil. vene presidendi administratsiooni allikas ütles Gazeta.ru-le, et juurdepääsu YouTube’ile võidakse piirata juba septembris ning teenuse aeglustumine on ettevalmistus platvormi tulevaseks blokeerimiseks.
YouTube’i keskmine igapäevane katvus Venemaal on 55,4 miljonit inimest. Venemaa võimud on kavandanud populaarse videomajutussaidi blokeerimise plaane juba täiemahulise sissetungi algusest Ukrainasse, sealhulgas seetõttu, et sellest on saanud opositsiooni ja sõjavastase tegevuskava peamine platvorm. Mediascope’i andmetel ulatus selle aasta aprillis viimase kuu jooksul YouTube’i vähemalt korra kasutanud üle 12-aastaste venelaste arv 95,86 miljonini.
11. Jaelaenude buum on viinud selleni, et venelased ei suuda üha enam oma võlgu teenindada. „Eraisikutele laenuandmise mahu kasvu taustal jätkub suundumus restruktureerimisnõudluse kasvule,” teatab keskpank. Teises kvartalis kasvas tema andmetel taotluste arv võrreldes I kvartaliga 21%, 915 tuhandeni. See on portfelli kasvust märgatavalt kiirem: kolme kuuga kasvasid laenud elanikkonnale 6,3%. rohkem kui 37 triljonit rubla.
Keskpank nimetab suurenenud restruktureerimisnõudluse üheks põhjuseks tänavusest aastast maksimaalse laenumahu suurendamist, mille puhul saab nõuda kuni kuuekuulist krediidipuhkust. Tarbimislaenude ja krediitkaartide puhul kasvas see 1,5 korda (vastavalt 450 ja 150 tuhande rublani) ning 0,7 miljonilt 1,6 miljonile rublale auto laenude kohta. Koos limiidiga on suurenenud ka nende laenuvõtjate hulk, kellel on õigust ümberstruktureerimisele, kui nad satuvad raskesse eluolukorda (laenaja sissetulekute vähenemine üle 30% või elamine hädatsoonis).
Paljud on aga püüdnud suuremaid laene restruktureerida. See oli keskpanga hinnangul peamine (II kvartalis 87,5%) põhjus, miks pangad keeldusid krediidipuhkuse andmisest. Üldiselt kiitsid nad esimesel poolaastal heaks 30,7% taotlustest: 33,5% oma programmide jaoks – see on suurem osa taotlustest (805 tuhat), hüpoteeklaenupuhkuste jaoks – 36,9% (4,9 tuhandest), kuid alates aastast 105 tuhandest krediidipuhkuse taotlusest rahuldati vaid 7,6%.
Selle tulemusena restruktureerisid pangad kuue kuu jooksul 497 tuhat laenu 263 miljardi rubla väärtuses, valdav enamus – 252 miljardit rubla. – nende enda programmide järgi. „See viitab sellele, et finantsturg on jõudnud arusaamisele, et oluline on vältida laenuvõtja maksegraafiku tühistamist. Nii hoiab pank püsiklienti ja suurendab oma atraktiivsust inimeste silmis,” märkis keskpanga tarbijaõiguste kaitse talituse juht Mihhail Mamuta.
Kuigi laenuportfell kasvab kiiresti, siis selle kvaliteet ei halvene: viivislaenude osakaal püsib stabiilne: keskpanga andmetel oli see juuni lõpus 0,6% hüpoteeklaenudel ja 7,7% tarbimislaenudel ning koguarv probleemlaenudel oli 4,2% ehk 1,5 triljonit rubla. Viivitus kasvab, kuid uued probleemid kompenseerivad selle. Keskpank püüab seda kasvu pidurdada baasintressi tõstmisega, mille järel turuintressid tõusevad. Kui tal see õnnestub, võib probleemsete laenude osakaal suureneda: osa vanadest laenudest halveneb edasi, uusi väljastatakse vähem.
Seni ei valmista elanikkonna halb võlg muret, on NES-i professor Oleg Šibanov kindel: kõigile on ilmselge, et ees ootab majanduskasvu ja majapidamiste sissetulekute aeglustumine ning pangad on selle oma mudelitesse sisse ehitanud ja pealegi venelased on laenude osas üldiselt üsna vastutustundlikud. Esimese asjana tegid paljud inimesed, kui sissetulekud kasvama hakkasid, laenude tasumist, märkis Moskva Riikliku Ülikooli professor Natalja Zubarevitš. „Esiteks lõpetatakse laenud, mida sul pole mitte üks või kaks, vaid sageli 4-5, jooksev tarbimine paraneb,” kirjeldas ta tüüpilist käitumismudelit. – Tekkinud on täiendav hüpoteeklaenu tarbijate ring, kes järsult kasvanud sissetulekute juures saavad seda endale lubada. Enne aga maksti kõik laenud ära, söödi, osteti riideid ja hea õnne korral ka auto laenuga. See riik on tapmatu. Riik, kus intressimäär on hull, usub jätkuvalt, et sellise palgatõusuga võivad nad selle laenu võtta. Venelastel on oma ratsionaalsus…
12. Ette vabandused: selle teksti korrektsemaks viimine eriti ei õnnestunud ning paljusid vängeid väljendeid jätsin lihtsalt välja aga lugu annab miskit aimu, kuidas on paljude venelaste käitumine ja mõttemaailm Ukraina sõja taustal.
On üldtunnustatud seisukoht, et enamik venelasi on sõja poolt. Näiteks maikuus toetas Levada keskuse küsitluse järgi Vene armee tegevust Ukrainas 79% (48% „kindlasti”, 31% „pigem”). Kuid ühiskonna suhtumine sõtta on keerulisem. Selle mõistmiseks küsivad mõned uurijad vastajatelt lisaküsimusi nende suhtumise kohta putini hüpoteetilisse otsusesse viia väed välja või eraldada eelarvevahendeid sõjalisteks vajadusteks. Kõik sõltumatud küsitlused näitavad, et sõja kindlad toetajad ja vastased moodustavad elanikkonnast vähemuse. Enamus on kuskil keskel.
Teised viivad läbi kvalitatiivseid uuringuid: neil on palju vähem vastajaid, kuid küsitlus ei piirdu vastustega standardküsimustele. Sellised süvaintervjuud võimaldavad püstitada hüpoteese inimeste motivatsiooni kohta, selle kohta, mis on tegelikult „nende peas”. Meie varasemad uuringud selgitavad, kuidas venelased õigustavad endale sõda ja lepivad sellega, isegi kui nad olid alguses selle vastu: sõda on midagi halba – see ei meeldi, aga kurta on rumal. Nii taastavad nad hävitatud maailmapildi.
Kuid ka siin ilmnes probleem. Ometi arutavad inimesed vahel tundlikel teemadel omavahel hoopis teistmoodi kui võõraste sotsiaalteadlastega. Tekib avalikustamise element ja informandid pöörduvad mõnikord klišeede poole. Et seda vältida ja saada moonutamata andmeid venelaste suhtumise kohta sõtta ja selle mõju kohta inimeste igapäevaelule, viis PS Lab läbi järjekordse uuringu.
Katte all
Tema meeskonna liikmed käisid Sverdlovski oblastis, Burjaatias ja Krasnodari oblastis ning veetsid igas regioonis kuu aega „salajas”. Kõigil kolmel teadlasel oli ühine legend: nad tulid uurima piirkondade igapäevaelu ja selles toimunud muutusi viimastel aastatel. „Selline legend võimaldas meil informantidega esmakohtumisel mitte lausuda sõna „sõda” (või „erioperatsioon”), kuid samal ajal mitte varjata uuringu tegelikke eesmärke – sõda on ju oluline sündmus. mis on viimastel aastatel inimeste elusid mõjutamata jätnud,” selgitab PS Lab. Kõigil oli ühine vaatlusjuhend ja igaüks pidas etnograafilist päevikut.
See meetod võib olla üllatav, tunnistab PS Lab: „Mis see on: teadlased lihtsalt elavad koos nendega, keda nad uurivad, suhtlevad nendega, vaatavad ringi, peavad päevikut – ja seda nimetatakse teaduslikuks uurimistööks?” Kuid sotsioloogid ja antropoloogid kasutavad seda sageli. PS Labi teadlased viisid läbi 75 süvaintervjuud, vaatlesid avalikku ruumi ja seda, kuidas sõda neis peegeldus. Nad osalesid isamaaliste ja militaarteemalistel üritustel, vestlesid autojuhtide, müüjate, baarmenide ja maniküürijatega, küsides neilt tahtmatult, kuidas „sõjaline erioperatsioon” linnaelu mõjutab. Seda kõike jäädvustasid nad etnograafilistesse päevikutesse.
Jutt on kolmest reisist ühe reisi ajal kogutud andmete analüüsi tulemustest – Tšerjomuškini linna Sverdlovski oblastis. Nimi, nagu kõik nimed, on muudetud, kuid see on tõeline linn ja tõelised inimesed. Edukaks etnograafiliseks tööks on oluline osata õigesti „valdkonda siseneda”, veenduda, et uuritav kogukond ei pea uurijat kõrvalseisjaks. Sageli aitavad selles nn väravavahid – inimesed, kes tunnevad hästi nii teadlast kui ka kogukonda.
Tšerjomuškinis sai selliseks väravavahiks Tonja, keda meie teadlane teadis juba enne uuringu algust. Tonja on noor ettevõtja, pärit Tšerjomuškinist. Talle kuulub kohvik Ulõbka, kuhu tulevad lõunatama, sünnipäeva pidama või lihtsalt vestlema mitmesugused Tšerjomuškini elanikud – administratsiooni töötajatest koduperenaisteni – ja ilusalongi Style. Linnas ei ole liiga palju töökohti, mistõttu on Tonja mõlemal ettevõttel oluline sotsiaalne funktsioon ning ta on kohaliku ühiskonna eeskujulik liige, kellel on kõrge sotsiaalne staatus ja laialdased sidemed. Samas on Tonja suurlinna taustaga inimene, kes õppis Moskvas. Tonja ei varja oma vastuseisu ja sõjavastaseid vaateid, kuid ei suru neid kellelegi peale.
Tonja oli uuringu kavandamisega kursis. Tänu oma initsiatiivile ja positsioonile kohalikus ühiskonnas pääses teadlane ligi linnaelanike igapäevase sõbraliku suhtluse ringi. Inimesed tundsid end võõraga hästi, sest usaldasid Tonjat täielikult. Erinevates ettevõtetes tuli aeg-ajalt üles sõjaga seotud teemasid, kuid sagedamini juhtis Tonja vestlust hoolikalt „õiges” suunas.
Kuskil Uuralites
Tšerjomuškin on tüüpiline depressiivne linn. 1990. aastatel suleti selles linnas ettevõtted, kus töötas umbes 10 tuhat inimest, märkimisväärne osa elanikest on tagasihoidliku palgaga riigiteenistujad. Hea raha (kohalike standardite järgi) maksis puidutööstusettevõte – saeveski. Kuid pärast sõja algust ja sanktsioonide kehtestamist hakkas sealne äri langema, kuna toodangut eksporditi peamiselt. Tšerjomuškinist mitte väga kaugel on mitu parandusliku töö kolooniat. Osa linlasi töötab seal või tunneb töötajaid ja vange. Nad on teadlikud vanglates toimuvast, sealhulgas sõtta värbamisest.
Tšerjomuškini elanikud ise peavad oma linna piirkonna standardite järgi vaeseks. Rosstati andmetel ulatus Sverdlovski oblasti keskmine sissetulek 2023. aastal 53,3 tuhande rublani (Venemaa keskmine on 51,3 tuhat). Reaalsed (inflatsiooniga korrigeeritud) sissetulekud kasvasid 6,5%, mis on kõrgem kui Venemaa keskmine 5,6%. Kuid Tšerjomuškin läks sellest sõjalisest õitsengust mööda. Paljudel majadel puudub tsentraliseeritud veevarustus ja gaas. Veevarustuse paigaldamine maksab elanikele umbes 100 tuhat rubla – paljude jaoks on see liiga palju raha. Vaatamata oma väiksusele ei saa linna nimetada eraldatuks – Uuralitest reisivad turistid läbivad seda üsna sageli.
Oli kuidas oli
Kui kujutada ette inimest, kes 23. veebruari 2022 õhtul Tšerjomuškinis magama jäi ja 2023. aasta sügisel üles ärkas, ei ole tal lihtne aimata enam kui aasta kestnud sõda. Läbi linna mööda ja laiuti kõndinud, kohtas meie teadlane mitme nädala jooksul vaid paaril korral sõjalist konflikti meenutavat sümbolit: kahte-kolme Z-kleebiste ja patriootlike loosungitega autot, paari pleekinud lippu fassaadil, linnahotell – üks Z-tähega, teine Püha Jüri lindi värvides – süvistatud hoone seina nii, et need on peaaegu nähtamatud. Linnas ei ole lepinguliste teenuste reklaami ega mingit sümboolikat riigiasutuste ustel.
Tonja sõnul on Tšerjomuškinos viimase aasta jooksul nähtavad sõjamärgid praktiliselt kadunud: inimesed eemaldasid autodelt kleebiseid, varem olid nähtavad hüvastijätud rindega, matused ja ajateenijate matusetalitused ei köitnud enam välist publikut ning linnarahvas hakkas sõja üle arutlema harvemini.
Tonja kohvik Ulõbka, kus teadlane käis iga päev lõunatamas, töötamas või informantidega kohtumas, on võib-olla Tšerjomuškini peamine avalik ruum. Ta püüdis kuulata, mida naaberlaudades arutati, kuid sõjateemalist vestlust kuulis ta vaid korra. Kogunes kümmekond korralikult riietatud inimest vanuses 50–55 (selleks osutus klassikaaslaste kohtumine). Muusika muutub vaiksemaks ja ma võin välja lugeda ühe naise tehtud toosti sõnad: „Lähme võiduni!” Kogunenud toetavad: „Võidu eest!” Niipea kui klaaside kõlin vaibub, kostab teine naishääl: „Millal meie võit tuleb?” Küsimus oli suunatud mehele (hiljem selgus, et ta oli FSB eruohvitser). Tema vastusest õnnestub tabada vaid üksikuid sõnu: „poolakad”, „fašistid”, „NATO”. „Oh, see kestab kaua,” mõistab vestluskaaslane <…> Umbes 10 minutit pärast „võiduka” toosti lülitub jutt üle igapäevastele teemadele ning poliitika ja sõja üle enam ei räägita. .
(Etnograafiline päevik, august 2023)
Märkimisväärne on, et sõjateema võeti kergelt üles, ilma kohalolijate seas pingeid tekitamata ja sama lihtsalt jäeti kõrvale, lahustudes argipäevasesse lobisemisse.
Pärast sõja algust ja seejärel mobilisatsiooni toimusid Tšerjomuškinis ametlikud „patriootlikud” ja „vabatahtlikud” üritused, mille eesmärk oli Põhja sõjaväeringkonna ülistamine ja rinde abistamine: pidulikud hüvastijätud mobiliseeritutega, surnud linnaelanike avalikud matused, sõjas kamuflaaživõrkude kollektiivne kudumine jne. Teatajate andmetel sedaenam pole.
Ühelt meie vestluskaaslaselt, pensionärilt ja linnaüritustel aktiivselt osalejalt Ljubov Vassiljevnalt sai meie teadlane teada, et sõja alguses kogus rinde vajadusteks raha vabatahtlikult ja kohustuslikult administratsiooni kultuuri- ja noorsooosakond. „Kultuur ütles meile… andke üle nii palju kui saate.” Ta rääkis sellest algatusest entusiasmita ja nagu millestki, mis ei olnud enam asjakohane.
Palveteenistus ja kontsert
Linnaelanike sõjahuvi üldise vähenemise taustal on kohaliku kiriku praost Fr. Konstantin. Hiljuti läks ta rindele, kus ta pidas matusetalitusi ja õnnistas sõdureid. Tšerjomuškinos Konstantin korraldab regulaarselt sõduritele nn palvusi. Vastupidiselt teadlase ootustele, kes eeldas, et preester valib sõja õigustamiseks teoloogilisi argumente, rääkis ta temaga antud intervjuus ilmalikus keeles, televisiooni klišeedega – näiteks arutas ta tõsiselt ohu üle välisagentide ja kodumaa reeturite poolt.
Preester avaldas uurijale muljet kui sõja veendunud ideoloogilisest toetajast. Tal õnnestus osaleda kahel Fr. Konstantini jumalateenistusel. Esimesele ei kogunenud rohkem kui 15 inimest. Pärast jumalateenistuse lõppu rääkis preester kokkutulnutele, kuidas ta kuu aega rindel veetis. Teisel palveteenistusel oli rahvast kaks korda rohkem: tavalist seltskonda täiendasid naised, kes kirik õpetaja ja aktiivse koguduseliikme Daria sõnul olid sõdivate sõdurite sugulased. Tunni kestnud palveteenistus lõppes jutlusega Fr. Konstantini, kus ta soovitas „mitte lõõgastuda, ühineda mitte ainult rindel, vaid ka siin kirikus ja palvetada nii palju kui võimalik, et meie lähedased naasiksid tervena, sest võit Pühas sõjalises erioperatsioonis on meiega”. Ilmselt piirdub see kõik ühtede ja samade inimeste kitsa ringiga.
Juba esimesest päevast peale jälgis meie teadlane linnateateid ning uuris infostende ja plakateid, lootes Tšerjomuškinist avastada sõjale antud tohutu institutsionaalse toetuse vilju. Esimene avastus oli propagandafilmi „Tunnistaja” väljakuulutamine Kultuuripalee kinos. Lahkun Ulõbkast ja suundun lähedalasuvasse Kultuuripalee hoonesse. Saal on täiesti tühi. Pöördun igavleva kassapidaja poole ja saan teada, et jõudsin esimesena – filmile pole veel ainsatki piletit müüdud. Istusin sissepääsu vastas pingile, et mitte võimalikest külastajatest ilma jääda, kuid järgmise 15 minuti jooksul ei astunud kultuurikeskusesse mitte ühtegi inimest. Küsin kassapidajalt, kas seda juhtub sageli. Tema sõnul mitte sageli, kuid seda juhtub. (Etnograafiline päevik, august 2023). Kultuurimaja korraldatud filmiõhtuga platsil telgis tuli välja veelgi paremini. Meie teadlane otsustas seda külastada, sest programmis oli ka patriootlik film. Väljakule jõudes ei leidnud ta aga mitte ainult telki, vaid ka mingeid märke avalikust elust.
Teadlase suurimad ootused olid seotud kultuurikeskuses toimuva kontserdiga „Me ei hülga ennast – loominguhooaja avamine”. Plakat ilmus paari nädala pärast. Kultuurikeskuse saalis, otse sissepääsu vastas, on venitatud kamuflaaživõrgu toorik, rahusvlikus kostüümis naine püüab nuputada, kuidas seda punuda. Läheduses on stend sõjaväevormis inimeste fotodega ja pealkirjaga „Isamaa kaitsjad”. Enamik fotosid on teated isamaalistest aktsioonidest: koolilapsed sõduritele kirju kirjutamas, naised võrke punumas ja sokke õmblemas, kamuflaažis mehed humanitaarabi kaste autodesse laadimas.
Kontsert ise ei erinenud ühestki sellisest üritusest provintsi kultuurikeskuses. Kui te ette ei teaks, ei arvaks te kunagi, et see oli heategevuslik kontsert sõjalises erioperatsioonis osalejate toetuseks. See avati lauluga „Palju õnne sünnipäevaks!”, mis aga sisaldas sõna „võit” ja kõik järgmised numbrid osutusid vene kultuurikeskustele omaseks. Alles saate lõpus mainis õhtujuht, et kogutud vahenditega toetatakse kaasmaalasi, kes osalevad „sõjalises erioperatsioonis” ning kultuuri-, turismi- ja noortepoliitika osakonna juhataja soovis meeskondadele mitte vaid loominguline edu ja tervist, aga ka rahuliku taevast nende peade kohal.
Argielust välja uhutud sõja tunde võttis üks kohalik elanik napisõnaliselt kokku: „Kui poleks perioodilisi uudiseid surmajuhtumitest ja matustest, võiks sõja täielikult unustada.”
Ja see sõnastus viitab sellele, et täielikku unustust ikkagi ei toimu.
Surm, raha, perekond
Protsentuaalselt ei läinud rindele kuigi palju Tšerjomuškini elanikke: Tonja tuttavate arvutuste kohaselt viidi lähimast kolooniast umbes 20 vangi, mobiliseeriti umbes 60 linnaelanikku ja veel umbes 20 vabatahtlikku. Sõjast naasnud, hukkunud või rindel viibinud inimestega osutus aga iga kodanik, kui mitte otse, siis ühe käepigistuse kaudu tuttavaks. Seetõttu muutub iga uudis surmast, rindele saatmisest või sõjast naasmisest avalikuks sündmuseks.
Tragöödia linna jaoks oli mobiliseeritud noore kooliõpetaja surm, kes seitse päeva pärast Tšerjomuškinist saatmist naasis kirstus, kellel polnud aega rindele jõuda. Mitmete informaatorite sõnul nutsid matusel kõik, „kõik jumaldasid teda” tema inimlike omaduste ja lastearmastuse pärast. Tšerjomuškini elanikud erutavad eriti noorte sõtta saatmised.
„Nad tulid just sõjaväest!” – hüüatab maniküürija Alena. Tema kolleeg Ljuda kordab teda: „Nad saadavad lapsed sõdima!” (Etnograafiline päevik, august 2023)
Sellised arutelud kutsuvad esile sõjalise konflikti kriitikat, kusjuures selle alguse süüd langevad abstraktsetele võimudele kuskil…. „Need …(väga ropud sõnad)! Ja meie poisid on lihtsalt suremas, sest nad ei saa seda maad jagada!” — võtab Luda napisõnaliselt kokku. See kriitika ei muutu aga valitsuse kriitikaks ning konkreetsete isikute vastutuse küsimust ei tõstatata üldse.
Pereväärtused on sõjale võimas antitees, millega võrreldes saab sõjategevuse kindlasti hukka mõista.
Aastaid kultuurimajas töötanud pensionär Ljubov Vassiljevna meenutab järjekordse noormehe surma, kelle surnukeha Tšerjomuškini linna tagasi ei tulnud („Ta oli tubli poiss, mängis akordionit… Isegi midagi polnud, matta saabas ja jalg baretis!”) lülitub kohe üle üldisemasse perekondlikku konteksti, mis on tema jaoks tähenduslik: „Emal on üks poeg, ta kasvatas teda üksi, ilma meheta <…> Ja üks! poeg, ja sellest on juba aastaid möödas… Oleks vähemalt laps maha jäänud. Tüdrukud, sõda on väga hirmutav!” (Etnograafiline päevik, august 2023)
Naised kogevad sõda kui ohtu perekonnale, sealhulgas Ukraina poolel. „Kust nüüd – nii palju on juba tapetud – kust saavad Ukraina tüdrukud peigmehi?” – hüüatab Ljubov Vassiljevna. Vestluses Tonya ja meie teadlasega rääkis ta korduvalt vene rahva rõhumisest Krimmis ja Donbassis ning jõudis isegi enda jaoks pettumust valmistava järelduseni: sõja võimalikult kiireks lõpetamiseks on vaja ära võtta Kiiev. Ja ometi on perekonna terviklikkus tema jaoks sedavõrd oluline teema, et sel teemal arutledes kaotavad tema jaoks ajutiselt ka erimeelsused “vaenlase maaga” ning propaganda narratiiv vajub tagaplaanile.
Teine oluline sõjaga otseselt seotud teema on raha. Vaese Tšerjomuškini elanikud hoolivad sellest mitte vähem kui surmast ja perekonnast. Väikeses Tšerjomuškinos teenimise ja kulutamise küsimused pole sugugi privaatsed. Kui inimene ostab auto, teeb remonti või saab kõrget palka, teavad sellest kõik. Sõda tekitas Tšerjomuškinis palju sarnaseid majandusuudiseid.
Inimesed arutavad aktiivselt sõjaväe sissetulekuid: palkasid, surmatoetusi ja sotsiaaltoetusi. Tonjal külas käies meenutasid klassikaaslased ühiseid tuttavaid, kes olid sõtta läinud: Mihhailov ütleb: „Mu palk on 180 tuhat, ma naudin.” Ja Tonja sõber Kolja, kes veetis nooruses mitu aastat vangis, rääkis ühe tuttava rikastumise loo: neiu sõlmis mehega kirjaabielu, kui too veel tsoonis viibis, kust ta peagi Wagnerisse värvati. „Ta võitles kolm kuud, ta oli …. Ja ta ise on lastekodust, saatis talle kõik kohe. Ta sai seitse miljonit. Käis kolm päeva kohtingul!” – lõpetas Kolja naerdes.
Lisaks rahateenimisele arutavad Tšerjomuškini elanikud sõjaväerahaga oste: autosid või näiteks kuldehteid, selliste naiste kokkutuleku ühe külalise sõnul võtavad neist osa ainult need, kes SVO-st raha saavad. (Etnograafiline päevik, august 2023)
Vaid raha pani Tšerjomuškini elanikud mäletama mõne linlase ukraina päritolu. Naiste koosviibimisel hakkasid kohalolijad arutlema kohaliku elaniku üle, kes kolis pärast 2014. aastat Donbassist Tšerjomuškini. Maniküürijad Alena ja Marina arvavad, et sellised Ukraina passiga inimesed naudivad märkimisväärset kasu: „Hüpoteegid on jama, tal on nüüd kõik olemas. Nende jaoks – palun. Ja meie jaoks – mitte midagi.”
Tüdrukuid huvitas eranditult majanduslik aspekt, mitte poliitiline või etniline. Kogu oma Tšerjomuškinos viibimise ajal ei kuulnud teadlane kordagi kedagi põlgusega või kahtlusega rääkimas kohalikest Ukraina juurtega elanikest. Vaid „ihulähedane” rahateema sundis vestluspartnereid ukrainlastest tuttavaid omaette gruppi eraldama.
Raha on olulise motiivina kohal ka sõjaga seotud perekondlike ja eetiliste konfliktide arutelul. Üks selline juhtum on surnud õpetaja lese käitumine.
„Kirsturaha eest ostis ta kalli auto ja kuu aega pärast abikaasa surma tantsis ta diskol rõõmsalt.” (linlaste tunnistuste järgi). Lesknaise juhtumi vaatas läbi õde Žanna, kes tuli Tonjale külla. Ta ütles, et lesknaist peeti liiderdajaks ja liiderduseks, kuid tema otsus erines avalikkuse omast: „Mida ta veel teha saab? Tema elu läheb edasi!” (Etnograafiline päevik, august 2023)
Sarnast juhtumit arutati naiste koosviibimisel ühe ilusalongi töötajaga. Maniküürija Alena rääkis ühest linnas tuntud tegelasest: „Meil on lihtsalt sellised tüdrukud nagu Petrova. Ta kasutas seda abikaasalt saadud raha auto ostmiseks. Ja samas autos sebib ta oma väljavalituga ringi. Ja kõik teavad seda! Ta tuleb sõjast tagasi ja ta on nagu hüplev jänku, edasi-tagasi. Ja ongi kõik, mu mees lahkus, ta kurat jälle galoppis.”
„See kõik on jama – inimest pole olemas”
Pole juhus, et raha osutub moraalsete dilemmade vallandajaks: see vastandub pereväärtustele.
Žanna selgitab, miks sõbranna ei taha meest rindele tagasi lasta: „Meil on vaja lapsi saada. Pole tõsi, et ta hiljem naaseb.” Žanna jaoks oli oluline seda seisukohta rõhutada: „Ma usun, et elu pole raha väärt… Isegi kui ta sureb, makstakse need maksed, siis on see jama – meest pole!” (Etnograafiline päevik, august 2023). Sõja ja raha üle arutledes naiste kokkutulekul osalejad jõudsid sarnasele järeldusele: „See pole seda väärt.”
Naised on üksteisega solidaarsed, seavad kahtluse alla oletatava meeste loogika, et sõda on lihtne raha. Alena: „Kas sa lähed raha järele? Milleks kurat teil seda niimoodi vaja on?” Luda nõustus: “Nad on raha pärast rumalad. Alena jätkas meest parodeerides: „Ma pigem teenin seal raha. Ma teenin seal 200 tuhat rohkem, kui ma siin saeveskis saan. Jah, parem saeveskis!” Alena: „Teenin ise selle 200 tuhat ja tean, et mul on kõik olemas ja mu pere on terve. Ja ma ostan need kõrvarõngad endale ja minu kõrvale tuleb mees. Ma ei saadaks kunagi oma meest kindlasse surma!” (Etnograafiline päevik, august 2023)
Lisaks ostmistele arutavad Tšerjomuškini elanikud sõjaga seotud kulusid, mis langevad sõdurite ja nende perekondade õlule – soomusvestid, varustus.
Õde Žanna, vastates Tonja küsimusele, miks tema sõbra abikaasa keeldus vaatamata võimalusele raha teenida sõtta minemast, ütles, et see oli kahjumlik: „Nad ostavad kõik omal kulul – varuosi, jalanõusid.” Ühel naiste koosviibimisel karjus ilusalongi töötaja Ljuda peaaegu: „Mul on sõber, kui tema poeg Põhja sõjaväeringkonda sattus, võttis ta 100 tuhat laenu, et täielikult ära varustada last!” Alena kordas: „Nad võtsid meilt 180, 180! Et kõik ära osta!” (Etnograafiline päevik, august 2023)
Kõnelejad leidsid, et see on ebaõiglane ja mõnikord muutus see tunne kriitilisteks avaldusteks võimude vastu. Uurija tahtlikult naiivsele küsimusele, miks tavalised inimesed peaksid sõja eest maksma, mis adresseeriti Alenale ja Ljudale, vastas üks neist: „Kas te küsite minult? Küsige lihtsalt valitsuselt!”
Kõige sagedamini hakkavad inimesed sõda kritiseerima, jagades rindel olevate sõprade siseteavet, mis ei lange kokku SVO ametliku kuvandiga.
30-aastane autoteeninduse töötaja Vitja selgitas kirglikult: „See, mida nad teles räägivad, on jama! Kõik poisid, kes seal praegu võitlevad, ütlevad, et te ei tohiks kedagi usaldada. See, et meie kaitseministeerium teatab, et meil on minimaalsed kaotused, on kõik rumal. Paljud inimesed surevad iga päev nende ja meie poolel.”(Etnograafiline päevik, august 2023)
Nii et linn teab mõlema poole tohututest kaotustest.
Paralleelselt Tšerjomuškin
Tšerjomuškino inimesed on sõja teemast selgelt väsinud. Enamiku elanike seas on poliitika harv jututeema. Meie uurija avastas, et tema vestluskaaslastel oli terve arsenal fraase tundlike teemade arutelude blokeerimiseks: „paneme selle poliitika teema lukku, mul on piisavalt telekast”, „kõik, ärme räägi sõjast”. „Oleme lihtsad inimesed, me ei saa palju poliitikast aru” jne.
Ja ometi näitavad Tšerjomuškini elanikud sõjast emotsioone ja kurdavad selle üle. Üldiselt on kõik valmis nõustuma, et sõda on halb ja hirmutav. Kuid kuna sõjast, kahjust ja kannatustest, mida see Ukrainale ja selle elanikele toob, on palju erinevaid emotsioone, räägivad vaid „erioperatsiooni” veendunud vastased. Enamiku venelaste jaoks, kes õigustavad sõda ja on samas rahulolematud selle erinevate aspektidega, ei ole sõja kui ukrainlaste vastase kuriteo kriitika aktuaalne. Vastupidi, selline kriitika sunnib neid õigustama Venemaa tegevust, püüdes vältida kaasosaluse dilemmat.
13. Lühiuudised
Iraan võib Iisraeli lüüa nädala jooksul.
Ungari välisminister Szijjártó teatas, et Venemaa naftatransiidi peatamist läbi Ukraina koordineeriti Brüsselist.
Juulis koges Venemaa naftaeksport selle aasta suurimat langust, kusjuures eksport Lääne suurematest sadamatest langes ligi 20 kuu madalaimale tasemele. Enim vähenesid tarned Hiinasse, mis langesid üle 1,4 miljoni barreli päevas. Seda Venemaa nafta vähenemist kompenseeris osaliselt suurenenud eksport Saudi Araabiast ja Ameerika Ühendriikidest. Venemaa nafta kogueksport meritsi oli peaaegu aasta madalaim, Läänemere sadamate saadetised olid madalaimad alates 2022. aasta detsembrist.
Rumeenia kavatseb teha koostööd Ukrainaga raketi R-360 „Neptune” arendamiseks ja moderniseerimiseks. Selle partnerluse eesmärk on ühiselt kontrollida Musta mere rannikut sõjajärgsel perioodil. Praegu tegeleb Ukraina raketi laskekauguse suurendamisega 1000 km-ni ja tootmise suurendamisega.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
