Sõja ülevaade: 884. päev – vene pool jätkab pikkade sammudega edenemist
Avaldatud: 26 juuli, 2024
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 26. juuli 2024:
Donetski rinde loodesektoris kahjuks jätkab vene pool liialt pikkade sammudega edenemist, mujal rinne pidas.
1. Eile öösel Odessa, täna mujalgi.
2. Krimmis palavust jagus…
3. Harkiv: ikka aktiivsed mõlemad pooled, muutusi rindejoones ei tuvastanud.
4. Kupiansk-Kreminna: vene poole rünnakuid jagus, muutusi mitte.
5. Siversk: seni pigem sidumise iseloomuga vene poolsed rünnakud.
6. Bahmut: muutusteta, kuigi suruvad kui hullud.
7. Donetsk: kahjuks käriseb rinde loodesektor edasi.
8. Lõunarinne: muutusteta.
9. Herson: muutusteta.
10. Venemaa importis sanktsioonidest mööda minnes 6000 varifirma kaudu 4 miljardi dollari väärtuses Lääne kiipe.
11. Hiina, India ja Türgi keeldusid putini palvetele vaatamata Venemaa maksete blokeerimise lõpetamisest.
12. „Riskid on suurenenud.” Pangad ja maaklerid lakkasid uskumast Venemaa keskpanga ametlikku rubla vahetuskurssi-
13. Huthide rünnakute ohvriteks on jätkuvalt Venemaalt lasti vedavad laevad, vaatamata putinile antud lubadustele ja „venelased pardal” signaalidele.
14. Riigiduuma teatas YouTube’i aeglustamisest 70% võrra alates järgmise nädala lõpust.
15. Murepilved Ukraina finantstaevas.
16. Ungari võttis Hiinast 1 miljardi euro väärtuses laenu.
17. Lühiuudised
Veelgi on intensiivistunud vene poole pommitamine ning selle hulgas liugpommide heitmine, eile olla neid teele saadetud lausa 105. Kui enamusel rinnetel on Ukraina suutnud rinnet hoida (kuigi vene pool surub ikka hullult), siis kahjuks Donetski rinde loodesektor kipub järjest enam kärisema. 61 000 elanikuga Pokrovski linnani on veel 18 km.
Enamus Ukraina muresid on siiski sõjalise abi vähesus ning lääneriikide suutmatus kogu Venemaa-suunalist kaubandust läbi lõigata. Karm küll, aga enda arvamus on, et iga ostetud või Venemaale müüdud toode on „vereraha”, sest sellelt makstakse makse, mis otsapidi jõuabki vene sõjanduse valdkonda… see oleks tulnud lõppkokkuvõttes palju odavam, kui toetada jooksvalt finantsiliselt Ukrainat.
1. Eile öösel keskendus Venemaa taas Odessa piirkonnale. 38 šahedist lasti alla 25. Kolm lendasid üle Rumeenia piiri. Rumeenia teatas, et leidis neljapäeval oma territooriumilt vene droonikilde ja NATO teatas, et ei näe märke tahtlikust rünnakust alliansi territooriumile.
Täna öösel ründas vene pool ballistilise raketi Iskander-M ja Shahed tüüpi droonidega. 22 droonist lasti alla 20 Hersoni, Sumõ, Žõtomõri ja Tšernihivi oblastis.
2. Ukraina väed kahjustasid Krimmis vene armeed varustanud ja vedelgaasi transportinud raudteeparvlaeva Slavjanin, öeldakse Briti sõjaväeluure raportis. „23. juulil 2024 kahjustasid Ukraina väed Venemaal Kavkazi sadamas raudteeparvlaeva Slavjanin. See löök tekitab Venemaale peaaegu kindlasti täiendavaid logistilisi probleeme Lõuna-Ukraina okupatsioonivägede varustamisel ja veeldatud gaasi regionaalses ekspordis,” märgitakse raportis. Parvlaev Slavjanin saadeti ainsa seda tüüpi laevana Kavkazi sadamasse, kuna mai lõpus toimunud Ukraina rünnaku tagajärjel said tõsiselt kannatada veel kaks sarnast laeva. Luure usub, et vene armee on nüüd sunnitud kasutama varustamise taastamiseks silda üle Kertši väina. „On tõenäoline, et Venemaa peab nüüd riskima kütuserongide liikumisega üle Kertši silla, mida ta on püüdnud vältida alates rünnakust sillale 2022. aasta oktoobris,” rõhutatakse raportis. See tähendab, et seda kasutati rahvusvahelistel vedudel kuni kahe eelmise raudteeparvlaeva kahjustamiseni. Seda kasutati Vene Föderatsiooni sõjalise logistika huvides ja oli tegelikult ainus selline element, mis ühendas mandri raudteed Krimmi raudteega.
Ukraina partisaniliikumise Atesh teatel viivad Venemaa väed massiliselt varustust Kertši sillale lähemale. Nad paigutavad Krimmi lääneosast strateegilise piiripunkti poole ümber säilinud õhutõrjesüsteemid, lennunduse, radarid ja sõjalised rajatised. Partisanid teatavad, et okupandid suudavad õhutõrjesüsteemide kriitilise puuduse tõttu katta vaid ühe piirkonna poolsaarest.
Belgorodi oblastis Borissovi rajoonis purustas tank auto Niva – autojuht hukkus, teatab kohalik Telegrami kanal Ashes. Juhtum oli Berezovka külas 24. juulil. Allikate sõnul liikus Niva mööda peateed, kui käänakust sõitis talle vastu tank, mis pidi reeglite kohaselt teed andma. Foto näitab, et Niva esiosast pole praktiliselt midagi järel. Kokkupõrke tagajärjel hukkus kohapeal juht, 73-aastane Berezovka elanik Konstantin Lopatkin. Uurijate sõnul suri ta „südamerikke tõttu”. Pealtnägijad väidavad, et tankimeeskond „oli segaduses ja naeris neile näkku”. See on viimase kuu jooksul teine intsident, kui tank tabas Belgorodi oblastis tsiviilsõidukit. Juuli alguses purustasid purjus sõjaväelased sarnastel asjaoludel Graivoroni elaniku Andrei Aleksejevi auto ja too suri. Tankimeeskond üritas sündmuskohalt põgeneda, kuid tabati siiski. Politsei viis kinnipeetavatele läbi tervisekontrolli, mis kinnitas alkoholi esinemist veres. Tanki juhtinud sõjaväelase suhtes algatati kriminaalasi. Ta on eeluurimisvanglas.
Täna öösel oli suurem õhurünnak Krimmi suunal. Saki lennuväljal tabati laskemoonaladu, kus olid ka õhk-õhk raketid. Miskit põleb Novofedorovka lennuväljal. Jevpatorijas töötas õhutõrje. Simferoopolis oli kuulda plahvatusi.
3. Harkiv: muutusteta, aga prognoosib kasvavat vene poole survet, aga edulootust vist neile siiski ei prognoosi, küll teeb muret võimalus piki piiri järgmiste sektorite hõivamine sidumaks veelgi rohkem Ukraina üksusi.
4. Kupiansk-Kreminna: vene poole tahe siiski suuta kuskilt läbimurre tekitada pole kadunud, ressurssi ka jagub, vahel mõni samm edasi saadakse (eile mitte) aga kulu on neil väga kõrge. Seni kipub arvama, et suurt läbimurret siin rindel vene poolele ei prognoosi ja äkki sügiseks on vene üksuste kulumisaste tasemel, kus Ukraina suudab pisu enam üllatada… kui leiab mooduse, kuidas järjest kasvavas kindlustuste rajamise massis läbimistee leida…
5. Siversk: pigem sidumisiseloomuga rünnakud, aga eks ikka otsitakse, kas kuskilt leitakse mingigi ava…
6. Bahmut: siin rindel on suutnud Ukraina pigem meeldivamalt üllatada ja rinne püsib.
7. Donetsk: no ei lähe hästi ei New-Yorkis ega rinde loodesektoris.
New-Yorki juures laiendab vene pool oma 5 km sügavust rünnakuplatsdarmi ning järjest surub hoone kaupa Ukraina kaitsjaid põhja poole. Sammud küll ei ole enam nii pikad tänu Ukraina kasvanud vasturünnakute intensiivsusele, aga need on kahjuks pidevad.
Üks vene poole pideva edasitungimise põhjusi on totaalne üleolek isikkoosseisus, hoolimatus kaotustest ning kahjuks ei jagu nii suure massi vastu kõigis rindelõikudes Ukrainal piisavalt kaudtulemoona, rääkimata laskemoonast. Droonegi võiks rohkem olla. Sestap paneb kurvalt vaatama, et juba u 10 Leopardi tanki andmine Ukrainale on esikülje uudis… kogu sõja mõistes on see ju pisku…
Rinde loodesektoris kipub seis minema kahjuks järjest hullemaks ning edenemise kiirus on hakanud isegi tõusma. Kui üleeile päeval suutis vene pool piiramisrõnga Progressi küla juures sulgeda, siis eile öösel õnnestus 31. OMBr võitlejatel piiramisrõngast välja murda.
DeepState kanali kommentaar sellele: eile Progressist põhja pool oli äärmiselt dünaamiline ja intensiivne päev. Kella 14.00 paiku piirati, nagu ennustati, täielikult sisse piiratud hulk 1. ja 3. pataljoni vaatlusposte. Brigaadiülem ei andnud kordagi läbimurdmiskäsku, mistõttu selles piirkonnas viibinud isikkoosseis seisis silmitsi tõsiasjaga, et poisid murravad läbi võideldes. Suurtükiväe, õhuluure ja sellega seotud vägede koordineeritud tegevuse toel ning maapealsete ohvitseride kontrolli all suutsid 1. ja 3. pataljoni kutid täies koosseisus piirkonnast välja murda. See oli väga närviline ja raske operatsioon. Vähemalt paaritunnine hilinemine võib kaasa tuua teise piiramisrõnga. Pole vaja selgitada, kui palju informatiivseid argumente Katsapi propaganda saanud oleks. Kõige tähtsam on, et võitlejad oleksid elus ja jätkaksid vaenlase ohjeldamist. 31 ja 47 OMBr jäävad selle piirkonna kaitse peamisteks tugisammasteks. Muidugi mitte ilma lähetatud üksuste abita, mida on päris palju. See juhtum peaks paljudele komandöridele meelde tuletama, et nad ei tohi inimesi hooletusse jätta ning usaldama allohvitseri ja ohvitsere, kes on otseses tegevusliinis.
Progressi külast põhjas suutis vene pool hõivata korraga u 2×2 km ala (põllud) ning piki ida-läänesuunalisi metsasiilusid pidi surub vene jalavägi massiga edasi. Kipuvad need üksused isegi kuni 50-60-pealised olema ja pisu keeruline on mõnes eesliinil oleval või isegi jao suurusel üksusel sellist massi kinni pidada.
Sama taktika töötas Progressi külast läänes, kus vene pool suutis selliselt edeneda lausa 3 km ja muudkui hargneb metsasiilusid pidi laiali ja kahjuks on näha siin lõigus, kuidas hetkel Ukraina kaitse selle uue vene taktikaga hakkama ei saa. Selliselt jõudis vene pool eilseks korraga nii Progressi külast 2 km kaugusel loodes asuva Ivanivka külani, läänes 3 km kaugusel asuva Vesele külani ning jõudis läbi murda end Vovze külast Progressi külast lõunas. Osa küla küll veel hall ala ning kahjuks prognoosib sellist edenemise jätkumist. Loodan, et Ukraina suudab siia koondada rohkem jalaväevastast moona ja miine.
Õnneks mujal rindel vene pool edasi ei saanud ja soomusega üle suurte põldude teekond tavaliselt lõppeb fataalselt. Seni pole tuvastanud ka ATV-de ega tsiklite edusamme…
8. Lõunarinne: muutusteta.
Berdjanski suund: paar rünnakut vaid.
Tokmaki suund: suht vaikne ehk siis kaudtuli, lennundus ja droonid oma tööd tegid.
Melitopoli suund: vaikne.
9. Herson: saartel Dnepri deltas on kasvanud vene poole aktiivsus, mõni rünnak päevas ka Ukraina sillapeade suunas, muutusi rindejoones ei tuvastanud.
10. Venemaal õnnestus mööda hiilida lääne pooljuhtide tarnekeelust, mida saab kasutada relvade tootmiseks. 2023. aasta neljandas kvartalis oli nende import peaaegu võrdne 2021. aasta lõpu impordiga. Ostude tagamiseks loodi hiiglaslik varifirmade võrgustik ning märkimisväärne osa kiipe saabus läbi Hongkongi, leidis New York Times (NYT) peaaegu 800 000 kaubasaadetise analüüsi põhjal tolli-, ettevõtete ja sanktsioonide andmeid uurides. Tõsi, tänavu on järsult vähenenud tarned läbi Hongkongi ja teise elektroonika paralleelimpordi keskuse Hiina. Oma osa võis mängida USA sanktsioonide karmistamine, mis hakkas ohustama selliste tehingute eest arveldusi teenindavate pankade musta nimekirja sattumist.
Alates sõja algusest on enam kui 6000 ettevõtet Venemaale tarninud peaaegu 4 miljardi dollari väärtuses keelatud kiipe, näitas NYT analüüs. Kuigi nende Ameerika ja Euroopa tootjad, järgides sanktsioone, ei tööta Venemaaga, ühendatakse vahendajad pärast seda, kui kiibid jõuavad rahvusvaheliste edasimüüjateni – Hongkongis, Hiinas, Türgis, Indias, Serbias ja Singapuris. Kui ühel ettevõttel on raskusi või hakatakse kahtlustama Venemaal töötamist, tekib kohe asemele teine, sageli samade omanikega. Mõned on aga töötanud juba pikka aega ja kuuluvad Venemaa ärimeestele. Nende hulgas on ettevõtteid, mis on registreeritud Hongkongi kontorikeskuses aadressil 135 Bonham Strand. Nende kaudu liikus kümnete miljonite dollarite väärtuses kiipe, selgitas NYT. Juunis oli kontor 704, kus peaks asuma kaks, Olax Finance ja Rikkon Holding, tühi ja nägi välja asustamata.
Kokku oli 2022. aastaks selles bürookeskuses 11 ettevõtet, mille omanikeks olid Aleksei Tšitšenev ja Mihhail Vinogradov. Enne sõda vaid kaks olid seotud kiipide müügiga Venemaale. Üks neist, Kvantek, müüs 2021. aasta teisel poolel kahele Venemaa ettevõttele 4,1 miljoni dollari väärtuses pooljuhte. Aasta hiljem oli tal peaaegu sama müügimahuga juba neli klienti ning mängu astusid ka teised Tšitšenevi ja Vinogradovi ettevõtted. Nii müüs Saril Overseas 2022. aasta teisel poolel Peterburi elektroonikaimportijale Stoutile keelatud kiipe 7 miljoni dollari väärtuses. Kokku sai Stout Bonham Strandi ettevõtetelt 135 sanktsiooniga toodet väärtusega üle 21 miljoni dollari, selgus NYT ülevaatest.
2023. aasta juulis lisasid USA ja Suurbritannia Stouti sõjaliste ettevõtete varustamise eest musta nimekirja. Elektroonikaseadmete tarnete hulgas, mille ettevõte avalikult märkis, olid ainult printerikassetid, kuid SPARK-i registris Stouti kaardil olevate kontaktide e-posti aadress langes kokku suure elektroonikakomponentide tarnija domeeniga, märkis OES Spetspostavka, Fontanka. Nende ettevõtete kontorid asuvad üle tee samal tänaval, ametlike klientide hulgas on suured teadus-, tehnika- ja tootmisettevõtted, põhiline tootevalik on laser- ja optikasüsteemid.
2024. aasta veebruaris kanti EL-i sanktsioonide nimekirja koos sama Stoutiga OES Spetspostavka, aga ka ettevõtted Fregat, Chipdevice ja Leningrad Laser Systems, millele läksid tööle Tšitšenevi ja Vinogradovi ettevõtted. Kõiki neid Peterburi ettevõtteid ühendavad ühised omanikud ja domeeninimed, näitas NYT analüüs. USA kehtestas nende vastu ka sanktsioonid.
2023. aasta neljandas kvartalis imporditi Venemaale tolliandmetel peaaegu sama palju keelatud kiipe kui kaks aastat varem, sõjaeelses viimases kvartalis, selgitas NYT. Kuid selle aasta jaanuaris-mais langesid moodsa mikroelektroonika tarned Hongkongi kaudu 28% ja Hiina kaudu 19%, vastavalt USA kaubandusministeeriumi andmetele, mille sai Reuters. „On põhjust olla optimistlik, et oleme suutnud seda voogu aeglustada,” ütles USA kaubandusministeeriumi ametnik agentuurile, lisades, et Hiina on endiselt suur probleem. Tema sõnul tulenes see mitmest asjaolust, sealhulgas USA karmist tegevusest sanktsioonide rakendamisel, aga ka ühisest tööst elektroonikatootjatega, kelle tooted jõuavad Venemaale ringteed pidi. „Me räägime iga ettevõttega, mille komponente leidub Ukraina lahinguväljal,” lisas ametnik. Mitmed Ameerika ministeeriumid koos ettevõtetega püüavad jälgida oma toodete edasist liikumist läbi tarneahela ja tõrjuda sellest välja kahtlased vahendajad.
Oma osa võivad mängida ka raskused, millega Venemaa sel aastal arveldamisel kokku puutus pärast seda, kui USA teatas kavatsusest kehtestada teisesed sanktsioonid pankade suhtes, kes teenindavad keelatud toodetega tehinguid.
11. Vaatamata putini üleskutsetele muuta Venemaa majandus isemajandavaks, mängivad sidemed välismaailmaga jätkuvalt olulist rolli. Tooraineeksport aitab täita eelarvet ning importkaupu vajavad kõik majandusharud – toidu-, tarbe-, tööstus- ja sõjatööstuskompleks (mis jätkab rakettide, droonide ja muud tüüpi relvade jaoks vajaliku lääne elektroonika ostmist).
Sanktsioonide karmistamine muudab aga üha keerulisemaks välismajandustehingute arveldused, ajades meeleheitele nii ärimehed kui ka keskpanga juhid. Makseprobleemide lahendamiseks, mis on hakanud tekkima suhetes isegi „sõbralike” riikidega, on kõik vahendid head, ei tohiks põlata vananenud ega eksootilisi mehhanisme, ütles Venemaa Panga esimehe esimene asetäitja Vladimir Tšistjuhhin kuu aega tagasi. „See, mis meile eile tundus, on ebapopulaarne – seal, ma ei tea, vahetustehingud, mõned kliiringsüsteemid, krüpto kasutamine – kõike on vaja testida, kõike tuleb proovida.”
Probleemid lõunapiiridel
USA detsembris ja juunis kehtestatud uued piirangud seadsid Venemaaga kauplevate riikide pangad sekundaarsete sanktsioonide ohule. Hiina ja Türgi pangad viivitavad või jätavad seetõttu üha enam maksmata, muutes nii impordi- kui ka eksporditehingud keeruliseks, kui mitte võimatuks, kirjutab Bloomberg. Nafta eest makstud raha väljavõtmisega seotud probleemid Indias lahenesid vaid osaliselt ning maksete tegemine läbi kolmandate riikide on kulukas, ütles agentuurile Venemaa valitsusele lähedalseisev isik.
Nelja Venemaa toorainet eksportiva ettevõtte tippjuhtide sõnul said tehingud Hiinaga paljudel juhtudel võimalikuks vaid endistes NSV Liidu riikides asuvate agentide kaudu. Selliste tehingute puhul välisvaluuta, sealhulgas jüaan, Venemaale ei jõua: Hiina kliendid maksavad agentidele kolmandates riikides jüaanides ja nad kannavad Venemaale eksportijatele rublasid, ütlevad selliste skeemidega tuttavad inimesed. Kuid isegi sellised tehingud on nende sõnul tulvil raskusi, kuna paljudel vahendajariikidel on valuutaülekannetele oma piirangud.
Krüptovaluutamaksed läbi Hongkongi muutuvad üha populaarsemaks, kuid isegi siin on venelased sunnitud kasutama vahendajate teenuseid sellistes riikides nagu Usbekistan või Kasahstan, ütlesid Bloombergile kaks toorainete eksportijate esindajat ja üks krüptovaluutamaksetega seotud isik. Kolme agentuuri allika väitel on Venemaa ettevõtted proovinud isegi importijatega teha bartertehinguid (need olid Venemaal populaarsed 30 aastat tagasi ebastabiilse raharingluse aastatel) või valuutavahetustehinguid.
Meedias, poliitikute ja ärimeeste väljaütlemistes vilksatab pidevalt 240 miljardi dollari suurus – nii palju on kaubakäivet Venemaa ja Hiina vahel, mis on sõjaeelsest tasemest kasvanud 60% (sh 2023. aastal 26,3%). Kuid see näib olevat piir: majandusprobleemide käes olev Hiina ei lepi rohkem nafta, kivisöe ja gaasi ning sanktsioonide ja oma piirangutega Venemaa majanduses, kus on ainult sõjatööstuskompleks ja sõjaga seotud tööstusharud kiiresti kasvavad, hoiab ära tarnete olulise suurenemise Venemaale. 2024. aasta esimesel poolel vähenes Hiina eksport Venemaale 2023. aasta sama perioodiga võrreldes 1%.
Probleem vastastikuses arveldamises Hiinaga on kõige teravam kaubavahetuse mastaabi tõttu, kuid Venemaa ettevõtetel on sarnased raskused Türgis, vahendavad Bloombergi allikad. Seal pole aga olukord nii hull, sest Venemaaga on tegevuse lõpetanud vaid üksikud pangad ja kaubavahetus käib peamiselt rublades: Türgi statistika kohaselt kasvas jaanuarist maini Türgi ekspordi osatähtsus Venemaa valuutas 50%. .
Indiaga arveldamise raskused tulenevad jätkuvalt suuresti sellest, et seal on konverteeritav valuuta, mida ei saa riigist välja võtta. India pangakontodele on kogunenud 8 miljardit dollarit makseteks ruupiates Venemaa nafta eest. Kuigi venelasi julgustatakse neid ruupiaid kasutama India kaupade ostmiseks ja kohalike investeeringute tegemiseks, pole see nii lihtne. Kartes sanktsioone ja makseraskusi, ei ihka India äri käivet kasvatada ning toodete hulk, mida Venemaa saab Indiast osta, pole kuigi suur. 2023. aastal osteti seda vaid 5 miljardi dollari eest, samas kui tarned (peamiselt tooraine) ulatusid 67,1 miljardi dollarini.
Möödaminekuteed suletakse.
Isegi Kesk-Aasia riikides, mis eriti sõja esimesel aastal Venemaale paralleelimpordi korraldamisega tublisti raha teenisid, tõusis juulikuu maksekeeldumiste osakaal 30%-ni ja keskmine tehingute sooritamise aeg pikenes 15% võrra kuni kahele nädalani. Probleemid hakkasid tekkima isegi rahvusvaluutas maksete tegemisel. Olukord muutus eriti keeruliseks pärast seda, kui USA laiendas juunis oma võimalust kehtestada detsembris kasutusele võetud teisesed sanktsioonid. Nüüd võivad nende alla kuuluda kolmandate riikide pangad, mis töötlevad makseid mitte ainult Venemaa sõjatööstuskompleksis asuvate ettevõtete, vaid ka kõigi sanktsioonide alla kuuluvate organisatsioonide, sealhulgas juhtivate Venemaa pankade ja nende välismaiste tütarettevõtete jaoks. See tähendab, et musta nimekirja kantud ettevõtete arv kasvas 1200-lt enam kui 4500-ni.
Ja nüüd seletavad Kesk-Aasia pangad maksete viivitusi sellega, et nad ei taha USA sanktsioonidega seoses „jänni jääda”, kurtis Venemaa toetuskomitee rahvusvaheliste suhete komitee esimees Nikolai Dunajev. „Piiriüleste maksete probleem on muutunud 2024. aastal Venemaa äri jaoks peamiseks probleemiks,” ütleb Finami analüütik Aleksander Potavin. – Enamikul juhtudel seisavad ettevõtted silmitsi maksete tegemisel märkimisväärsete viivitustega. Nüüd on nad keskmiselt 10–16 päeva.
Kui seni on Venemaa suutnud leida võimalusi piirangutest mööda hiilimiseks, siis nüüd on lääneriigid hakanud karmimalt lähenema oma sanktsioonide rakendamisele ja lünkade sulgemisele. Sanktsioone tuleb tugevdada, eriti strateegiliselt olulistes sektorites, nagu energeetika, rahandus ja tehnoloogia, samal ajal kui olemasolevate sanktsioonide jõustamist tuleb parandada, nõudsid kaheksa EL-i rahandusministrit: On oluline… avaldada rohkem survet teistele suurematele sanktsioonidest kõrvalehoidmise mehhanismidele Ida-Aasias ja Lähis-Idas.
Venemaa keskpank, mis enne sõda oli krüptovaluuta kasutamise vastu, propageerib nüüd ideed teha sellega rahvusvahelisi arveldusi. Pealegi saab neid käivitada ilma eelneva katseta, ütles keskpanga esimehe esimene asetäitja Olga Skorobogatova. „(Kui) meie ekspordist ja impordist sõltuva riigi jaoks ei ole välismajandustegevuses toodete eest normaalseid makseid, on see kõik, see on häving,” kurtis Tšistjuhhin.
Kuna sanktsioonid tabavad üha tugevamalt, on Venemaa krüptovaluutade kasutamine murettekitav ja Washington ei jäta seda tähelepanuta, hoiatas USA rahandusminister Janet Yellen.
12. Turg on lõpuks pettunud ametliku rubla-dollari vahetuskursi määramise uues korras, millele keskpank pidi pärast Moskva börsi sanktsioone üle minema. Pangad ja maaklerid otsivad midagi, mis asendaks seda praegu börsil kaubeldavate futuuride alusvarana. Sanktsioonid neid lepinguid ei mõjutanud: need sõlmitakse rublades selgete reeglite järgi määratud vahetuskursi alusel. Sel ajal, kui börsil kauplemine käis, oli selline keskmine kurss teatud aja enne tähtaega ja siis mindi üle keskpanga ametlikule kursile. Kuid viimane tekitab üha rohkem küsimusi.
Enne sanktsioone kehtestati see börsikaubanduse tulemuste põhjal. Need on anonüümsed, kuid üsna läbipaistvad: turuosalised said neid veebist jälgida – näha nõudlust, pakkumist, tehinguid, suuri tellimusi. Keskpank hoiatas ammu enne sanktsioone: kui need kehtestataks, siis määraks ta börsiväliste tehingute kursi. Regulaator kohustas panku nendest tehingutest talle iga päev aru andma ning avaldas andmed käibe kohta. Keskpank arvutas ametlikku vahetuskurssi reservi meetodil testrežiimis 1,5 aasta jooksul ja kuigi ta seda ei avaldanud, kinnitas, et selle aja jooksul oli keskmine lahknevus vaid 0,01% (euro puhul 0,03%).
Sanktsioonide kehtestamisel kõikus rubla kurss tugevalt ja turuosalised muutusid murelikuks. Keskpank valas õli tulle: lõpetas börsivälise kauplemise statistika avaldamise ja kustutas vanad andmed. Äri muutus murelikuks: ettevõtted, kes emiteerivad kvaasidollari võlakirju (rublasid, kuid maksete summa on seotud dollari kursiga), kahtlesid ümberarvutamise aluseks oleva ametliku vahetuskursi adekvaatsuses. Keskpanga esimees Elvira Nabiullina tunnistas probleemi ja lubas avalikustada ametliku kursi arvutamise metoodika. Ta pidas oma sõna, kuid see ei aidanud. Kurss määratakse kaalutud keskmisena ning määravat rolli mängivad suurimate pankade tehingud.
Manipulatsiooniriskid on suurenenud, tsiteerib Vedomosti probleemi arutelus osalenud inimesi: börsil kauplemisel olid näha suured tehingud, kuid nüüd hakkavad kursi mõjutama suured tegijad – ja turg ei pane seda tähelegi. Seetõttu mõtlevad turuosalised koos Moskva börsiga, kuidas asendada valuutafutuuride vormistamise ametlik kurss.
Anomaaliaid futuuride arvelduspäeva kursiga on ette tulnud varemgi. Alguses määrati väärtus, millega need täideti, viimase viie minuti kauplemistulemuste põhjal – ja selle aja jooksul võib kurss dramaatiliselt muutuda. Et arvelduskursi mõjutamine oleks keerulisem, on börs seekord kolmekordistunud. Kuid nagu kõik muu börsil kauplemisel, olid need anomaaliad kõigile nähtavad ja võis otsida vastuseisu – börsi, regulaatorite ja kauplemisosaliste jaoks.
13. Jeemeni Huthi mässulised on rünnanud Venemaa kaupu vedavaid kaubalaevu rohkem kui teiste riikide laevu, vaatamata sellele, et neile on tagatud ohutu läbipääs, kirjutab Bloomberg. Aasta alguses teatasid mässulised, et nad ei ründa Venemaa ja Hiina laevu, kuid alates eelmise aasta novembrist Punasel merel ja Adeni lahel tabanud 83 laevast lahkus Venemaa sadamatest 19%. Kõik huthide rünnatud laevad olid naftatankerid ja konteinerlaevad. Lisaks vene sadamatest lahkunud laevadele ründasid mässulised Singapuri sadamatest väljuvaid laevu 11%.
Agentuur täpsustab, et huthid ei tulistanud vene lipu all sõitnud laevu, vaid ründasid laevu koos meremeestega – Vene Föderatsiooni kodanikega. Veelgi enam, enne rünnakut edastasid paljud laevad satelliidisignaale „meeskond Venemaalt” ja „venelased pardal”.
Möödunud nädalal ründasid mässulised korraga kaht vene lasti vedanud laeva. Esimesena sai pihta Iisraeli omanduses olev Panama lipu all sõitev Bentley I, mis vedas Venemaalt Hiinasse taimeõli. Houthid saatsid selle poole ühe droonipaadi lõhkeainega ja kaks väikest mineeritud paati ning lasid seejärel laeva suunas välja ballistilise raketi. Siiski ei õnnestunud neil tankerit kahjustada.
Seejärel tulistasid mässulised kaugjuhitava paadiga Libeeria lipu all sõitnud Marshalli saartel registreeritud naftatankeri Chios Lion ja kahjustasid seda. Tanker vedas Krasnodari territooriumil asuvast Tuapse sadamast 100 tuhat tonni toornaftat.
Juunis uputasid Jeemeni mässulised Punasel merel Kreeka kaubalaeva Tutor, mis vedas Ust-Luuga sadamast Jordaaniasse vene sütt. Puistlastilaev sattus tule alla Hodeidah’ linnast 120 km edelas. Pärast rünnakut evakueeriti laeva meeskond Ameerika raketiristlejale Philippine Sea ning puistlastilaev ise jäeti triivima.
Jeemeni mässulised, kes kontrollivad suurt osa Jeemenist, sealhulgas pealinna Sanaa, asusid 2023. aasta novembris rünnama riigi rannikut mööduvaid kaubalaevu droonide ja rakettidega. Nad teevad seda vastuseks sõjalisele operatsioonile, mille Iisrael Gaza sektoris korraldas. Mai lõpus ütles Houthi juht Abdul-Malik Al-Houthi, et nad on juba tulistanud umbes 130 laeva pihta ja lubasid rünnakute sagedust suurendada.
Samal ajal leppisid huthid Venemaa ja Hiina diplomaatidega kokku, et nad ei ründa nende laevu. Kohe pärast seda tulistasid mässulised aga raketi M/V Huang Pu pihta, mis oli Hiinale kuuluv laev, mis sõitis ühest Venemaa sadamast ja mis tõenäoliselt vedas vene naftat.
14. YouTube’i laadimiskiirus Venemaal võib selle nädala lõpuks väheneda 40% ja järgmise nädala lõpuks 70%, ütles Riigiduuma infopoliitika, infotehnoloogiate ja kommunikatsioonikomisjoni esimees Aleksander Hinštein neljapäeval. Tema sõnul viiakse videomajutuse ligipääsu aeglustumine läbi lauaarvutites ega mõjuta veel mobiilsidet. „YouTube’i „alandamine” on pealesunnitud samm, mis ei ole suunatud Venemaa kasutajate, vaid välismaise ressursi haldamise vastu, kes usub endiselt, et see võib meie seadusi karistamatult rikkuda ja ignoreerida,” kirjutas ta oma Telegrami kanalis. „Kõik, mis toimub, on Venemaa-vastase majutamispoliitika tagajärg, mis kustutab järjekindlalt meie avaliku elu tegelaste (blogijad, ajakirjanikud, kunstnikud) kanaleid, kelle seisukoht erineb lääne vaatenurgast,” selgitas Hinštein.
Ta lisas, et „mitte juhuslikult””valiti YouTube’i-vastaste meetmete jaoks suveaeg, millest on saanud Venemaa opositsiooni ja sõjavastase tegevuskava peamine platvorm ning millel on riigis üle 90 miljoni kasutaja. „Enamik inimesi on puhkusel ja kasutavad internetti pääsemiseks mobiilseadmeid. YouTube’i degradeerumine ei mõjuta neid kuidagi, kuid ressurss ise näeb omal nahal, et riik on veenmiselt konkreetsete sammude poole liikunud,” selgitas Hinštein.
YouTube’i edasine saatus Venemaal sõltub tema sõnul ainult temast endast. „Kui ressursihaldus oma poliitikat ei muuda ja meie seadusi täitma ei hakka, ei oota teda siin midagi head. Veelgi enam, alternatiivsed platvormid (Rutube, VK Video) arenevad praegu enam kui aktiivselt,” lõpetas Khinshtein.
Kaks nädalat tagasi langes Venemaal videote allalaadimise kiirus YouTube’is järsult. Roskomnadzor teatas, et süüdi oli Google’i seadmete kulumine. IT-spetsialistid on aga välja selgitanud, et praegused probleemid videote YouTube’i üleslaadimisega ei tulene sellest, vaid sellest, et võimud pidurdavad teadlikult googlevideo.com domeeni, kust videot levitatakse.
Samal ajal algatasid võimud teavituskampaania, mille eesmärk oli veenda venelasi, et neil oleks parem ilma YouTube’ita. See viiakse läbi robotite abil, mis jätavad sotsiaalvõrgustikes teenuse halvenemise postituste alla kommentaare. YouTube’i aeglustumine võib olla ettevalmistus platvormi tulevaseks keelamiseks. Presidendi administratsioonile lähedalseisev Gazeta.ru allikas väitis, et septembris piiratakse juurdepääsu videomajutamisele.
Ametlikult eitab kreml kavatsust piirata juurdepääsu YouTube’ile, millest on saanud opositsiooni ja sõjavastase tegevuskava peamine platvorm ning mis on kogunud Venemaal üle 90 miljoni vaataja. Meduza allikas telekommunikatsiooniturul aga väidab, et YouTube’i aeglustumine on tahtlik poliitika. Tema sõnul pole viited „tehnilistele probleemidele seadmete töös” midagi muud kui katse „vastutust ümber nihutada”. Roskomnadzoril on piisavalt tööriistu, et liiklust piirata iseseisvalt ning Rostelecomi avalikud avaldused on seotud sellega, et osa kasutajaid võis juba märgata YouTube’i töö aeglustumist, rõhutas allikas.
15. Agentuur Fitch alandas Ukraina krediidireitingut korraga kahe astme võrra – CC-lt C-le. See on viimane samm enne maksejõuetust, agentuuri metoodika järgi tähendab see, et maksejõuetus on vältimatu – välja arvatud juhul, kui emitent saab erakorralist tuge.
Fitchi sõnul on Ukrainas alanud vaikimisi sarnane protsess. Agentuur täpsustab, et viitab 22. juulil valitsuse ja osa 20 miljardi dollari suuruse eurovõlakirja omanike vahel sõlmitud põhimõttelisele kokkuleppele nende ümberstruktureerimise tingimustes. Fitch eeldab, et enne lepingu allkirjastamist Ukraina ei teeninda oma välisvõlga, eelkõige ei maksa ta 1. augustil eurovõlakirjade kupongi, mille tähtaeg on 2026. Veidi varem, 18. juulil, võttis ülemraada vastu seaduse, mis lubab valitsus peatada kolmeks kuuks riigivõlgade ja eravõlgade välismaksed, kui neile antakse riigigarantiid.
Kõik see – nii seadus kui ka tehing, mis säästab riigile 11,4 miljardit dollarit – vastab IMFi tingimustele. Fitch meenutab, et nelja-aastane 15,6 miljardi dollari suurune rahastamisprogramm näeb ette võlgade restruktureerimise, millega kaasnevad suured kahjud võlausaldajatele.
Sõda andis Ukraina majandusele kohutava hoobi ja see ei tule toime ilma välise toetuseta. Fitch ütles, et IMF-i ja teiste laenuandjate toetuse säilitamine on sõjast põhjustatud suurte rahaliste vajaduste rahuldamiseks ülioluline. Juunis prognoosis agentuur, et tänavune eelarvepuudujääk on 17,1% SKTst ja võlg tõuseb 92,5%ni SKTst. Sõda muudab eelarve tasakaalustamise keeruliseks: eelmisel aastal kulutati kaitsele 31,3% SKT-st. Samas eeldab amet, et sõda ei lõpe ei sel ega ka järgmisel aastal.
Ta hindas Ukraina väliseelarve rahastamise vajaduseks 39 miljardit dollarit. Sellest on juba laekunud 23,1 miljardit dollarit ning G7 nõustus andma Ukrainale 50 miljardi dollari suurust laenu, mille tagasimaksmiseks kasutatakse külmutatud Venemaa varadest saadavat tulu. Kuid on oht, et Donald Trumpi presidendivalimiste võidu korral USA toetus väheneb, nõrgeneda võib ka Euroopa toetus ning Ukraina pankade suutlikkus rahastada valitsusvõlga on piiratud, märgib Fitch.
16. Ungari võttis Hiina pankadelt infrastruktuuri tarbeks laenu ühe miljardi euro väärtuses, teatas Ungari majandusportaal Portfolio neljapäeval. Portaal teatas riigivõlahalduskeskuse andmetele viidates, et laen, mis võeti 19. aprillil China Development Bankist, China Exim Bankist ja Bank of Chinast, tuleb tagasi maksta kolme aasta jooksul. Laenu intressimäär ja tagasimaksegraafik on teadmata. Portaal lisas, et kui võlakirjad välja arvata, on tegemist Ungari valitsuse suurima tasumata võlasummaga.
Aruandes öeldakse, et Ungari valitsus vajab hädasti raha halva eelarveolukorra, Budapesti lennujaama ülevõtmise rahastamise juuni alguses, 200 miljoni euro suuruse trahvi tõttu Euroopa Kohtult ning suure osa EL-i vahenditest, mis on endiselt külmutatud. Ungari valitsus on juba pakkunud, et EL-i fondide asemel võib ta otsida rahastamist Hiinast.
Hiina liidri Xi Jinpingi mai alguses Ungari visiidil sõlmisid kaks riiki ligi 20 kahepoolset lepingut, millest olulisemad puudutasid taristuprojekte. Ühisprojektide hulgas oli Budapesti lennujaama kesklinnaga ühendava kiirraudtee ehitamine, samuti raudteeliin, mis võimaldab kaubavedudel Ungari pealinnast mööda minna. Ungari majandusarenguminister Márton Nagy teatas juuli keskel plaanist arendada Budapesti kesklinna lennujaamaga ühendavat infrastruktuuri. Nagy ütles toona, et otsust selle kohta, kas investeeringut rahastab Hiina, pole veel tehtud.
Ungaril, kes on praegu ainus ELi riik, mis osaleb Hiina algatuses Belt and Road, on kõigist EL-i riikidest parimad suhted Pekingiga. Hiina investeerib ka miljardeid eurosid Ungari elektriautode sektorisse.
17. Lühiuudised
Leedu võimud on asunud välja töötama plaani elanikkonna massiliseks evakueerimiseks sõjalise sissetungi korral, teatab riigi siseministeeriumi pressiteenistus.
Vene tiibrakett, millega vaenlase armee 8. juulil Ohmatdõti lastehaiglat Kiievis tabas, võis olla varustatud USA-st pärit kiibiga. Selle tuvastasid New York Timesi ajakirjanikud.
Ukraina alaline esindaja ÜRO juures Sergei Kislitsa eiras 25. juulil toimunud ÜRO Julgeolekunõukogu koosolekut, mille Venemaa oli kokku kutsunud, et arutada Kiievile läänest pärit relvade varustamist. Nii öeldakse Ukraina ÜRO-missiooni ametlikus kommentaaris. Ukraina esindus teatas ametlikus kommentaaris, et Venemaa rikkus ÜRO Julgeolekunõukogu ajutise kodukorra reeglit 20, mis annab nõukogu eesistujale kaalutlusõiguse oma kohast loobuda, kui ta usub, et ta ei peaks olema nõukogu eesistuja, kui arutatakse konkreetset küsimust, millega nõukogu liige on otseselt seotud. Tegemist on 16. julgeolekunõukogu istungiga alates 2022. aasta septembrist, mille Venemaa on kokku kutsunud, et arutada Ukrainale relvatarnete probleemi, lisatakse avalduses.
Poola rakendab Ukrainale 45. sõjalist abipaketti, mis sisaldab märkimisväärses koguses laskemoona. Varem andis Poola 44 abipaketti väärtusega üle 4 miljardi dollari, sealhulgas 10 MiG-29 lennukit. Nüüd uurivad nad Ukraina õhujõudude täiendavat toetamist oma lennukitega.
Eilne Trumpi intervjuu teles oli… kahjuks tragikoomiline… rääkis küll teine väga tõsise näoga ja enda arvates veenvalt… vast mõni meite meediamaja kirjeldab seda pikemalt.
Iisrael hoiatas Prantsusmaad terrorirünnakute ohu eest olümpiamängude ajal – Le Figaro.
Põhja-Korea häkkerid on korraldanud küberspionaažikampaania, et varastada tundlikke sõjalisi andmeid oma tuumaprogrammi toetamiseks. Seda öeldakse USA Föderaalse Juurdlusbüroo, USA riikliku julgeolekuagentuuri, Ühendkuningriigi riikliku küberjulgeolekukeskuse ja Lõuna-Korea riikliku luureteenistuse ühisaruandes, vahendab Deutsche Welle. Häkkerid, keda küberjulgeolekuteadlased nimetavad Anadrieli rühmaks, ründasid või häkkisid luureagentuuride teatel mitmete kaitse- ja inseneriettevõtete arvutisüsteeme, sealhulgas tankide, allveelaevade, sõjalaevade, hävituslennukite, rakettide ja radarisüsteemide tootjaid. kolmest riigist. Anadriel on tuvastatud Pyongyangi spiooniagentuuri üksusena. Aruandes öeldakse, et oht jääb ettevõtetele üle kogu maailma, eriti sellistes riikides nagu India ja Jaapan.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
