Sõja ülevaade: 883. päev – 149 vene poole rünnakut
Avaldatud: 25 juuli, 2024
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 25. juuli 2024:
149 vene poole rünnakut tõid neile eile suure portsu kaotusi ja ka ühe edenemise, aga hinnalipik ka sellele vastav… kuid mure ühe kotisuu kahanemise pärast siiski õhus. Uudised uute vene soldatite värbamise raskustest on hea uudised.
1. Sadu jätkub samas mahus.
2. Kurski ja Belgorodi kant sajus.
3. Harkiv: jätkuvalt aktiivsed mõlemad pooled, muutusi rindejoones polnud.
4. Kupiansk-Kreminna: suruvad kui hullud aga eilegi ei miskit.
5. Siversk: sama seis nagu eelmisel rindel.
6. Bahmut: sama seis nagu eelmisel rindel.
7. Donetsk: kõige karmim rinne, üks edenemine vene poolele siiski kirja läks.
8. Lõunarinne: vaid mõnest edutust vene poole rünnakust infot tuli.
9. Herson: kahe edutu vene poole rünnaku päev.
10. Moskvas peeti kinni kaitseministeeriumi sõjaväe ehitusfirma juht.
11. putin ülendas õhuväe ülemaks kindrali, kelle kohta Haagi kohus andis vahistamiskäsu.
12. „Too sõber sõtta ja saa raha”.
13. Rosstat registreeris Venemaa tööstuse kasvu järsu aeglustumise.
14. Ukraina relvajõudude ülemjuhataja: „vene armeel on kolm korda rohkem relvi, kuid ta kaotab kolm korda rohkem inimesi”.
15. Kuleba nimetas läbirääkimiste põhimõtteid: Ei mingeid vestlusi ilma Ukrainata ja austust suveräänsuse vastu.
16. vene blogikanali „dva majora” päeva kokkuvõte ilma redigeerimata/kommenteerimata.
Järjest enam näeb vene poole rünnakutes vanemaid tanki ja soomuki mudeleid, mis annab kinnitust, et enamus rindele jõudvatest „uutest tankidest/soomukitest” on siiski vanad korda tehtud elukad.
1. Tihe on see kurivaimu sadu nii piiri kui rinde lähedal ja joonel.
2. Kurski oblastis toimus ulatuslik drooniretk. Kuberner Aleksei Smirnov teatas, et ainuüksi kella 22.00–23.30 tulistati piirkonna kohal alla 17 Ukraina drooni. Keegi surma polevat saanud. Belgorodi kandis ulatus ka Ukraina kuni poole oblastini.
Krimmi veevarud vähenevad märkimisväärselt — poolsaare satelliitportree hakkab tasapisi „kuivama”. Teatavasti lasid venelased vahetult Novaja Kahhovka okupatsiooni ajal õhku Krimmi kanalis vee ummistanud tammi. Pärast seda, 2022. aastal, asuti niisutussüsteemi korda tegema, kuid juba 2023. aasta juunis lasi vene pool Ukraina vägede maandumise kartuses õhku Kahhovskaja HEJ, sestap kipub neil seal pisu palju kuivaks…
3. Harkiv: olla küll vene poole kaotused kõrged, aga seni selle piisavat mõju vähendamaks survet ei näe niipea. Mitmed analüütikud on pisu erinevatel seisukohtadel, mis on vene poole huvi siin suunal. Ise kipun arvama, et esimene samm oli max siduda Ukraina üksusi ja teine samm jõuda Harkivini ja siis kui jaksu jagub, võtta ära ka linn. Mingit nn sanitaartsooni juttu ei usu, sest selleks on see rindelõik liialt lühike, et saavutaks üldse mingitki mõju kogu Belgorodi suunale.
4. Kupiansk-Kreminna: rünnakute arv kõigis sektorites kõrge ja suruvad mis hullud, õnneks eile ilma edenemist toomata. Nii siin kui mujal rindelõikudes jätkub juba nädalaid kestnud kõrge pommitamiste arvu nivoo ning eks seegi ole üks märk suure surve jätkumisest.
5. Siversk: eilegi jagus siingi sarnast survet, nagu juba mitmel nädalal on näha olnud. Kinnitust üleeilsele vene poole edenemise teatele pole seni leidnud.
6. Bahmut: no ei saa vene pool edasi juba mitu päeva ei Tšassiv Jari ega Toretski suunal.
7. Donetsk: eile vaid rinde loodesektor muret valmistas, kuigi suruti igal pool, isegi üks Ukraina üksus teatas sellest kui hullusest…
Rinde loodesektoris jätkas vene pool edenemist Lozuvatke küla juures ning eile saadi edasi külast lõunas pisu üle kilomeetri hõivats korraga mitu põllutükki. Samaaegselt sealt pisu lõunapool suutis vene pool edeneda metsasel ala mõnisada meetrit ja siinne kotisuu kahanes 500-le meetrile ning ning eilse seisuga on kahjuks kotisuu kummastki servast otse nägemine vene poolele, sestap sealt ära liikumine (ka varustamine) jääks risttule alla.
Ukraina kontrollitav ala seal on suurusega u 1×1 km ja pakuks, et seal võib olla mõnikümmned kuni paarsada võitlejat. Põhjuseid miks nii kõikuv arv, on mitmeid. Kipub arvama, et sinna lõiku on tasapisi taandunud mujalt tulnud võitlejad ning nad pole sealt minema saanud ning kõlakatest kirjutasin eile, et polevat ka kõrgema juhtkonna otsust ala maha jätta… njah, see kuidagi ei lähe kokku Sõrski eilse intervjuuga, aga loota, et kõik üksuste juhid on väga professionaalsed, oleks sama nagu loota, et koolis on ühes klassis kõik õpilased „viiemehed”. Lisaks on inimeste loomused ehk siis isikuomadused väga erinevad.
See on hullumeelsus (kirjutas üksus). 79. õhudessandibrigaad tõrjus Venemaa ühe suurima rünnaku mitmest suunast korraga rinde loodesektoris Pokrovski suunas. Rünnakus osales 24 juuli varahommikul 11 tanki, 45 BMP/BTR, BMP-T „Terminator”, 12 mootorratast ja umbes 200 soldatit. Brigaad, kes oli kogenud Novomõhailivka lähedal massirünnakute eest kaitsmisel, vastas tugeva suurtükitule, tankitõrje juhitavate rakettide ja droonilöökidega. Pärast 13 soomusmasina kaotamist ründajad taganesid ja põgenevad jalaväelased langesid UAV-operaatorite sihikule.
Videot vaadates tekkinud arvamusest: esmalt oli kahes ründavas kolonnis vene soomuse vahed peaaegu olematud. Nii lähestikku sõites on vigade tegemine lihtne ning ollakse ka hea sihtmärk rääkimata sellest, et enda mõju ümbritsevale on väiksem, kui tullaks pikemate vahedega. Osa põhjust võib peituda nii juhtimiskangide taga olevate soldatite väheses professionaalsuses kui miiniväljade või eksi mineku kartusest. Kirjutatakse, et osa soomust hävis ka miiniväljadele sisse sõites. Vist üks viimase aja parimaid näiteid, kuidas erinevad relvaliigid teevad head koordineeritud koostööd tulemuse saavutamiseks rünnaku tagasilöömisel. See, et suudeti ka peale rünnaku kokkukukkumist droonidega jahtida üksikuid põgenevaid või varju leidnud soldateid, näitab, et vähemalt selles lõigus Ukrainal on piisav droonivaru ning jagub nende operaatoreid.
Mujal rindelõikudel ühtki vene poole edenemist ei tuvastanudki, kuigi vene pool on juba mitu päeva suurendanud korraga ründavate üksuste suurust.
8. Lõunarinne: pisu vaiksemaks jäi.
Berdjanski suund: paari rünnaku päev.
Tokmaki suund: vaikne.
Melitopoli suund: vaikne.
9. Herson: paari rünnaku päev.
10. Venemaa julgeolekujõud pidasid kinni kaitseministeeriumi sõjaväe ehitusfirma (VSK) juhi Andrei Belkovi. Teda kahtlustatakse ametivõimu kuritarvitamises riigikaitseliste korralduste täitmisel (Kriminaalkoodeksi artikkel 285.4), kirjutab Kommersant. Väljaande andmeil kutsuti 46-aastane Belkov ülekuulamisele siseministeeriumi peadirektoraadi peauurimisosakonda (GID) Moskvasse. Ta oli varem ütlusi andnud, kuid tunnistajana. Nüüd on VSK juhist saanud kahtlustatav. 25. juulil on neil plaanis valida talle ennetusmeede. Uurimine taotleb vahistamist.
Kriminaalasja on seotud Belkovi varasema tööga erirajatiste sõjalise ehituse peadirektoraadis (GVSU): ta juhtis seda struktuuri kuni 2021. aastani. 2019. aastal kuulutas GVSU välja hanke kaitseministeeriumi 9. ravi- ja diagnostikakeskuse tomograafi ostmiseks 121 miljoni rubla eest. Uurimine tuvastas, et Belkov andis oma sõbrale, Stroihimproekti peadirektorile Jelena Ljahhovitšile ülesandeks leida tarnija. Ta valis edasimüüja Saksamaa suurimale ettevõttele, mis lahkus sanktsioonide tõttu Venemaa turult ega saanud otse kaitseministeeriumi lepingut täita.
Siis mõtles Belkov välja skeemi, kuidas hankida sellelt konkreetselt firmalt 76 miljonit rubla maksnud tomograaf maksimaalse lepinguhinnaga. GVSU sõlmis seadmete tarnimise lepingu mitte Stroykhimproektiga, vaid Partner Plus LLC-ga, kus Ljahhovitš oli asutaja ja tema volitatud esindaja oli juht. Sel puhul korraldati fiktiivne hange eelnevalt määratud rollidega tagamaks „õige” firma võidu. Selle tulemusena maksis klient Partner Plussile lepingus märgitud 121 miljonit rubla, osa summast jagati kuritegeliku grupeeringu liikmete vahel ning diiler sai ka oma osa sanktsioonide rikkumise varjamise eest.
Ljahhovitši ja tema pearaamatupidajat Viktor Bilkot süüdistatakse kelmuses (kriminaalkoodeksi artikkel 159). Iz peeti kinni 2023. aasta oktoobris ja pandi koduaresti. Samas asjas süüdistatakse Belkovi võimu kuritarvitamises, kuna uurijad ei leidnud tema tegevuses isekaid kavatsusi. Hetkel ei ole Belkov vallandatud, kuid on kantud ametikohalt kõrvaldatud nimekirja. Tema seisukoht süüdi tunnistamise osas on teadmata.
11. Kindralleitnant Sergei Kobõlaš sai lennundusjõudude (VKS) ülemjuhataja asetäitjaks ja õhuväe (õhuväe) ülemaks, selgub kaitseministeeriumi veebilehe andmetest. Ta asendas kindralpolkovnik Sergei Dronovi. Varem oli Kobõlaš kauglennunduse ülem, nüüd asub tema kohale kindralmajor Sergei Kuvaldin. Varem oli ta kauglennunduse staabiülem. See üksus on relvastatud strateegiliste pommitajatega, mis on võimelised kandma tuumarelvi.
Selle aasta märtsis andis Haagi Rahvusvaheline Kriminaalkohus (ICC) välja Kobõlaši ja toona Musta mere laevastikku juhtinud admiral Viktor Sokolovi vahistamismääruse. putin vallandas ta varsti pärast seda, kui Ukraina relvajõud uputasid Krimmi lõunarannikul suure dessantlaeva Caesar Kunikov. „On alust arvata, et kaks kahtlusalust vastutavad nende alluvate raketirünnakute eest Ukraina elektritaristu vastu ajavahemikul vähemalt 10. oktoobrist 2022 kuni vähemalt 9. märtsini 2023,” märkis ICC oma otsust põhjendades. Asja toimiku kohaselt kahtlustatakse Kobõlaši ja Sokolovit inimsusevastastes kuritegudes, tsiviilelanikele liigse juhusliku kahju tekitamises, kriminaalkäskude andmises ja nende alluvuses olevate vägede üle nõuetekohase kontrolli tegemata jätmises. Sama kohus andis putini ja Venemaa laste õiguste voliniku maria lvova-belova vahistamismääruse mullu märtsi keskel.
Kobõlaš on Odessa põliselanik, ta on 59-aastane. Ta on lõpetanud Komarovi nimelise Jeiski kõrgema sõjaväelennukooli, Gagarini õhuväeakadeemia ja Venemaa relvajõudude peastaabi sõjaväeakadeemia. Pikka aega töötas Kobõlaš piloodina. Ta osales esimeses ja teises Tšetšeenia kampaanias, mille käigus täitis mitukümmend lahinguülesannet, aga ka viis päeva kestnud sõjas Gruusias 2008. aasta augustis, kus teda kaks korda alla tulistati. Seejärel omistati talle Venemaa kangelase tiitel. 2012. aastal sai Kobõlašist õhujõudude ülemjuhatuse operatiiv-taktikalise ja armee lennundusosakonna juht, tollane õhujõudude lennundusülema asetäitja. Ta määrati 2016. aasta septembris kosmosejõudude kauglennunduse ülemaks.
Ukrainas esitati kindralleitnandile tagaselja süüdistus „sõjapidamise seaduste ja tavade rikkumises”.
12. Üha enam Venemaa piirkondi võtab kasutusele võrkturundusskeemi, et kaasata kodanikke värbamistegevustesse, et armeed täiendada. Seekord algatasid Voroneži oblasti võimud kampaania „too sõber sõtta ja saa raha”, teatas Verstka. Iga kaitseministeeriumiga lepingu sõlminud värbatu eest lubavad nad maksta 15 tuhat rubla (150 eurot). „Peate tulema linnaosavalitsusse ja selgitama, et see inimene registreerus teie kaudu. Siis saate 15 tuhat rubla,” ütles Voroneži lepingulise teenuse värbamiskeskuse töötaja vestluses väljaande ajakirjanikuga. Seda teavet kinnitasid kohalikud ettevõtjad. Voroneži elamu- ja kommunaalteenuste sektori ettevõtte juht ütles, et üks linnaosavalitsustest ütles talle sama palju. „Vastuseks minu vaikivale küsimusele: „Miks seda nii vähe on?” ütlesid ametnikud, et nad ootavad peagi hinna kõrgendust,” lisas ettevõtja.
Summa on tõepoolest peaaegu 7 korda väiksem kui Tatarstanis ja Jaroslavli piirkonnas, kus varem käivitati sarnane suunamisprogramm, julgustades kodanikke värbama oma sugulasi ja sõpru. Mõlemas piirkonnas on vabatahtliku toomine sõjaväe registreerimis- ja värbamisbüroosse või administratsiooni kaitseministeeriumiga lepingu sõlmimiseks hinnanguliselt 100 tuhat rubla (1000 eurot).
Riigi juhtkond teatab regulaarselt, et venelased kirjutavad massiliselt alla lepinguid minemaks sõtta Ukrainaga. Kaitseministeerium teatas 11. juulil, et alates aasta algusest on lahingutsooni saatmise lepingud sõlminud 190 tuhat kodanikku ning keskmine värbamise tempo on umbes tuhat inimest päevas.
Mitme piirkonna Verstka allikad väidavad, et see pole nii ja vabatahtlike vool on kokku kuivamas. Nende sõnul on „ideoloogilised” värvatud asendunud nendega, kes ähvardusel või suure raha eest rindele saadetakse.
Seda teavet kinnitab asjaolu, et kõik korrakaitsjad said korralduse alustada kahtlustatavate ja süüdistatavate värbamist. Vastavad korraldused saadeti siseministeeriumile, uurimiskomiteele, FSB-le, föderaalsele tolliteenistusele, FSPP-le ja eriolukordade ministeeriumile. Julgeolekujõududel on korraldus kutsuda teenistusse füüsiliselt terved kriminaalasjades süüdistatavad vanuses 18–65 aastat. Kodanikele, kes on nõus kaitseministeeriumiga lepingu sõlmima, lubatakse kriminaalvastutusele võtmise peatamist ja seejärel lõpetamist ning karistusregistri kustutamist.
Lisaks suurendasid Venemaa piirkonnad sõtta saatmise makseid 15 korda. Vähemalt kolmes neist – Karatšai-Tšerkessias, Adõgeas ja Krasnodari territooriumil – ületasid summad 1,25 miljonit rubla. Hiljuti liitus Moskva ka sõjaks värvatute heldete preemiate programmiga. Pealinna linnapea Sergei Sobjanin käskis 23. juulil maksta kaitseministeeriumiga Ukrainasse mineku lepingu sõlmijatele 1,9 miljonit rubla.
13. Triljonite riigikaitsetellimuste kuludega ülespumbatud Venemaa sõjamajandus näib olevat ammendatud. Juunis aeglustus tööstustoodangu kasvutempo riigis ligi kolm korda ja kujunes viimase 15 kuu madalaimaks, teatas Rosstat kolmapäeval. Kuuga lisandus tööstuses aastases arvestuses vaid 1,9% (pärast 5,3%list kasvu maikuus) ja kuuga võrreldes hakkas see isegi langema: maiga võrreldes langes Venemaa toodang 1,5% – rekord alates jaanuarist. 2023. aasta.
Kolmes vahetuses sõjaks pomme ja tanke välja valmistavate kaitsetehaste toodang kasvab endiselt kahekohalises tempos ning „metallist valmistoodete” (kategooria, mis hõlmab relvi ja laskemoona) toodang juunis oli 30,5% suurem kui eelmisel aastal.
Töötlevas sektoris tervikuna aga aeglustusid kasvumäärad poole võrra – mai 9,1%-lt juunis 4,6%-le. Pärast Ukraina rünnakuid suurimatele naftatöötlemistehastele langes naftasaaduste tootmine 4,4% ja diislikütuse tootmine 8,1%. Pärast metalliekspordi kokkuvarisemist 1,2% vähenes metallurgia toodang. Samal ajal hakkas langema kodumaiste rõivaste ja jalatsite tootmine, mis peaks venelaste jaoks asendama lahkunud välisbrände (vastavalt 2,8% ja 9,9%).
Toorainesektoris registreeris Rosstat tugevaima languse alates 2023. aasta märtsist: maavarade tootmine vähenes 3,1% ja võrreldes maiga (-0,3%) kiirenes langustempo 10 korda. Söe tootmine vähenes 3% pärast seda, kui „sõbralikud” India, Hiina ja Türgi vähendasid järsult oma oste. „Muude mineraalide” tootmine langes ligi 20%. Andmed nafta ja gaasi – majanduse peamiste ekspordikaupade – kohta on Venemaa statistikas klassifitseeritud.
Eelmisel aastal kasvas Venemaa SKT 3,6% ja tänavu suveks ulatus kasvutempo 5%-ni. Kuid võimude teatel valitsev majandusbuum on täielikult tingitud sõjast: militaarkaupade toodang on alates 2022. aastast hüppeliselt kasvanud 60%, samal ajal kui tsiviiltööstus on stagnatsioonis, arvutasid Briti majanduspoliitika uuringute keskuse (CERP) eksperdid.
„vene majandus militariseerub kiiresti,” kirjutavad nad. Ja kuigi paberil näivad numbrid head, lubades kremlil teatada võidust sanktsioonide üle, jätab see tegelikkuses Venemaa ilma tema tulevikust, ütleb Macro-Advisory partner Chris Weafer: „Pikas perspektiivis hävitab see majanduse. Raha ei lähe arendusse.”
Mitu aastat tagasi käivitas putin riiklikke projekte, lubades investeerida 400 miljardit dollarit infrastruktuuri ja elukvaliteedi parandamisse. Tegelikkuses visati see raha sõjatööstuskompleksi ja stabiilsuse säilitamisse, osutab Vifer.
14. Vene armeel on tööjõu ja varustuse osas Ukraina omast märkimisväärne ülekaal ning ta ei kõhkle lahinguväljale panemast tohutul hulgal sõdureid, et „edeneda 100–200 meetrit”. Ukraina relvajõudude (AFU) ülemjuhataja Aleksandr Sõrski ei ole valmis „iga hinna eest eesmärke saavutama” ja oma rahvast „mõttetutesse liharünnakutesse” paiskama. „Nii et meie jaoks on pakkumise ja kvaliteedi küsimus tõesti esikohal,” ütles ta intervjuus väljaandele Guardian, mis on esimene intervjuu välismaa meediaväljaandele pärast veebruaris ülemjuhatajaks saamist.
Venemaal on sõjatehnikat 2-3 korda rohkem, tankide arv on sõja algusest kahekordistunud, suurtükiväesüsteemid kolmekordistunud, soomustransportööride arv on kasvanud 4500-lt 8900-le, okupatsioonivägede arv on jõudnud 520 000 inimeseni ja eesmärk aasta lõpus on 690 000, ütles Sõrski. Ukraina armee vastavaid parameetreid ta ei nimetanud, kuid märkis, et vene armee isikkoosseisu kaod on kolm korda suuremad kui Ukraina relvajõududel, mõnes piirkonnas „isegi rohkem”. „Neil on palju rohkem surnuid,” lisas ta.
Juuni alguses ütles putin, et Ukraina relvajõudude korvamatud kaotused on viis korda suuremad kui Venemaa relvajõudude kaotused. Briti sõjaväeluure annab erinevaid hinnanguid. Selle andmetel olid mai ja juuni Venemaa armee jaoks ohvriterohkemate kuude seas: see kaotas päevas üle 1100 sõduri ehk kahe kuuga umbes 70 000 sõdurit. Kokku on Venemaa sõja algusest saadik kaotanud 550 000 hukkunud ja haavatud sõdurit, ütles sel nädalal Briti kaitseväe staabiülem admiral Tony Radakin.
Relvade osas on aga Venemaal märkimisväärne ülekaal, sest alates sõja algusest on suudetud suurendada 152-mm suurtükimürskude tootmist 5,3 korda, mitmekordse stardi raketisüsteemide Grad mürskude tootmist 15,2 korda ning Kh-101 tiibraketid, mida kasutatakse Ukrainas kõige aktiivsemalt 7,5 korda, märkisid Londoni Kuningliku Ühendatud Kaitseuuringute Instituudi eksperdid. Samuti loodetakse sel aastal toota umbes 1500 tanki ja 3000 muud soomukit; 85% neist on aga taastatud ja ümberehitatud varudest.
Kõigest sellest hoolimata õnnestub vene armeel saavutada vaid väikesi taktikalisi edusamme, kinnitab Sõrski. „Ma tean, et me võidame ja tean, kuidas,” ütles ta Guardianile. Tema sõnul on Kiiev isegi Krimmi tagastamise plaani välja töötanud. „See on tõsi,” vastas Sõrski küsimusele, kas see on tõesti võimalik. „Muidugi on see suur sõjaline saladus.”
Kuna Venemaal on „õhuülekaal” ja „väga tugev” õhutõrje, on peagi lääneriikidest saabuvate hävitajate F-16 võimekus piiratud. Seetõttu kasutab Ukraina üha enam ja „väga tõhusalt” mehitamata õhusõidukeid nii õhus kui ka merel. Droonid tabasid Venemaal „umbes 200 kriitilist infrastruktuuri rajatist”, sealhulgas tehaseid, relvaladusid ja naftahoidlaid, ütles Sõrski. Lisaks katsetatakse tema sõnul maapealseid roboteid. „Me võitleme mitte kvantiteediga, vaid kvaliteediga,” märkis ta.
Ukraina relvajõud on juba hakanud kasutama autonoomseid kamikaze-droone, mis on võimelised sihtmärki püüdma ja selleni iseseisvalt lendama (ja neid ei takista segajad), kirjutas New York Times, mis tutvus selliste tootjate seadmetega lahinguväljal. Ukraina startup Roboneers töötas välja kaugjuhitava kuulipilduja, mida on juba rindel kasutatud ja seejärel maapealse kuulipildujaga drooni, mis aitab sõduritel edasi liikuda või kiiresti positsioone vahetada.
Kuid tehnika tehnikaks, ilma Ukraina relvajõudude mobilisatsioonita ei suudeta mehitada uusi brigaade ja reserve, tunnistas Sõrski. Seetõttu on nii olulised uued seadused, mis vähendavad ajateenistuse vanust 27-lt 25-le ja kohustavad mehi andma enda kohta andmeid sõjaväelise registreerimise ja värbamise büroole. „Meie jaoks on väga oluline, et kõik Ukraina kodanikud täidaksid oma põhiseaduslikku kohustust,” ütles Sõrski ja kutsus välismaal asuvaid ukrainlasi sõjaväkke astuma. Eelkõige on selleks Poolas loodud Ukraina relvajõudude võitlejate koolitamiseks vabatahtlik leegion. Poolas praegu elavast miljonist ukrainlasest on sellele alla kirjutanud mitu tuhat, ütles hiljuti riigi välisminister Radoslaw Sikorski.
15. Ukraina saab rahuprotsessis osaleda, kui järgitakse kahte põhimõtet: Ukrainat käsitlevaid kokkuleppeid ei sõlmita ilma Ukrainata ning tema suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse täielik austamine. Välisminister Dmõtro Kuleba teatas sellest pärast kohtumist oma Hiina kolleegi Wang Yiga. Ukraina ametnik avaldas vastava video Instagramis. Ta ütles: selgitas oma Hiina kolleegile ajaloo ja tänaste sündmuste näitel, et Ukraina „ei paindunud” ühelegi putini ultimaatumile, olles saanud vene diktaatori kohutava sõjalise löögi.
„Ja Ukraina ei paindu kunagi sentimeetritki, kui keegi maailmas, olenemata sellest, millises maailma piirkonnas, üritab meiega rääkida ultimaatumite keeles. Meil pole lihtsalt selline president Zelenski, ei ole selline Ukraina riik ja peaasi, et Ukraina rahvas ei ole selline,” ütles Ukraina välisministeeriumi juht. Kuleba rõhutas Wang Yile kaht põhimõtet, mida tuleb puutumatult järgida: Ukraina-alased lepingud ilma Ukrainata ja täielik austus selle suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse vastu. Nendest kahest põhimõttest lähtudes võib Ukraina „viia läbi mis tahes vestlusi ja otsida lahendusi,” märkis Ukraina diplomaatia juht.
Mida Hiina ütles?
Samas märkis ametnik, et Hiina „kinnitas läbirääkimistel puutumatult austust” Ukraina suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse põhimõtte vastu. Kuleba märkis, et see asjaolu on väga oluline, kuna see „eemaldab terve rea vihjeid”. Wang Yi nõustus ka sellega, et vaja pole mitte rahu illusiooni, vaid õiglast ja kestvat rahu ehk „ei ole vaja püüelda ajutiste lahenduste poole,” selgitas Ukraina välisministeeriumi juht. Lisaks teavitas ametnik kolleegi rahuvalemist, rahutippkohtumisest ja Ukraina järgmistest sammudest.
Hiina RV rahutippkohtumisel ei osalenud ja sündmuse eelõhtul ütles president Zelenski, et Venemaa üritab rahutippkohtumist segada ja Hiina aitab seda. Kuid ka pärast seda avaldust toimusid Pekingis Ukraina ja Hiina poliitilised konsultatsioonid – delegatsiooni juhtis presidendi kantselei juhataja esimene asetäitja Andri Sibiga.
Tulevane EL liikmelisus ja majandus
„Siis me rääkisime laiematest asjadest… et Ukraina saab EL-i liikmeks – ja Ukraina-Hiina suhteid tuleks vaadata juba läbi selle prisma,” märkis Kuleba. Tema sõnul on tunda Hiina RV pühendumust kaubandus- ja kahepoolsete suhete arendamisele – need on „suured majanduslikud võimalused”. Samuti soovib Ukraina pool tihedamaid suhteid Ukraina piirkondade ja Hiina piirkondade vahel. Välisminister resümeeris: vaatamata laiale päevakavale oli fookuses rahuteema, Ukraina jätkab kõnelusi Hiinaga.
23. juulil teatas Kuleba oma Hiinasse saabumisest. Tema sõnul on see Ukraina välisministeeriumi juhi esimene täieõiguslik kahepoolne visiit Pekingisse viimase 12 aasta jooksul.
24. juulil pidas diplomaatia juht läbirääkimisi Wang Yiga. Kohtumisel arutati Kiievi ja Pekingi suhteid, vene-Ukraina sõda ning Hiina Rahvavabariigi rahualgatusi.
President Zelenski ütles: Kuleba sai Pekingi visiidi ajal kinnituse, et Hiina Rahvavabariik ei varusta Venemaad relvadega.
16. Pimedal ajal kasutavad Venemaa relvajõud teist ööd järjest vaenlase tagalaalade löömiseks palju droone Geranium. Odessa oblastis Izmailis kostis plahvatusi, samal ajal kui vaenlane üritab taas tekitada infolainet meie droonide väidetavast sisenemisest Rumeenia territooriumile. Plahvatustest teatati ka Odessa oblastis Vilkovos ja Kilijas, Kiievis Tšernigovis ja Žõtomõri piirkonnas. Harkivi ja Sumi oblastis täheldati raketirünnakuid ja FAB-i kasutamist UMPC-ga.
▪️Öösel tulistati Kurski oblasti kohal taevas alla 17 lennukitüüpi drooni. Teatati Kurski lähedal asuvate alajaamade kahjustamisest, mõnes piirkonnas esines elektrikatkestusi. Belgorodi oblasti kohal tulistati taevas alla mitu sellist vaenlase drooni.
▪️Harkivi suunal taastasid vene relvajõud küla üle täieliku kontrolli Hlõboke küla üle. Ukraina relvajõud üritasid 24 tundi meie positsioone rünnata, kuid see ei õnnestunud. Vovtšanskis on tulemas lahingud korrusmajade piirkonnas.
▪️Svatovo-Kupjanski suunal laiendasid Vene relvajõud asula lähedal asuvat kontrolltsooni. Nevske ja Makiivka, teistes piirkondades toimuvad intensiivsed lahingud, kuid ilma ühe päevaga märkimisväärsete edusammudeta – meie väed konsolideeruvad varem okupeeritud liinidel.
▪️Põhja pool hõivatud positsioonidest Kanali mikrorajoonis Tšassiv Jaris tegutsevad vene relvajõud Kalinovkast läänes, laiendades kontrollitsooni.
▪️Toretsi (Dzeržinski) linnastus liiguvad meie väed ägedate lahingutega asula piirkonnas edasi. New York (Novgorodskoje), Zaliznoje (Železnoje), Družba ja Datšnoje.
▪️Pokrovski suunas (Avdiivkast läänes) tunnistab vaenlane, et olukord on tema jaoks endiselt keeruline. Novoselivkas Esmalt heisatakse küla edelaosas Vene lipp, kuid maast kirjutatakse, et küla pole veel täielikult vabastatud, kuigi olukord areneb kiiresti selle poole.
▪️Južnodonetski suunal Krasnohorivkas jäävad mõned Ukraina relvajõudude üksused küla põhjaossa. Teadaolevalt taanduvad olulised vaenlase väed Krasnogorovkast lootuses taasühineda peamiste vaenlase jõududega loodes. Taas on teateid konsolideerumisest Konstantinovkas (Paraskovievkast läänes), kuid sellist teavet on võrku juba korduvalt ilmunud, kuigi tegelikult toimusid eelseisvad manööverlahingud.
▪️Zaporižja rindel jätkusid positsioonilahingud Rabotõne-Verbove sektoris. Lahingukontakt jäi muutumatuks.
▪️Hersoni suunal jätkavad Venemaa relvajõud endiselt vastutegevust jõe lammil asuvatel saartel. Dnepri. Toimuvad vastastikused löögid droonide ja suurtükiväega.
▪️Belgorodi oblastis sattus Belgorodi rajooni Jasnõje Zori küla Ukraina relvajõudude suurtükitule alla.
▪️Kurski oblastis Kurski rajooni Jubileinõi külas süttis allakukkunud prahi tõttu eraelamu. Kohalik elanik sai põletushaavu, kui ta omal käel tulega võitles. Gluškovski rajooni Volfinski külas toimunud tulistamise käigus sai haavata ka kohalik elanik. Gluškovski rajooni Volfino küla lähedal ründas Ukraina kopter saagikoristusel töötavaid kombaine. Kolm talupidajat said vigastada. Lisaks ründasid Ukraina kopterid Sudžas asuva tööstusettevõtte territooriumi.
▪️Donetskis sai 1979. aastal sündinud mees Ukraina relvajõudude poolt kobarmoona tulistamise käigus haavata. Gorlovkas sai 1979. aastal sündinud naine kahurisuurtükiväe abil vaenlase tulistamise tagajärjel vigastada.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
