Vaata, kes hääletasid automaksu poolt, kes vastu (kliki pildil)

Vaata, kes hääletasid automaksu poolt, kes vastu (kliki pildil)

Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA

Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.

Ukraina 17. juuli 2024:

rindejoone muutused vaid Donetski rindel, kaotati üks küla ning New-Yorkis edenes kumbki pool, Hersoni rindel jätsid Ukrainlased Krõnki maha. Pisu tõusvas nivoos on mitmetes rindelõikudes Ukraina vasturünnakute arv.

1. Ilma muutust pole.

2. Suur osa Venemaa edelaosas on vooluta, ka Krimmis polevat voolu.

3. Harkiv: pisu lainetus.

4. Kupiansk-Kreminna: muutusteta.

5. Siversk: sarnane surve viimaste nädalatega.

6. Bahmut: rinne püsib ja enam tuleb infot tõusnud Ukraina vasturünnakutest Toretski kandis.

7. Donetsk: siin pole seni pidama saadud ei põhja ega loodesektorit.

8. Lõunarinne: muutusteta, aga ootab uut suuremat vene poole rünnakute tugevnemist.

9. Herson: olla Ukraina omad Krõnki maha jätnud.

10. Lõuna-Venemaal algasid elektrikatkestused pärast riket tuumaelektrijaamas.

11. Venemaa suurima LNG projekti gaasitootmine langes pärast Ameerika sanktsioone neljakordselt.

12. Venemaa valmistub konfiskeerima lääne investorite külmutatud raha ja väärtpabereid.

13. Venemaal hakatakse teisitmõtlejate kontosid ja varasid blokeerima ilma kohtuprotsessita.

14. Lühiuudised

1. Öine raketi- ja droonirünnak Odessa pihta. Piiri- ja rindeläheduses ikka sama ilm.

2. Ukraina Luure peadirektoraat teatas, et koos kübervabatahtlikega ründasid nad ligi sadat Venemaa veebiressurssi, et hävitada Ukraina-vastases sõjas osalenuid teenindavate ettevõtete siseinfo. Sõjaväeluure andmetel: 15. juulil ründas vabatahtlik häkkerite kogukond koos luure peadirektoraadi küberspetsialistidega umbes 100 sissetungijate veebiressurssi ja 16. juuli seisuga on 39 saiti jätkuvalt „maas”. Luureteenistus märgib, et küberrünnak korraldati Ukraina-vastase sõjapidamisega seotud Venemaa Föderatsiooni avaliku sektori kliente teenindavate ettevõtete siseinfo hävitamiseks. Küberrünnak muutis ka saitide välimust – tavapäraste ressursside jaotiste asemel on näha seapea ja veakood „404”, märgib GUR.

Ukraina relvajõud korraldasid omakorda taas droonireidi Venemaa territooriumil. Infrastruktuurirajatised Kurski, Voroneži, Orjoli ja Lipetski oblastis said kannatada.

Belgorodi piirkonnas on terrorirünnakute tõttu sissepääs mitmetesse asulatesse suletud. Piirkondlik operatiivstaap otsustas tugevdada meetmeid evakueeritute toetamiseks ajutistes paiknemisalades.

3. Harkiv: Ukraina annab teada 5 vene poole rünnakust ja vene blogijad umbes sama arvust Ukraina rünnakust. Rindejoon muutusteta. Paarilt kaardilt leidsin, et Ukraina olla Hlõboke külas parandanud oma seisu, aga siiski olevat olukord dünaamiline ja olla nn lainetust rindejoones. Tuli kõlakas, et Ukraina olla siia suunale toonud täiendavalt kuni 8 brigaadi jagu üksusi ning seda peatakse veaks. Eks endal on teadmata Ukraina reservide suurus, aga pigem kipub nõustuma, et neid võib-olla oleks kuskil mujal enam vaja ja võib olla oleks piisanud vaid brigaadist või kahest lisandunud vene üksuste pidama saamiseks.

4. Kupiansk-Kreminna: juba paar päeva on vene rünnakute arv väiksem ja seni kipub seda kuumuse ja reorgi süüks panema. Muutusi rindejoones ei tuvastanud ning sarnaselt teistele rinnetele on väga kõrge pommitamise tase vene poolelt Ukraina eesliini pihta ja kuni 30 km sügavusse ehk siis sellegi järgi pigem arvan, et uuesti suurem surve tõus tuleb. Pisu paneb mitte nõustuma arvamus, et igatsugu ATV tüüpi masinad, tsiklid ja jalgrattad mitmetes rindelõikudes ei too vene poolele edu. Liikumiskiirus on siin edu pant ja augu leidmisel võib see tuua edu. Egas endal on seni teadmata, miks Ukraina on mitmetes rindelõikudes liialt tihti kaotanud metsasiile põldude vahel.

5. Siversk: eile suutis vene pool oma tavapärast pisu tugevamat survet säilitada, muutusi see rindejoones ka tavapäraselt ei toonud.

6. Bahmut: njah, pisu tuli vene poolelt kurtmist, et Tšassiv Jari juures on jäänud rinne toppama ja olla see kõik droonide süü. Toretskis karmid lahingud jätkuvad ja eks kõlakaid rindejoone lainetusest seal tuleb. Kaartidel siiski püsivamaid muutusi ei tuvastanud ja see pisu rohkem lootust Ukraina seisu püsimise kohta isegi annab, aga seni miskit kindlat pole.

7. Donetsk: pooled rünnakud siin rindel ja seni pole saadud pidama vene poole edenemist ei rinde põhja- ega loodesektoris.

New-Yorkis jõudis vene pool u 400 m kaugusele asula pearistmikust. Pisu siiski annab aimu lahingute raskusest ja Ukraina tugevatest vasturünnakutest vene poole rünnakupea varasemalt vallutatud mitmete lääneserval asuvate kvartalite maha jätmine. Mõnedest videodest suuremate järelduste tegemine võib valusalt näppu lõigata, aga eksimine on inimlik, sestap pisu võib anda aimu siinsel suunal kasvanud Bradley soomukite ja tankide kasutamise aktiivsus ka asulas sees Ukraina lisandunud reservidest. Kas nendega õnnestuks läbi lõigata 5 km sügavune vene rünnakupea, ei tea, aga kaardilt vaadates on mõni lõik selleks sobiv küll, kui piisavalt ressurssi oleks…

Rinde loodesektoris suutis vene pool kahjuks ühe päevaga ära vallutada väikese Lozuvatske küla ning edenemise pikkus lääne suunas u 1 km.

Sealt 8 km lõuna pool suutis vene pool tungida Novoselivka Perša asulasse sisse ka teisest kohast põhjasuunast ning Ukraina kontrolli alla on jäänud vaid asula lõuna-edeleserval olevad eramud ja mõned suuremad hooned asula pearistmiku kõrval.

Lisaks suudab vene pool jätkuvalt piki põldude vahelisi metsaribasid sammhaaval edeneda ja eilegi üks u 300 m muutus rindejoones oli.

Hetkel vaid kõlakad, et hoone kaupa siiski on uuesti hakanud vene pool edenema Krasnohorivka linnas.

Novomõhailivka juures läks kirja üks halli ala laienemine Ukraina kahjuks ja kipub seda pidama jälle nii vene lennunduse kui kaudtule ja droonide töö tulemuseks, et ühe metsariba seal kandis Ukraina maha jättis. Õnneks pole maa peal siiski vene poolele nii lihtne. Põllud suured ja enamasti ilma reljeefita ning hõlbustab Ukrainal sihtmärkide leidmist ja hävitamist. Eks neid miinivälju ka jagub.

8. Lõunarinne: jälle päev ilma rindejoone muutusteta.

Berdjanski suund: mõni edutu vene poole rünnak kirja läks. Siingi lõigus vene poole tugevama surve taastumist ootab (kahjuks).

Tokmaki suund: eile kasvas siin lõigus oluliselt liugpommide kasutamine, sestap prognoosib siin kasvavat vene poole survet. Eile muutusi rindejoones polnud.

Melitopoli suund: vaikne.

9. Herson: Lõpuks tuli Ukraina meedias teade, et Krõnkis enam nende üksusi pole. Kõlakad sellest liikusid juba varem. Njah, Ukraina ametlikku kinnitust uudisele seni pole. Alles on Antonovski sillapea, mis laiutab Dnepri idakaldal mõnede kaartide järgi isegi 10 km laiuselt ja on surunud vene üksused kaldast eemale 50 km laiuselt.

10. Doni-äärses Rostovis, Kabardi-Balkaarias, Stavropolis ja annekteeritud Krimmis algasid pidevad elektrikatkestused Rostovi tuumaelektrijaama (TEJ) rikke tõttu. Mitu Doni-äärse Rostovi linnaosa kannatas ajutise elektrikatkestuse tõttu ja Aleksandrovskaja jäi elektrita. Linna lääneosas on energeetikud alustanud abonentide ühendamist, ütles linnavalitsuse juht Aleksei Logvinenko.

Stavropoli territooriumi juhi Vladimir Vladimirovi sõnul on piirkonnas ajutiselt piiranud tarbimist 140 megavati võrra. Abonendi katkestused on juba esinenud mitmel territooriumil.

Kabardi-Balkaari Vabariigis jäi vooluta piirkonna pealinn Naltšik ja hulk teisi asulaid. „Meie vabariigis tuleb ette ka ajutisi elektrikatkestusi. See on osaliselt: Naltšiki linn, mõned Baksanski, Zolski, Leskenski, Maiski, Prohladnenski ja Tšegemski piirkondade asulad,” kirjutas Kabardi-Balkaaria juht Kazbek Kokov oma Telegrami kanalis. Tema sõnul likvideerivad elektriinsenerid katkestuste põhjust.

Peaaegu kogu Krimm jäi elektrita. Krõmenergo märkis, et elektriliinide väljalülitamine on vajalik meede, kuid vajalik on minimeerida võrguseadmete ülekoormust. Seiskamised mõjutasid Sudaki, Jaltat, Aluštat, Feodossijat ja Kertši ning mitmeid teisi asulaid. Simferoopolis ja Simferoopoli piirkonnas kehtestatakse plaanilised elektrikatkestused.

Dagestani energeetikaministeeriumi andmetel on mitmed piirkonna asulad osaliselt elektrita. Energiasüsteemi stabiilsuse säilitamiseks on Derbentis, Khasavjurtis, Kiziljurtis ja teistes asustatud piirkondades kasutusele võetud ajutised graafikud tarbimise piiramiseks. „Võrgu töörežiimi optimeerimiseks tehtud operatiivsete tegevuste tulemusena on ajutiste piirangute mahtu Lõuna elektrisüsteemis vähendatud 1,5 GW-lt 500 MW-le,” rõhutas osakonna pressiteenistus.

Krasnodaris oli 16. juuli pärastlõunal rivist väljas üle 100 elektrialajaama ning umbes 100 tänavat jäi vooluta. Peamised katkestused toimusid Kubani ja Lääne rajoonis. Trammid ja trollid peatusid linnas. „Seoses tõrgetega Rostovi TEJ tootmisseadmete töös on kehtestatud ajutised piirangud elektrivarustusele. See võimaldab meil hoida kogu süsteemi ja seadmed puutumatuna,” kirjutas Krasnodari juht Jevgeni Naumov. Varem teatas Rosatomi pressiteenistus RIA Novostile, et automaatika lülitas Rostovi TEJ turbiingeneraatori probleemide tõttu välja ühe jõuploki.

Rostovi tuumaelektrijaam asub Volgodonski lähedal. See koosneb neljast jõuallikast. See on riigi lõunaosa suurim jaam, mille võimsus on 4 GW. Tehas on Venemaa toodangu poolest 3 parima hulgas ning varustab elektriga enam kui 26 miljoni elanikuga lõunapiirkondi ja Põhja-Kaukaasiat. Tuumajaama kolmas jõuplokk pandi plaanilistele hooldustele 22. juunil. Toiteplokid nr 2 ja nr 4 töötavad normaalselt võimsusel 1700 MW.

Krasnodari piirkonnas on viimase kahe nädala jooksul täheldatud suuri elektrikatkestusi. Suurim õnnetus juhtus 9. juulil, kui 325 tuhat Kubani elanikku jäi elektrita. Energeetikaministeeriumi väitel oli põhjuseks „suvistest temperatuurimaksimumidest tingitud suur hooajaline tarbimine”: kuumusest pääsemiseks lülitati massiliselt sisse konditsioneerid ja ventilaatorid ning võrgud ei pidanud sellisele koormusele vastu. Seetõttu kehtestasid võimud mitmes asulas, sealhulgas Novorossiiskis elektrikatkestused. Lisaks Krasnodari oblastile rakendati 6. juulil sarnaseid meetmeid ka Rostovi oblastis.

11. Venemaa suurim veeldatud maagaasi projekt, Novateki Arctic LNG 2 on kokkuvarisemise äärel. Seoses Ameerika sanktsioonidega, mis jätsid projekti ilma ostjatest, investoritest ja seadmetest, oli Novatek sunnitud alustama Arctic LNG 2 gaasitootmise järsku vähendamist Gõdani poolsaarel, vahendab Reuters olukorraga kursis olevale allikale viidates.

Tema sõnul toodeti mais projektis vaid 55 miljonit kuupmeetrit gaasi ja see vähenes aprilliga võrreldes neli korda (215 miljonit kuupmeetrit). Detsembris tootis Novatek Vedomosti andmetel Arctic LNG 2 jaoks 425 miljonit kuupmeetrit kuus ja on sellest ajast peale sunnitud peatama pea 90% tootmisest.

25 miljardi dollari suurune tehas, mille ehitamiseks kulus Novatekil peaaegu 10 aastat, pidi oma esimesi LNG partiisid tarnima esimeses kvartalis. Kuid Ameerika sanktsioonid, mille alla tehas eelmise aasta novembris langes, nurjasid plaanid: välisaktsionärid külmutasid oma osaluse ja Lõuna-Korea laevatehas keeldus tarnimast jääklassi gaasitankereid.

Rohkem kui 20 kavandatud tankerist sai Novatek ainult kolm – kõik Venemaal toodetud Zvezda laevatehasest. Aprillis lõpetas Arctic LNG-2 veeldatud gaasi tootmise. Ja alates maikuust on see tootmist vähendanud 6 kuu miinimumini, osutab Reutersi allikas. Juunis karmistusid USA sanktsioonid Novateki vastu. Kõik selle ehitatavad projektid („Murmansk LNG”, „Obski LNG”, „Murmansk-transgaz”, „Arctic LNG”, „Arctic LNG – 3”), samuti 7 LNG-st 15 lisati musta nimekirja Venemaa Zvezda laevatehases ehitatavate tankerite tegevuse keeld.

Sanktsioonide survel on Novatekil probleeme gaasimüügiga, märgivad PSB analüütikud: alates märtsist on ettevõtte müümata toodete varud kasvanud 4 korda, mis kuvatakse aruannetes kui „jäänused” ja „transiitkaubad”. Sanktsioonid muudavad Novateki väljavaated uduseks ja lükkavad kõigi tema projektide elluviimise edasi, rõhutab PSB: „Kõik oleneb sellest, kuidas ettevõte suudab kohaneda ja probleemi laevastikuga lahendada.”

12. Venemaa on leidnud asümmeetrilise vastuse oma reservide arestimisele välismaal: kavatseb ära võtta riigis külmutatud lääne ettevõtete ja kodanike varad. Neid varasid hoitakse spetsiaalsetel C-tüüpi rublakontodel: neid ei saa ilma valitsuse komisjoni loata välisvaluutasse konverteerida ega Venemaalt välja võtta – saate osta OFZ-sid ja maksta makse. Nendele kontodele krediteeritakse tulu Venemaa varade müügist, intressid ja dividendid Venemaa väärtpaberitelt, mis kuuluvad „ebasõbralikest” riikidest pärit mitteresidentidele. See on kriitiline element kapitalipiirangute süsteemis, mis moodustati vastuseks sanktsioonidele ja reservide arestimisele pärast sõja puhkemist.

Varade külmutamine aitas vältida finantssüsteemi kokkuvarisemist, kuid neil on ka teine funktsioon: olla kompensatsioon külmutatud Venemaa reservide äravõtmise korral. Keskpanga esimehe esimene asetäitja Vladimir Tšistjuhhin nimetas seda vahetusfondiks ja kutsus üles seda akumuleerima. Seetõttu on C-kontod kaitstud: neilt ei saa kohtulahenditega raha tagasi nõuda ning vara arestida ega koormata (hiljem tehtud erand: keeld ei kehti enne 3. jaanuari 2024 vastu võetud kohtumäärustele).

Nüüd tehakse ettepanek see tühistada: C-tüüpi kontodel olevate rahaliste vahendite kogumise ja arestimise keeld ei kehti juhtumite raames, mis käsitlevad Vene Föderatsiooni ja Venemaa Panga õiguste kaitset sunniviisiliselt välisriigi arestide poolt. Sellise dokumendi kavand on praegu ametkondadevahelisel kooskõlastamisel, teatas Interfax allikale viidates.

Selle võimaluse lõi maikuus putin dekreediga „Vene Föderatsioonile ja Vene Föderatsiooni Keskpangale seoses USA ebasõbraliku tegevusega tekitatud kahju hüvitamise erikorra kohta”. See võimaldab kohtu kaudu hüvitada kahjud Ameerika Ühendriikide või Ameerika isikute Venemaal asuvate varade, sealhulgas väärtpaberite, Venemaa ettevõtete aktsiate ja omandiõiguse alusel. Valitsus täidab määruses antud korraldust kehtestada kahju hüvitamise kord.

Selleks on vaja muuta putini teist määrust, mis anti välja märtsis 2022. S-kontodelt varade sissenõudmise keelule lisandub veel üks erand: see ei kehti juhtudel, mis tekivad seoses 2022. aasta märtsis Vene Föderatsioonilt, Vene Föderatsiooni Keskpangalt õiguste äravõtmisega nende välisriigis asuvale varale. „Vene Föderatsiooni õiguste tõhusaks kaitsmiseks näib Vene Föderatsiooni Keskpangal olevat õige anda neile võimalus nendel kontodel olevate rahaliste vahendite arestimiseks,” tsiteerib Interfaxi allikas projekti selgitavat märkust.

„Börsifondi” suurus on teadmata. Keskpank nimetas seda summat vaid korra – üle 280 miljardi rubla (2,8 miljardi euro), kuid see oli novembris 2022. Summa kasvab pidevalt tänu laekuvatele maksetele. 2023. aasta alguses teatas keskpank, et C-tüüpi kontodele kogunenud 0,7 triljonit rubla kanti NSD-st (keskdepositoorium) üle hoiuste kindlustusametisse. Eksperdid hindasid, et eelmisel aastal võis summa ületada triljonit. Lisaks rahale on ka väärtpabereid – need on blokeeritud C-tüüpi deposiitkontodel. Gaidari Instituudi eksperdid hindasid mitteresidentide investeeringuteks Venemaa aktsiatesse ja võlakirjadesse 192 miljardit dollarit.

Samuti pole teada täpne Venemaa külmutatud reservide kogus. Varsti pärast sõja algust ütles rahandusminister Anton Siluanov, et umbes pooled reservidest, umbes 300 miljardit dollarit, on külmutatud.

Suurem osa Venemaa reservidest on külmutatud Euroopas (Ameerika Ühendriikides vaid 6 miljardit dollarit), kuid advokaadid ei suuda veel leida õiget mehhanismi nende kättesaamiseks. Euroopa Keskpanga president Christine Lagarde kurtis, et nende üleviimine Ukrainasse kätkeb endas tõsiseid juriidilisi riske. Seetõttu arutatakse erinevaid skeeme nende fondide kasutamiseks, et saada raha Ukraina toetuseks (selleks reservide paigutamisest saadava tulu suunamine või oma investeeringu tulevase tuluga tagatud võlakirjade paigutamine).

Sellest hoolimata näivad Venemaa võimud reservide konfiskeerimist tõsiselt kartvat. Lisaks putini määruse muudatustele on valitsus ette valmistanud muudatused ka muudesse dokumentidesse, mis loovad võimalused vara tagasinõudmiseks. „Ebasõbralike jurisdiktsioonide poolt kavandatud Venemaa suveräänsete varade arestimine <…> toob USA-le ja teistele isikutele kaasa tsiviilkohustuse tekkimise kahju hüvitamiseks,” tsiteerib Interfax seletuskirja. Nõuete esitamise ja seejärel C-kontodelt raha mahakandmise põhjuste hulgas on Ameerika valitsuse võlakirjade või nendest saadava tulu arestimine Vene Föderatsioonist, välisvaluutavarade blokeerimine ja kontodelt mahakandmine Ameerika pankade, depoopankade jne poolt.

Valitsuskomisjon ütleb, milline vara võtta: Arbitraažikohus märgib selle, võttes arvesse komisjoni esitatud nimekirja. Nad ei viivita: kohtu otsus nõude rahuldamise kohta sellistel juhtudel kuulub viivitamata täitmisele.

13. Venemaal hakatakse tunnistama „terroristideks ja äärmuslasteks” kodanikke, keda võimud peavad „vihkamisest ajendatud” kuritegude toimepanemisega seotuks. Veelgi enam, Rosfinmonitoringi registrisse ei kuulu mitte ainult süüdimõistetud, vaid ka uurimise all olevad isikud, sealhulgas kahtlustatavad, kelle süüd ei ole tõendatud. Vastava seaduseelnõu töötas välja valitsus putini dekreedi täitmise raames. Muudatused esitati Riigiduumale 15. juulil.

Ministrite kabinet teeb ettepaneku kanda „äärmuslaste ja terroristide” registrisse need, kes on seotud relvajõudude „diskrediteerimise” ja armee „võltsingute” juhtumitega (Kriminaalkoodeksi artiklid 280.3 ja 207.3). Sarnased meetmed võetakse kahtlustatavate või huligaansusartiklite alusel süüdi mõistetud isikute suhtes, kehavigastuste tekitamises, piinamises, mõrvas, genotsiidis ja tegudes, mille eesmärk on rikkuda Venemaa territoriaalset terviklikkust. Lisaks on seaduseelnõus punkt, mille kohaselt võib „äärmuslaste ja terroristide” nimekirja lisada ka need, kes on toime pannud „muud kuriteod”, mille ajendiks on poliitiline, ideoloogiline, rassiline, rahvuslik või usuline vihkamine mis tahes sotsiaalse rühma vastu.

Rosfinmonitooringu registrisse kandmine tõotab mitmeid probleeme. „Terroristide ja äärmuslaste” kontod on blokeeritud. Neil on keelatud teha finantstehinguid väärtuses üle 10 tuhande rubla kuus, kasutada pangakaarte, hallata vara, sõlmida pärandit, samuti saada stipendiume, pensione ja hüvitisi. Lisaks on sellise staatusega inimesel raske tööd saada, kuna enamasti ei taha ettevõtted temaga ühendust võtta. Samuti on tal raske teenuste eest tasumisega seotud probleemide tõttu advokaati leida.

Tänavu esimese kvartaliga lisandus Venemaal „terroristide ja äärmuslaste” registrisse 669 inimest, mis on rekordiline vähemalt viimase viie aasta sarnaste perioodidega võrreldes. 2023. aastal oli registris 1826 eraisikut ja üheksa organisatsiooni. Pealegi pole nimekirjas mitte ainult terrorirünnakutes või nende ettevalmistamises süüdistatud isikud, vaid ka poliitiliste süüdistuste alusel süüdi mõistetud kodanikud, näiteks armee „diskrediteerimises”.

Liikumise Sitting Rus juht Olga Romanova märkis, et registrisse kandmiseks piisab uurimisasutuste otsusest ehk seda saab teha ilma kohtuotsuseta või kohtu erimääruseta. Samas tuleb Rosfinmonitoringu nimekirjast välja pääsemiseks aeg ära istuda ja seejärel lasta oma karistusregister kustutada. „Karistusregister kustutatakse kas kohtu poolt, kuid seda ei kustutata teie puhul, kui olete selles Rosfinmonitoringu nimekirjas või pärast 8-10 aasta möödumist. Ja siis hakkad neid kohtusse kaevama, sest niisama sind sealt automaatselt välja ei visata,” märkis Romanova ajakirjanik Aleksandr Pljuštševile antud kommentaaris.

Ta rõhutas, et kogu selle aja on „terroristi ja äärmuslase” staatusega isik jätkuvalt piirangute all. „Finantstehinguid saate teha ainult 10 tuhande rubla eest kuus. Kui teil on ülalpeetavad, lisandub igaühele veel 10 tuhat. Korteri ostmine, korteri müük, auto, pesumasin, kõik – see kõik on võimatu. Avada kontosid, sulgeda kontosid, teha finantstehinguid – see on kõik, hüvasti, te ei saa midagi sellist teha,” lõpetas Romanova.

Viimase kümne aastaga on Rosfinmonitoringu nimekiri viiekordistunud. Nüüd on sellel üle 14 tuhande nime. Terroristideks ja äärmuslasteks nimetatakse eelkõige kirjanikku Boriss Akuninit, malemaailmameistrit Garri Kasparovit, Disserneti kaasasutajat Andrei Zajakinit, Šaninka õpetajat Boriss Kagarlitskit, Aleksei Navalnõi leske Juliat, režissööri Jevgenia Berkovitši ja stsenaristi Svetlana Petrjutšukki.

14. Lühiuudised

Euroopa Liidul pole „pole mingit võimalust” Ungarit EL-i nõukogu eesistujariigist ilma jätta, kuid blokk boikoteerib Ungari peaministri Viktor Orbani poliitikat. Sellest teatas Euroopa Komisjoni väärtuste ja läbipaistvuse asepresident Vera Jourova Suspilnele antud intervjuus. Ametnik märkis, et usaldus Orbani vastu Euroopa Liidus „on langenud nulli”. „Ma olen jurist, seega annan juristi kuiva vastuse: me ei saa Ungarit tema eesistumisest ilma jätta, kuid me saame boikoteerida ja avalikult näidata, et me ei nõustu Orbani poliitikaga,” märkis Jourova. Tema sõnul tegeleb EL nüüd Orbani boikoteerimisega ja valmistub järk-järgult Poola eesistumiseks, mis algab pärast uut aastat.

Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.

Viimased uudised