Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA

Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.

Ukraina 11. juuli 2024:

pisu vene rünnakute arv langes ning nende edenemisi tuvastas nii Donetski rinde põhja kui loodesektoris, mujal rinne pidas. Kas rünnakute arvu vähendas suur palavus (ikka sinna 35 kanti ja nii jätkub) või oli pisu reorgi?

1. Õige pisu piirilähedus vaiksemaks jäi, mujal ilma muutust polnud.

2. Miskit ka Moskvas lendas.

3. Harkiv: muutusteta.

4. Kupiansk-Kreminna: muutusteta aga pisu rünnakute arvu langustrend oli.

5. Siversk: surve jätkus, muutusi see ei toonud.

6. Bahmut: suurem surve Toretski sunal, muutusi ei tuvastanud.

7. Donetsk: ikka pisu põhja ja loodesektor käriseb, miks mujal surve langes, ei tea.

8. Lõunarinne: siingi surve pisu langes.

9. Herson: vaid kaks rünnaakut.

10. Usaldus putini vastu „sõbralikes” riikides on langenud mitme aasta madalaimale tasemele. Njah, kahjuks aga vähe…

11. „Kõik nõus”. NATO teatas valmisolekust Ukraina vastu võtta ja ähvardas sõja „kaaslast” Hiinat.

12. Hiina keeldus ostmast Venemaa LNG-d turuhinnaga.

13. Venemaa Raamatupidamiskoda teatas kodumaise elektroonika tootmise riikliku programmi läbikukkumisest.

14. USA paigutab Saksamaale kaugmaarakette esimest korda pärast külma sõda.

15. Poola siiski keeldus ilma NATO loata rakette Ukraina kohal alla tulistamast.

16. Elektroonikasanktsioonid põhjustavad iga viienda Venemaa raketi sihtmärgist möödalaskmise. Pisu ka Kiievi lastehaiglat tabanud raketist.

Pisu head muutustust rindel siiski täheldab, mis küll rindejoones veel muutust ei too. Kasvavad järjest enam kaugused rindest, kus vene eritehnikat Ukraina droonid tabavad (esmalt ka leiavad). Teine muutus on, et paljudes rünnakutes on vene pool hakanud jälle kasutama vanemat soomustehnikat. Võib-olla on pisu lootust, et uuemaga hakkab tasapisi kitsamaks minema. Hetkel ka ilma muutustus ei luba ja palavus loodetavasti mõjub kehvemalt toimivale vene soldatite varustamisele rünnakuindu vähendavalt.

1. Täna öösel tabas vaenlane Sumõ oblastit kahe Kurski oblastist pärit ballistilise raketiga Iskander-M, lisaks ründas 6 Shahed-131/136 tüüpi UAV-ga Venemaalt Primorje-Ahtarskist. Mõkolaivi, Hmelnõtski, Lvivi ja Ivano-Frankivski oblastis tulistati alla kõik vaenlase droonid.

Ilma muutust õige pisu, kui rinde lähedus ikka hullus sajus, siis ilm on hakanud tasapisi näitama paranemise märke vastu Kurski ja Belgorodi oblastit olevates Ukraina asulates.

2. Satelliidipildid näitavad 1. juulil okupeeritud Krimmis Fiolenti neemel asuva Venemaa lao pihta raketilöögi tagajärgi. Väidetavalt hoidis Venemaa laos Iraani tarnitud Shahed-136 droone.

Moskva linnapea Sobjanin teatas Stupinski rajoonis alla kukkunud droonist. Drooni allakukkumise kohas esialgsetel andmetel purustusi ja inimohvreid ei olnud.

Jevpatorias (Krimm) toimus eile suur tulekahju, mis ja miks põles, polnud hommikuks teada.

Eile õhtul töötas õhuhäire Sevastoopolis.

Kurski ja Belgorodi oblasti kurtmiste nimekiri jätkuvalt pikk ning nagu tavaks, siis isegi vene milblogijad annavad teada, et Ukraina ainut tsiviilobjekte pommitab ning vene pool vaid sõjalisi sihtmärke.

3. Harkiv: aktiivsed mõlemad pooled, muutusi rindejoones ei tuvastanud.

4. Kupiansk-Kreminna: pisu surve langes, muutusi rindejoones ei tuvastanud. Vist on viimastel päevadel rinde keskosas hallis alas ühe kõrgendiku idaserva enda kontrolli alla Ukraina pool saanud.

5. Siversk: siin rindel siiski surve langust ei täheldanud ja vähemalt viies suunas vene poole edutud rünnakud jätkusid.

6. Bahmut: Tšassiv Jari suunal on juba paaril peval olnud surve väiksem ning hull surumine Toretski suunal jätkub. Eile siiski muutusi rindejoones ei tuvastanud.

7. Donetsk: rinde põhja ja loodesektoris tugev surve jätkus, mujal isegi langes.

New Yorki asula eenduvas rindejoone 5 km pikkuses teravikus suutis eile vene pool jälle pisu üllatuslikult laiendada selle teraviku esimest kolmandikku hõivates ühe põldude vahelise metsariba kilomeetri pikkuselt.

Jevgenivka küla rinde loodesektoris on nüüd täielikult vene poole kontrolli all.

Veel ei julge arvata, kas miskit hakkab muutuma…

8. Lõunarinne: pisu singi surve langes

Berdjanski suund: mõni edutu vene poole rünnak kirja läks.

Tokmaki suund: üks siingi.

Melitopoli suund: vaikne.

9. Herson: vaid kahe vene poole rünnaku päev.

10. Usaldus putini vastu „sõbralikes” riikides on langenud mitme aasta madalaimale tasemele. putini läänevastane retoorika ja üleskutsed globaalse lõunaosa riikide poole ehitada koos „mitmepooluseline” maailm ei ole kreml sõbralikuks nimetatavate riikide elanikes entusiasmi äratanud. Nii Ladina-Ameerika riikides kui ka võtmeriikides – Venemaa kaubanduspartnerites – Indias ja Türgis langes kodanike usaldus Venemaa Föderatsiooni presidendi vastu 2024. aastal mitme aasta madalaimale tasemele, näitas Pew Research Centeri uuring.

Indias, mida kreml nimetab strateegiliseks partneriks, usub 39% kodanikest, et putin on võimeline rahvusvahelistes suhetes õigesti käituma. Venemaa presidendi usaldusreiting on võrreldes eelmise uuringuga langenud 3 protsendipunkti ning selle praegune väärtus on madalaim alates 2017. aastast.

Usalduse tase putini vastu Türgis, mida president ise nimetas Venemaa kõige usaldusväärsemaks partneriks, langes samuti 7-aastase põhjani. 29% Türgi kodanikest pidas putinit rahvusvahelistes suhetes usaldusväärseks.

putin kannatas Ladina-Ameerikas täieõigusliku PR-katastroofi all, milles ta kutsus üles võitlema lääne „kolonialismi” vastu, meenutades Simon Bolivari traditsioone. Brasiilias ja Tšiilis on putini usalduse tase langenud madalaimale tasemele alates 2007. aastast – vastavalt 10% ja 12%. Kolumbias ütles 18% vastanutest, et nad usaldavad Venemaa presidenti, mis oli viimase 10 aasta halvim tulemus. Mehhikos langes putini reiting aastaga 1 protsendipunkti võrra, 24%-ni, mis on halvim tulemus alates 2018. aastast.

Vaid kahes Pew’ga hõlmatud globaalse lõuna 20 riigist ütlesid enam kui pooled kodanikest, et usaldavad putinit globaalsetes küsimustes: Malaisias (61%) ja Filipiinidel (59%). Venemaa president saavutas suhteliselt kõrged tulemused ka Bangladeshis (50%) ja Keenias (47%).

BRICS-riikides Lõuna-Aafrika Vabariigis, mida putin nimetab „strateegiliseks partneriks”, püsib usaldus Venemaa presidendi vastu teist aastat järjest madalaimal tasemel alates 2014. aastast – 30%. Teises Aafrika riigis Ghanas langes putini heakskiit Pew küsitluse kohaselt kõigi aegade madalaimale tasemele – 33%.

Kokkuvõttes hindab 65% inimestest 35 riigis, kus uuring läbi viidi, Venemaad negatiivselt, 28% aga positiivselt. Samas on suhtumine putinisse pisut kehvem kui riiki tervikuna: 73% ei usu, et ta suudab rahvusvahelistes suhetes õigesti käituda, 21% aga usaldab teda.

Njah, kahjuks siiski on paljudes riikides see % või paar langemine vist sinna nn vea piiri sisse minemine ja isegi kui pole, siis liialt väike on see muutus ehk siis elame sibula üleehitusele sarnases maailmas…

11. NATO riigid on valmis Ukrainat allianssi vastu võtma, kuid selle saavutamiseks on veel palju teha. Seni valmistuvad nad välja kuulutama täiendavaid sõjalisi toetusmeetmeid. „Kõik liitlased nõustuvad, et Ukraina saab NATO liikmeks”, kuid praegu on veel vara öelda, millal see täpselt juhtub, ütles organisatsiooni peasekretär Jens Stoltenberg kolmapäeval toimunud tippkohtumisel. Koos Ukrainaga liigume selle liikmesuse poole, astudes konkreetseid samme, lisas ta.

Allianss jätkab Ukraina toetamist „pöördumatul teel täieliku Euro-Atlandi integratsiooni, sealhulgas NATO liikmelisuse suunas”, öeldakse Reutersi teadaandes. Samal ajal olid USA ja Saksamaa kuni viimase ajani vastu „pöördumatu tee” sõnastusele, mida paljud riigid nõudsid, teatas Financial Times. Berliini ja Washingtoni seisukoht on sõnastatud juba ammu: Kiiev peab läbi viima struktuurireforme, sealhulgas sõjalises sfääris, et suurendada Ukraina relvajõudude ühilduvust alliansi relvajõududega ning sellega liitumine ei saa juhtuda kuni sõja lõpuni.

NATO saab „Ukraina kutsuda, kui liitlased nõustuvad ja tingimused on täidetud,” ütles aruteludega kursis olev allikas Reutersile.

Järgmise aasta jooksul kavatseb allianss anda Ukrainale 40 miljardit eurot, selgub kommünikee eelnõust. Stoltenbergi sõnul valmistatakse ette „oluline” sõjalise abi pakett. Eelkõige hõlmab see NATO-s uut struktuuri, mis hakkab koordineerima relvatarneid, vägede väljaõpet ning koostööd luure- ja julgeolekuvaldkonnas. Ta lisas, et teatatakse uute vahetute varude, sealhulgas õhutõrjevarustuse kohta.

Tippkohtumisel teatati ka, et Holland ja Taani on juba alustanud F-16 saatmist Ukrainasse ning hävitajad hakkavad lahingutegevuses osalema sel suvel. Nende kahe riigi, aga ka Belgia ja Norra lubatud enam kui 60 lennukist olid Holland valmis andma 24 ja Taani 19 lennukit.

NATO liikmesriigid on võtnud Hiina suhtes karmi hoiaku. Kommünikee eelnõus nimetatakse teda Venemaa sõja „otsustavaks kaasosaliseks” ja süsteemseks ohuks Euro-Atlandi julgeolekule. Allianss kutsub Pekingit üles lõpetama Venemaale oma sõjalises tegevuses materiaalse ja poliitilise toetuse andmist.

USA ja Euroopa Liit hakkasid kehtestama sanktsioone Hiina ettevõtetele, kes tarnisid Venemaale kahesuguse kasutusega tooteid. Kuigi Hiina, nagu ta väidab, relvi ise ei müü, hakkas pärast putini ja Xi Jinpingi kohtumist mullu märtsis Moskvas märkimisväärses koguses Venemaale voolama nende tootmiseks mõeldud komponente ja masinaid, teatas Washington. Nüüd ähvardab USA Hiina panku selliste toodete ekspordi teenindamise eest teiseste sanktsioonidega. See on põhjustanud suuri makseviivitusi Vene-Hiina kaubavahetuses.

12. Hiina vedelgaasi ostjad nõuavad Venemaalt kauba allahindlusi isegi sanktsiooninimekirjadesse mittekuuluvatelt ettevõtetelt. Sellest teatas Reuters, viidates kevadest saadik Hiina turule siseneda püüdnud Venemaa suurima LNG tootja Novateki viimaste tehingute edenemisega kursis olevatele allikatele. Agentuuri allikate sõnul on Novatek oma gaasile Hiinast ostjaid otsinud alates aprillist, kuna sanktsioonid on teinud talle keeruliseks mitme miljardi dollari suuruse Arctic LNG-2 projekti eksportimise. Spetsiaalselt kohalike klientide leidmiseks avatud ettevõtte Hiina esindus suutis müüa 75 tuhat tonni lasti, millest põhiosa – 60 tuhat tonni – ostis Beijing Gas Group, teatasid allikad Reutersile.

Novatek pidi aga hinna osas järeleandmisi tegema. „Kuigi Jamali veeldatud maagaasi projekt või Novatek kui ettevõte ei ole USA sanktsioonide all, ootavad ostjad ikkagi allahindlust, kuna tegemist on Venemaa kaubaga,” ütles üks Hiina kaupleja. Hiina saab juba praegu Venemaalt tohutu allahindlusega torugaasi, mida Gazprom pumpab läbi 2019. aastal käivitatud Power of Siberia gaasijuhtme. Sel aastal on nende tarvikute hind föderaaleelarve materjalide kohaselt 260 dollarit tuhande kuupmeetri kohta. See on 35% vähem, kui maksavad Gazpromi ülejäänud Euroopa kliendid (400 dollarit tuhande kuupmeetri kohta). Projekti Power of Siberia-2 raames, mida kreml järjekindlalt Pekingile pakub, nõuab Hiina gaasi isegi Venemaa kodumaiste hindadega: umbes 60 dollarit tuhande kuupmeetri eest – see tähendab neli korda vähem, kui Gazprom praegu saab.

Hiinasse voolab soodushinnaga ka Venemaa nafta, millest Euroopa riigid on sanktsioonide tõttu loobunud. Tippajal, 2022. aasta suvel, ulatus Venemaa sortide allahindlus Hiina importijatele 16%-ni, kuid on nüüdseks kahanenud vaid mõne dollarini tänu lääne piirangutest mööda minnes naftat vedavale „varilaevastikule”.

Gaidari instituudi andmetel ulatus 2022. aasta märtsist detsembrini Hiina Venemaa nafta ostjatele tehtud allahindlus kokku 5,3 miljardi dollarini ja 2023. aasta jaanuarist septembrini veel 3,7 miljardi dollarini.

13. Venemaa Raamatupidamiskoda tuvastas oma auditite raames arvukalt fakte Venemaa elektroonika ja raadioelektroonika arendamiseks toetust saavate projektide sihtnäitajate mittesaavutamise kohta, kirjutab Kommersant viitega ühisettevõtte audiitori Andrei Pertšjani kõnele juulis toimunud ümarlaua koosolekul Föderatsiooninõukogus, mis oli pühendatud riikliku programmi „Elektroonika- ja raadioelektroonikatööstuse arendamine” elluviimisele. Kohtumisel ütles Pertšjan ka, et üksikud ettevõtted demonstreerivad tootmis- ja müüginäitajate täitmist, kuid see viitab sageli vaid väiketootmise korraldamisele, mis ei aita kaasa tehnoloogilise sõltumatuse saavutamisele. Raamatupidamiskoda märgib kodumaise elektroonikatööstuse suurt sõltuvust välismaistest komponentidest ning tunnistab oluliste piirangute olemasolu tehnoloogiale juurdepääsul, rõhutas ta.

Raamatupidamiskoda keeldus Kommersandi palve peale andmast andmeid väljastatud toetuste mahu kohta, mille puhul sihtnäitajaid ei saavutatud. Toetuste jagamise eest vastutav tööstus- ja kaubandusministeerium süüdistas riikliku programmi ebaõnnestumises enneolematut sanktsioonisurvet. Näitajaid mõjutas ka kõrgtehnoloogilises tootmises vajamineva kvalifitseeritud personali vähesus, rääkis üks telekomituru vestluskaaslane Kommersandile. Samuti tõi ta välja Venemaa tootjate suure sõltuvuse välismaistest tarnijatest.

Riikliku programmi „Elektroonika- ja raadioelektroonikatööstuse arendamine aastateks 2013–2025” kiitis Venemaa valitsus heaks 2013. aastal. Programmi elluviimiseks aastatel 2013–2024 eraldati kokku üle 295 miljardi rubla (3 miljardit eurot), sealhulgas vahendid elektroonikakomponentide baasi loomiseks jne.

Venemaa vastu Ukrainas sõja alustamise eest kehtestatud sanktsioonid andsid tõsise hoobi riigi elektroonika tootmisele. Peamiste komponentide ja tehnoloogiate tarnimise piirangud välismaalt on toonud kaasa elektroonikaseadmete koostamiseks ja tootmiseks vajalike kriitiliste materjalide nappuse. See raskendas Venemaa ettevõtete tegevust ja sundis neid vähendama tootmismahte ja otsima alternatiivseid komponentide allikaid, mis sageli olid madalama kvaliteediga.

Sanktsioonid on raskendanud juurdepääsu kõrgtehnoloogiatele ja seadmetele, mis on pidurdanud kodumaise elektroonikatööstuse arengut. Venemaa ettevõtted leidsid end rahvusvahelistest turgudest ära lõigatud, ilma võimalusest moderniseerida oma tootmisrajatisi ja juurutada uuendusi.

14. USA alustab kaugmaarakettide paigutamist Saksamaale 2026. aastal, selgub kahe riigi Valge Maja veebilehel avaldatud ühisavaldusest. „USA alustab 2026. aastal Saksamaale tulejõu juhuslikku paigutamist osana nende võimete pikaajalise kasutuselevõtu kavandamisest tulevikus,” seisab avalduses. Nende meetmete eesmärk on tugevdada Euroopa heidutussüsteemi. Pärast täielikku kasutuselevõttu varustatakse Ameerika kaugmaaüksused Tomahawk rakettidega, mis on võimelised hävitama sihtmärke kuni 2500 kilomeetri kaugusel, SM-6 ja uute hüperhelirelvadega, mille laskekaugus on oluliselt pikem kui praegu Euroopas kasutusel olevatel relvadel, ütles Valge Maja.

1990. aastate lõpus, pärast külma sõja lõppu, tõmbas Washington Saksamaalt välja kõik kaugmaarelvad. Kuid viimastel kuudel on Saksamaa föderaalvalitsus pidanud salajasi läbirääkimisi USA-ga, pooldades nende relvade paigutamist oma territooriumile, teatas Spigel varem, viidates informeeritud allikatele. See otsus on tingitud kasvavast ohust Venemaa poolt, kes laiendab oma kaugmaa tavarelvade arsenali. Eelkõige on Moskva Kaliningradi paigutanud märkimisväärse hulga kesk- ja pikamaarakette.

Aasta tagasi sai teatavaks, et rahvusvaheline raketisüsteemide tootja MBDA jõudis Saksamaa, Hollandi, Prantsusmaa ja Itaalia võimudega eelkokkuleppele hüperhelirelvade vastase kaitse prototüüpsüsteemi loomiseks. Arendus peaks lõppema 2026. aastal. Plaanitakse, et see süsteem võetakse hiljem kasutusele kogu Euroopas.

15. Poola ei tulista alla Venemaa rakette Ukraina territooriumi kohal ilma kõigi NATO liikmesriikide loata, ütles Poola asepeaminister ja riigikaitseminister Wladyslaw Kosiniak-Kamysh Poola raadios. Ta selgitas Varssavi seisukohta Washingtoni seisukohast, kes ei taha konflikti eskaleerumist. Enne seda kommenteeris Valge Maja riikliku julgeoleku esindaja John Kirby algatust anda Poolale õigus Ukraina taevas alla tulistada vene rakette ja droone. Eelkõige ütles ta, et see tooks kaasa konflikti eskaleerumise, mis ei oleks kasulik ei ukrainlastele, poolakatele ega kellelegi. Samal ajal märkis Kirby, et USA soovib otsida viise, kuidas muuta Ukraina tõhusaks.

8. juulil kirjutasid Ukraina president Volodõmõr Zelenski ja Poola peaminister Donald Tusk alla riikidevahelisele 10-aastasele julgeolekuleppele. Dokumendis on klausel, mis viitab sellele, et Kiiev ja Varssavi töötavad välja mehhanismi, mille alusel Poola armee laseb alla Venemaa rakette ja droone Ukraina õhuruumis. Pealegi kehtib see meede ainult nende relvade kohta, mis tulistatakse Poola suunas. Pärast dokumendi allkirjastamist ütles Zelenski, et vastav mehhanism töötatakse välja esimesel võimalusel.

Ukraina massilise tulistamise käigus on Venemaa raketid varem korduvalt Poola territooriumile lennanud. Näiteks 24. märtsi öösel sisenes Venemaa kauglennunduse poolt välja lastud rakett Poola õhuruumi ja püsis seal 39 sekundit. Sarnane juhtum leidis aset ka mullu 29. detsembri hommikul – radar tuvastas tuvastamata objekti Hrubieszowi linna lähedal järjekordse rünnaku ajal Ukrainale. 2023. aasta aprillis avastati Poolas ilma lõhkepeata ja venekeelsete tekstidega õhk-pind raketi killud.

2022. aasta novembris kukkus Poolas alla kaks raketti, milles hukkus kaks inimest. Venemaa teatas, et raketid kuulusid väidetavalt Ukraina õhutõrjele. Poola president Andrzej Duda nimetas juhtunut õnnetuseks, rõhutades, et miski ei viita Poola territooriumi tahtlikule tulistamisele.

Selliste vahejuhtumite tõttu hakkas Poola Venemaa Föderatsiooni Ukraina massilise tulistamise ajal hävitajaid õhku tõstma. Viimati 8. juulil, kui Vene armee alustas raketirünnakut Kiievile, Krivõi Rihile, Dniprole ja mitmetele Donetski oblasti linnadele. Samuti tunnistas Poola välisministeerium varem, et riik hakkab alla tulistama Ukraina suunas lendavaid Vene rakette, kuna need on juba korduvalt vabariigi õhuruumi rikkunud.

16. Alates sõja algusest on Venemaa suurendanud Kh-101 rakettide tootmist peaaegu kaheksa korda, neid kasutatakse kõige aktiivsemalt Ukraina sihtmärkide ründamiseks. Vaatamata sanktsioonidele on need raketid endiselt pakitud läänes toodetud elektroonikakomponentidega. Tõsi, salakaubavedu mõjutab kvaliteeti – X-101 rikete arv võib ulatuda 20%-ni. Kuid see, mis Kiievi lastehaiglasse sattus, töötas tõrgeteta: vaatamata kremli esindajate eitustele oli tegu vene raketiga, näitas ekspertanalüüs.

Esmaspäeval tulistas Venemaa välja 38 raketti, millest Ukraina võimude teatel õnnestus alla tulistada 30. Kh-101 tabas Ohmatdõti haiglat. Jaanuaris välja lastud sarnase raketi ülejäänud osa sisaldas 16 elektroonilist osa, mille valmistasid Šveitsi STMicroelectronics ja mitmed USA ettevõtted, sealhulgas Texas Instruments, Analog Devices ja Intel, näitas Kiievi majanduskooli analüüs. Financial Timesi läbi vaadatud Venemaa tollidokumentide kohaselt ostsid importijad need Hiina vabaturult ja märkisid, et need pärinevad Hiinast, Malaisiast, Taist, Taiwanist ja Filipiinidelt.

Ukraina presidendi kantselei analüüsi kohaselt võib terve rakett sisaldada rohkem kui 50 välismaal valmistatud detaili.

Kõik X-101-s leiduvad komponendid on mõeldud kasutamiseks tsiviiltoodetes ja mõned neist on üsna vanad. Kuna sanktsioonid on raskendanud Venemaal tõhusamate ja äärmuslikele tingimustele vastupidavate toodete hankimist, võib ta toota rakette suurtes kogustes, kuid nende kvaliteet on väga halb, ütleb Ukraina riikliku julgeoleku- ja kaitsenõukogu sekretär Aleksandr Litvinenko.

Oslo ülikooli teadlase Fabian Hoffmani hinnangul võib vene tiibrakettide rikete määr ulatuda kuni 20%-ni, kuna sõjaliseks otstarbeks täiesti mittesobivad komponendid põhjustavad ebatäpset sihtimist, ei pea vastu suurele kiirusele või lihtsalt ebaõnnestuvad.

Video, millel on kujutatud Ohmatdõti haiglale langevat raketii, ei jäta kahtlust, et tegemist on X-101-ga, näitab Hoffmani analüüs: sellel on iseloomulikud tiivad, nina, ümardatud kere kuju ja turboreaktiivmootor, mis ulatub pärast starti kerest välja. Kukkuval raketil puuduvad kahjustused, mis võiks viidata sellele, et Ukraina õhutõrjerakett üritas seda kinni püüda; sellisest raketist endast pole jälgegi, olgu see siis Patriot või NASAMS, väidab Hoffman.

Venemaa eitab, et tema välja lastud rakett tabas Ukraina suurimat lastehaiglat, kus ravitakse raskete patoloogiate, immuunpuudulikkuse ja allergiliste haigustega patsiente. dmitri peskov nimetas neid sõnumeid PR-operatsioonideks verega. „On ilmselge, et raketitõrjeraketti kasutati valesti, mis sattus sellesse lastehaiglasse,” ütles ta. „See on tõesti tragöödia, kuid seda kasutatakse teadlikult selleks, et luua taust, mis tõenäoliselt kaasneks Zelenski osalemisega NATO tippkohtumisel.”

Välisministeeriumi ametliku esindaja maria zahharova sõnul „on juba kinnitanud, sealhulgas arvukate tunnistajate poolt, et üks Lääne õhutõrjesüsteemi rakettidest NASAMS tabas Kiievis Ohmatdõti lastehaigla territooriumil asuvat hoonet. zahharova ei andnud teavet selle kohta, kes seda kinnitas ja millised tunnistajad olid.

Ka Vene Telegrami kanal „War on Fake” kirjutab, et löögi sooritas NASAMS-i kompleksist pärit Ukraina õhutõrjerakett AIM-120. Väidetavalt tõendab seda raketi suuruse ja kahjustuste olemuse suhe – ainult väikese osa hoone kokkuvarisemine. Tegelikkuses hävis haiglahoone, hukkus kaks täiskasvanut, kuid lapsed jäid ellu, kuigi mõned said vigastada. Terviseminister Viktor Ljaško sõnul hävis toksikoloogiaosakond ja teised, nagu ta hiljem teatas – intensiivravi, kirurgia, onkoloogia – said kahjustada.

Versiooni, nagu oleks AIM-120 väidetavalt haiglat tabanud, lükkab Bellingcati uurimisprojekt ümber. Reaktiivmootor sabas ja kaks lühikest tiiba raketi keskel on X-101 iseloomulikud tunnused. AIM-120-l pole sabauime, mis raketil on videol, keskel erinevad tiivad ja (palju teravam) nina.

Lisaks vastasid haigla territooriumil leiduvad raketirusud Kh-101 osadele, mis leiti varem pärast eelmisi rünnakuid Ukrainale.

17. Lühiuudised

Ukraina saab lähinädalatel esimese osa kasumist Vene Föderatsiooni külmutatud varadest, kinnitas Euroopa Komisjoni esindaja Christian Wiegand Brüsselis toimunud pressibriifingul.

Norra on nüüd otsustanud, et kingib Ukrainale kuus hävitajat F-16. „Meie eesmärk on alustada annetamist 2024. aasta jooksul,” ütles peaminister Jonas Gahr Støre.

See, kuidas Orban üritab end rahvusvahelise rahumissiooni mingisuguse juhina esitleda, on tõeliselt kurb. Orban külastas Venemaad, Hiinat ja kohtub nüüd Erdoğaniga ilma EL-i mandaadita, et väidetavalt vahendada rahu Venemaa ja Ukraina vahel. Samas teab ta suurepäraselt EL-i ja rahvusvaheliste partnerite seisukohti.

Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.

Viimased uudised