Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Pilt: https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/

Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.

Ukraina 10. juuli 2024:

New Yorki asulasse saadi sisse saadi ja pisu hakkab tekkima oht, et 30 km laial lõigul võib Ukraina kaitse kokku kukkuda.

1. Ikka jagub öösse droone, ilm ikka kehv.

2. Kurski oblasti nimekiri ikka väga pikk ja miskit Astrahanis.

3. Harkiv: sama seis.

4. Kupiansk-Kreminna: veel üks vene poole edenemine Sinkivka külast idas.

5. Siversk: varasemast üks rindejoone muutuse parandus.

6. Bahmut: muutusteta, kuigi suruvad hullult.

7. Donetsk: vene pool murdis New Yorki asulasse sisse ja jätkab loodesektoris edenemist.

8. Lõunarinne: Berdjanski suunalt vene poole surve tõuseb.

9. Herson: muutusteta.

10. vene kaitseministeeriumis suri ootamatult endine šoigu kindralist alluv.

11. USA luure: Venemaa valmistab ette sabotaaži Euroopa sõjaväebaasides.

12. putin ja Modi tühistasid ootamatult läbirääkimiste viimase vooru Moskvas.

13. Montenegro blokeeris Venemaa propaganda edastamise (lausa lust oli lugeda zahharova vastulauset sellele).

14. Kohus mõistis moskvalase RDK-le 10 tuhande rubla ülekandmise eest 14 aastaks vangi.

15. Saudi Araabia ähvardab Venemaa varade konfiskeerimise korral EL-i võlad maha müüa.

16. Zelenski kutsus USA-d lubama Ukrainal hävitada vaenlase lennukid sügaval Venemaa sees.

17. „Isegi kui see on 50, pole see midagi.” Zelenski teatas soovitud arvu F-16 uuest arvust.

18. Lühiuudised

vene propagandist Solovjov kordas Venemaa eesmärki „kustutada Kiiev, Harkiv, Odessa ja Mõkolaiv maa pealt”. Samal ajal väitis Venemaa esindaja ÜRO juures Nebenzja absurdselt, et Norra varustas Ukrainat NASAMS-süsteemiga, mida kasutati raketi väljalaskmiseks Ohmatdõti haiglale, kui nende terroristide järjekordset alusetut õigustust.

Jätkuvalt pisu eriarvamusel, et kohe-kohe hakkab vene poole rünnakujõud langema… pigem vähemalt sama tugevat (kui mitte tugevamat) survet jagub veel loodetavasti vaid kaheks kuuks…

1. Öösel sooritasid Vene okupatsiooniväed Rivne oblastis asuvale energiaobjektile droonirünnaku. Sellest teatas energiafirma Ukrenergo. Nüüdseks olla vool taastatud.

Seni pole muutust ei liugpommide ega S-300 rakettide rünnakute vähenemises. Pisu vähenes vene poolelt Ukraina Harkivi oblastis asuvate vene piiriäärsete asulate pommitamine. Mujal ikka hull sadu.

2. Vene sõjaväelased lasid Kalmõkkias Solenoje küla lähedale raketi Kalibr, vahendab Astra informeeritud allikale viidates. Keegi juhtunu tagajärjel viga ei saanud. Raketi langemise kohas tekkis kahe meetri sügavune kraater. Koht asub Ukraina piirist üle 300 km kaugel. Väljaande allika sõnul võis allakukkunud rakett olla vigane.

Eile hommikuses rünnakus tabasid Ukraina droonid sihtmärke Venemaal Astrahani oblastis 4. väljaõppeväljakul, mida tuntakse ka Kapustin Jari nime all. Droon tabas montaaži- ja katsehoonet alas 105.

3. Harkiv: muutusteta.

4. Kupiansk-Kreminna: jälle suutis vene pool edeneda Sinkivka külast idas, seekord kohe küla serval ja kaks metsariba põldude vahel vene kontrolli alla läks. Kumbki oli risti rindega ja ühte pidi 1 km ja teist pidi 0,5 km edasi saadi. Veel väga ei muretse, sest siin ees risti mitu väiksemat jõgede joont.

Mõned kõlakad on liikvel, et paaris rindelõigus (kesk ja lõuna) võis pisu Ukraina edeneda, eks vast homme targem.

5. Siversk: eile oli Ukraina andmetel siit rindel 5 ebaõnnestunud vene poole rünnakut, aga olen maha maganud mõned päevad tagasi toimunud ühe vene poole edenemise ja lõpuks said nad sisse Spirne külla, millest nüüd Ukraina kontrollib vaid ühte eraldiseisvat hoonete gruppi. Rinne on siin pidanud juba kuid.

6. Bahmut: ikka paljudes suundades paralleelselt rünnakuid läbi viia suudetakse, mis näitab, et vene poole üksused vaatamata suurtele kaotustele pole siiski piisavalt veel läbi kulunud. Eile õnneks ühtki vene poole edenemist ei tuvastanud, aga raskusi Toretski suunal tunnistab isegi Ukraina sõjaväe juhtkond.

7. Donetsk: eilne vene poole edasi tung New Yorki asulasse sisse teeb ikka tõsist muret. Kokku edenemine lõuna suunalt jälle u 1,5 km ja kokku nädalaga on siin suunal suudetud asustatud aladel edeneda u 5 km. Seni ei suuda Ukraina kitsast eenduvat vene ründeteravikku piisavalt kahjustada, lõpetamaks see edenemine ja paneb muretsema, et u 30 km laiuselt võib sel moel Ukraina siinne kaitseliin kokku kukkuda. Njah, eks pisu ikka optimistlikult ka mõtleb, et sellise pikalt eenduva teraviku läbilõikamine oleks päris-päris valus vene poolele…

Rinde loodesektoris üritab vene pool kõigepealt Novoselivka Peršas kanda kinnitada ja Jevgenivka üle täielikku kontrolli haarata. Tundub, et Ukraina üksusi Jevgenivka külas enam pole ja järjest vene pool siin edasi liigub.

Mujal rinne pidas, kuigi suruti sealgi hullult.

8. Lõunarinne: kasvama on hakanud vene poole aktiivust Berdjanski suunalt

Berdjanski suund: siin üritab vene pool kolmes suunas Ukraina kaitset lahti murda ja tundub, et konveier tugevamas tempos tööle hakkas. Eile see veel muutusi rindejoones ei toonud.

Tokmaki suund: tavaline mõne rünnaku päev.

Melitopoli suund: vaikne.

9. Herson: muutusteta.

10. 62-aastaselt suri Venemaa kaitseministeeriumi riikliku ekspertiisiosakonna juhataja Magomed Handajev. Kus see juhtus, pole täpsustatud. Dagestani Šamilski rajooni juht Magomed Gasanov ütles TASSile, et Handajevi surnukeha oli juba lennukiga Mahhatškalasse toimetatud ja ta maetakse tema sünnikülla Genti. Surma põhjuseid ei avalikustata.

Handajev vastutas pikka aega kaitseministeeriumi vajadusteks rajatiste ehitamise eest ning allus vahetult endisele aseministrile Timur Ivanovile, kes vahistati aprillis süüdistatuna miljardidollarilises altkäemaksus. Aastatel 2018–2022 oli Handajev kaitseministeeriumi kapitaalehituse tellijate direktoraadi peadirektor ja 2022. aasta juunist eriehituse peadirektoraadi peadirektor. Riigiekspertiisisüsteemiga liitus ta alles eelmise aasta juunis. Lahkunul oli riiginõuniku II järgu auaste, samuti reservpolkovniku auaste. 2021. aastal andis Ivanov Handajevile isiklikult Aleksander Nevski ordeni. Kolonelil oli ka aumärk „sõjaliste teenete eest”.

Handajev suri korruptsiooniskandaalidega seotud „puhastuste” ajal kaitseministeeriumi juhtkonnas. Kas ta jõudis oma endise ülemuse asjas ütlusi anda, pole teada. Ivanov peeti kinni 23. aprillil ja järgmisel päeval võeti ta 1,185 miljardi rubla väärtuses altkäemaksu asjus vahi alla.

Pärast seda vabastas putin ametist kaitseminister sergei šoigu, kes juhtis ministeeriumi 12 aastat. Järgmise kahe nädala jooksul arreteeriti kolm kõrget Vene armee kindralit.

Kohus saatis 23. mail eeluurimisvanglasse Venemaa relvajõudude side peadirektoraadi ülema, peastaabi ülema asetäitja kindralleitnant Vadim Šamarini. Uurimiskomisjon süüdistab teda 36 miljoni rubla suuruse altkäemaksu võtmises.

Mai keskel võeti vahi alla kaitseministeeriumi personalipeadirektoraadi juht kindralleitnant Juri Kuznetsov. Samuti süüdistatakse teda altkäemaksu võtmises summas 30,5 miljonit rubla. Lisaks vahistati endine Lõuna sõjaväeringkonna 58. armee ülem kindral Ivan Popov (teda süüdistatakse kelmuses) ja kaitseministeeriumi riigihangete osakonna juhataja kolonel Vladimir Verteletski.

Väljaande Moscow Times allikad kremlis ja valitsuses ütlesid, et ministeeriumi puhastus sai alguse FSB initsiatiivil ja selle kiitis heaks putin. Nende sõnul tahavad eriteenistused sel moel Ukrainas toimunud ebaõnnestumistes veeretada süüd sõjaväele ning saada kontroll ka kaitseministeeriumi hiigeleelarvete üle. Valitsuse allikas märkis, et see on alles algus ja aasta lõpuks „arreteeritakse sadu inimesi” kõigis kaitseministeeriumi üksustes.

11. Esimest korda kümne aasta jooksul on USA seadnud oma sõjaväebaasid Euroopas kõrgendatud valmisolekusse, vahendab CNN arvukatele informeeritud allikatele viidates. Väljaande väitel on selle põhjuseks USA kaitseministeeriumile Pentagonile laekunud info, et Venemaa kavatseb korraldada sabotaaži ja terrorirünnakuid USA sõjaliste objektide vastu. Mitmed USA baasid on rakendanud kõrgendatud häiretaseme Charlie, mida kasutatakse terroriohu korral. USA baaside vastu kavandatavad rünnakud on osa sabotaažikampaaniast, mida Moskva on viimasel ajal üritanud läbi viia kogu Euroopas, ütlesid allikad.

Üks kõrge NATO ametnik ütles CNN-ile, et Venemaa sabotaaž Euroopas on viimastel kuudel muutunud „üha jultunumaks ja agressiivsemaks”. Seda võib seostada valimistega läänes, usub ta: „Venemaal on suurepärane võimalus püüda õõnestada toetust Ukrainale.” „See, mida me praegu näeme, on kõige koordineeritum ja agressiivsem tegevus pärast külma sõda. Me näeme sabotaaži, terroristide plaane, süütamist – tõelisi asju, mis on nõudnud inimelusid,” lisas NATO pressiesindaja.

USA Euroopa väejuhatus ei nimetanud USA baasides tugevdatud turvameetmete kasutuselevõtu täpseid põhjuseid, kuid väejuhatuse pressiesindaja Dan Day ütles, et „valvsuse suurendamine ei ole seotud ühegi ohuga, vaid on tingitud mitmest asjaolust, mis võivad mõjutada USA relvajõudude ohutust ja julgeolekut” Euroopas.

Viimastel kuudel on Euroopas olnud rida sündmusi, mida kohalike võimude sõnul seostatakse vene agentide aktiveerimisega. Nii esitati aprilli lõpus Suurbritannias kahele mehele süüdistus Ukraina abistamiseks relvalao süütamises. Londonis usuvad nad, et see on Vene Föderatsiooni korraldusel tegutsevate agentide töö. Rootsis uuritakse mitmeid rongiõnnetusi, mida julgeolekuteenistused peavad välisriigi poolt toime pandud sabotaažiks. Tšehhis üritasid agendid raudtee signalisatsioonisüsteeme välja lülitada, ütles transpordiminister aprillis.

Kevadel peeti Saksamaal kinni kaks inimest, Venemaa ja Saksamaa kodanikud, keda kahtlustatakse Ukrainasse suunatud lastiga laos süütamise ettevalmistamises. Eesti luureagentuuride teatel lõhkusid Vene luureohvitserid sel talvel siseministri ning teiste poliitikute ja ajakirjanike autosid. Prantsusmaa kaitseministeerium hoiatas varem sabotaaži ohu eest riigi sõjaväerajatistes 2024. aastal.

Mais sai teatavaks, et Euroopa Liidu riikide luureteenistused hoiatasid oma valitsusi Venemaa võimude eest, kes valmistavad ette Euroopas sabotaaži. Nende sõnul valmistab Moskva oma agentide ja volitatud esindajate abil ette plahvatusi, süütamist ja Euroopa infrastruktuuri kahjustamist. Samal ajal nad praktiliselt ei muretse võimalike tsiviilohvrite pärast. Kolme EL-i riigi esindajad märkisid, et Venemaa luureteenistused on varem sarnaseid operatsioone Euroopas läbi viinud, kuid nüüd on nad valmis tegutsema koordineeritumalt ja agressiivsemalt.

12. Esmakordselt pärast Ukraina sõja algust toimunud India peaministri Narendra Modi visiit Moskvasse, mille eesmärk oli näidata maailmale Venemaa isoleerimise plaani ebaõnnestumist, ei kulgenud plaanipäraselt. Teisipäeval katkestasid Modi ja putin ootamatult laiendatud formaadis kõnelused, mis pidid toimuma pärast nende esmaspäevast mitteametlikku üks-ühele kohtumist ja järgmisel päeval piiratud formaadis ametlikke kõnelusi.

Läbirääkimisi, kus kremli pressiteenistuse teatel pidid osalema suured delegatsioonid ja tegema ettekandeid asjakohaste osakondade juhid, otsustati mitte pidada, ütles presidendi pressisekretär peskov. Tema sõnul sündis selline otsus seetõttu, et putin ja Modi olid kõik, mida nad plaanisid, juba läbi arutanud (teda tsiteeris Interfax).

Venemaa presidendi Ukraina-vastaste tuumaähvarduste taustal 2022. aasta lõpus putiniga kohtumise tühistanud Modi saabus esimest korda viie aasta jooksul Moskvasse, kus teda sõidutati telekaamerate ees vene Auruse limusiiniga ja viidi putini residentsi Novo-Ogarevos.

Teisipäeval, oma visiidi teisel päeval ütles Modi putinile, et tundis „valu ja õudust” eelmisel päeval Kiievi suurimale lastehaiglale toimunud rünnakust, milles hukkus kaks inimest (Venemaa rünnakutes suri sel päeval üle 40 inimese). „Rahumeelsed lahendused ja läbirääkimised ei saa toimida keset pomme, relvi ja mürske,” ütles Modi ja lisas, et kutsus üles saavutama dialoogi kaudu rahu Ukrainas.

putin omakorda kutsus Modit üles arendama kaubandus- ja majandussidemeid. „Möödunud aastal kasvas kaubavahetuskäive 60%, veelgi enam – 66%. Selle aasta esimeses kvartalis lisas see veel 20%,” uhkustas Venemaa president.

Lääne sanktsioonidega mitteliitunud Indiast sai pärast sõja algust Hiina järel teine Venemaa nafta ostja, suurendades importi enam kui 10 korda. Vene pool pakub India partneritele pikaajaliste naftatarnelepingute sõlmimist, samuti LNG impordi suurendamist, mis praegu ulatub tagasihoidliku 3 miljoni tonnini aastas, ütles asepeaminister Aleksandr Novak pärast läbirääkimisi. Rosatom omakorda pakkus Indiale kuue uue tuumajaamaploki ehitamist lisaks juba kahele Kudankulami jaamale ning väikese võimsusega tuumajaama projekti.

Arutati tõepoolest majandus- ja taristuprojekte ning nende hulgas oli transpordikoridor India Chennai sadama ja Vladivostoki vahel, teatas India välisministeerium pärast putini-Modi kohtumist. Konkreetsetest kokkulepetest ministeerium ei teatanud. Venemaale sõitev Modi asus putiniga arutlema India palgasõdurite teemal, keda peteti Ukrainaga sõtta astuma. Modi nõudis, et neile kõigile (ja see on kuni 50 India kodanikku) antaks võimalus ennetähtaegselt erru minna, Venemaa pool lubas seda teha, ütles India välisministri esimene asetäitja Vinay Kwatra pärast kohtumist.

13. Montenegro võimud otsustasid blokeerida vene propagandameedia levitamise riigis. Blokeerimine jõustub 10. juulil ning see puudutab 20 väljaannet ja kanalit, teatab Montenegro elektroonilise meedia agentuur valitsuse otsusele viidates. Eelkõige blokeeritakse RT, Sputniku, Ren-TV, NTV, Telekeskuse, Rossija 1, Rossija 24, Tsargradi, Channel One ja teiste meediakanalite ülekanded.

Montenegro võimude otsus on Venemaa välisministeeriumis juba hüsteeriat tekitanud. Selle järel süüdistas ministeeriumi ametlik esindaja maria zahharova Montenegrot „järjekordses vaenulikus alasti tsensuuri teos”, mis pandi toime eesmärgiga „soovida EL-i Brüsselile poolehoidu lootuses, et Euroopa teel saavutatakse hinnaline edu”. „Russofoobsele Atlandi-ülesele agendale meeldimiseks on nad valmis jätkama oma ühiskonna ja riigi demokraatlike aluste õõnestamist ning võtma oma kodanikelt juurdepääsu teabele. Need ebasõbralikud teod ei jää ilma asümmeetrilise vastuseta,” ähvardas diplomaat.

Rääkides „tsensuurist”, „kodanike õigusest teabele juurde pääseda” ja „demokraatlikest sihtasutustest”, unustas zahharova mainida, et rahvusvahelise organisatsiooni Piirideta Reporterid 2023. aastal koostatud ajakirjandusvabaduse edetabelis saavutas Venemaa 164. koha 180-st, kus naaberriigid on Põhja-Korea, Iraan, Süüria, Türkmenistan ja Eritrea. Võrdluseks, Montenegro on 39. kohal.

USA välisministeerium teatas mais, et USA ja Euroopa Liit käivitasid ühise mehhanismi, et võidelda Venemaa propaganda ja desinformatsiooni vastu Balkani riikides. „Jätkame tööd piirkonna integreerimisel Euro-Atlandi struktuuridesse. Selle poliitika eesmärk on tugevdada Euroopat geostrateegilise partnerina, tugevdada demokraatlikku valitsemistava ja õigusriigi põhimõtteid ning suurendada piirkondlike partnerite julgeolekut ja heaolu,” seisis USA välispoliitika osakonna avalduses.

Kõigist Balkani riikidest on Venemaa propaganda mõju kõige märgatavam Serbias. Nagu näitas uurimus „vene meedia Balkanil ja nende roll Ukraina-vastases agressiivses sõjas”, kujundab selles riigis avalikku arvamust rahvusvahelisest poliitikast suuresti Venemaa serbiakeelne meedia, eelkõige RT Balkan ja Sputnik. Agentuuri DPA Balkani büroo endise juhi sõnul on üks Venemaa propaganda põhisuundi Balkanil rahvustevaheliste pingete eskaleerumine piirkonnas.

14. Teine Lääne ringkonna sõjaväekohus tunnistas Moskva elaniku Nikolai Kolini süüdi ja karistas teda 14-aastase vangistusega 10 tuhande rubla ülekandmise eest Ukraina poolel sõdivale Vene vabatahtlike korpusele (RDK), kirjutab Avtozak LIVE. Kolin tunnistati süüdi Art. Vene Föderatsiooni kriminaalkoodeksi artikkel 275 (reetmine). Prokurör taotles pooltevahelise debati käigus mehele 21 aastat vangistust ja 500 tuhande rubla trahvi.

2023. aasta novembris tunnistas Lääne ringkonna teine sõjaväekohus RDK terroriorganisatsiooniks ja mõistis selle juhi Deniss Kapustini tagaselja eluks ajaks vangi. 39-aastane Kapustin tunnistati süüdi riigireetmises ja terroristlikus tegevuses. Pärast seda lisas FSB RDK terroriorganisatsioonide nimekirja.

Juuli alguses kirjutas Verstka, et Venemaa Vabaduse Leegioni ja Vene vabatahtlike korpusega (RDK) liitumiskatsetega on seotud vähemalt 54 venelast. Venemaa vabadusega seotud juhtumitega oli seotud 43 isikut ning RDK-ga seotud isikut üritas korraga ühineda veel kaks kinnipeetavat. Samal ajal, nagu Vestka täpsustab, võib kohtu alla andnute tegelik arv olla suurem, kuna Venemaa kohtud varjavad mõnel juhul andmeid selliste juhtumite kohta.

Kõige levinum artikkel, mille alusel kohtuasju algatati, oli riigireetmine või selleks valmistumine (kokku 23). Üheksal juhul esitati kinnipeetavatele süüdistus ka terroristlike artiklite alusel – kriminaalkoodeksi 205, 205.2, 205.5. Veel kümmet inimest süüdistati ebaseaduslikus relvarühmituses osalemises või selleks valmistumises (kriminaalkoodeksi artikkel 208).

15. USA propageeritud ja Suurbritannia toetatud idee konfiskeerida läänes külmutatud vene valuutareservid Saudi Araabiale ei meeldinud. Riyadh hoiatas lääneriike oma positsiooni eest ja ähvardas isegi müüa osa euroala varasid, kus asub suurem osa Venemaa varudest, vahendab Bloomberg olukorraga kursis olevaid inimesi.

Saudi Araabia rahandusministeerium on eraviisiliselt teatanud mõnele G7 riigile, et on konfiskeerimise idee vastu. Üks Bloombergi allikas nimetas seda varjatud ohuks. Saudid ütlesid, et võivad kahe teise väitel Prantsusmaale võlakirjad maha müüa.

Euroopa riigid, kus külmutati umbes 260 miljardi euro väärtuses Venemaa reserve, ei soovinud neid ise konfiskeerida, kartes täpselt seda, millest saudid räägivad – õõnestada usaldust euro vastu. Talvel nõustusid nad Ukrainale üle kandma ainult Vene Föderatsiooni keskpangale kuuluvatelt väärtpaberitelt saadud tulu; see on hinnanguliselt 3-5 miljardit eurot aastas. Kuid konfiskeerimise ideed propageeriti Washingtonis mõnda aega; aprillis lülitas USA Kongress võimaluse seda teha Ukraina abiseaduse eelnõusse. Teda toetas ka ametlik London.

Mais-juunis arutasid G7 riigid aktiivselt erinevaid võimalusi, kuidas Venemaa varadest rohkem raha Ukrainasse üle kanda. Vahetult enne seda avaldas USA idee väljastada riigile laenu, mille tagatiseks on tulevane tulu reservidest. Selle tulemusena kiideti juunis toimunud G7 tippkohtumisel heaks just see 50 miljardi euro suurune kontseptsioon. Saudi Araabia hoiatus võib mõjutada Euroopa riikide seisukohta konfiskeerimise küsimuses, väidavad Bloombergi allikad.

Üks Saudi Araabia ametnik ütles, et ähvardusviis ei ole üldiselt kuningriigi valitsusele tüüpiline, kuid see võib kirjeldada Venemaa varade arestimise võimalikke tagajärgi G7-le.

Saudi Araabia keskpanga valuutareservid ulatuvad 445 miljardi dollarini ja peaaegu 1 triljon dollarit on suveräänses investeerimisfondis. Kui suure osa sellest moodustavad euroinstrumendid üldiselt ja eriti Prantsusmaa valitsuse võlakirjad, pole teada.

Saudid ei olnud ainsad, kes konfiskeerimise vastu sõna võtsid, ka Hiina ja Indoneesia esindajad palusid eraviisiliselt seda mitte kasutada, teatas Politico aprilli alguses, viidates neljale asjaga kursis olevale ametnikule. Tõsi, Euroopa väärtpaberite müügiähvardusest siis ei räägitud.

Pole teada, kas Riyadh tegutses iseseisvalt või Moskva palvel, kellega tal on tekkinud tihedad suhted eelkõige OPEC+ raames maailma naftaturu hindade reguleerimise küsimuses, märgib Bloomberg. „Ma kujutan ette, et venelased võisid paluda oma sõpradel seda kära tekitada,” ütles Politicole EL-i mittekuuluva riigi kõrge diplomaat.

16. President Volodõmõr Zelenski kutsus Ameerika liitlasi üles tühistama kõik piirangud löökidele Venemaa territooriumil, eelkõige Venemaa lennunduses: see kaitseb Ukraina linnu juhitavate õhupommide rünnakute eest. Ta ütles seda Washingtonis Ronald Reagani Instituudis peetud kõne ajal. Zelenski meenutas, et vene okupantide pealetung Harkivi oblastis takerdus tänu USA loale tabada nende relvadega piiri ääres asuvaid Venemaa sihtmärke. „See Venemaa pealetung on soiku jäänud ja me tõrjume vene armeed Harkivi lähistel eemale. Oleme hävitanud ka vene raketiheitjad, mis on Harkivit iga päev tabanud juba üle kahe aasta ja see on pakkunud Harkivile kaitset raketirünnakute eest.”

Kui USA tühistab kõik piirangud, lubades Ukraina relvajõududel rünnata Venemaa territooriumil vaenlase lennukeid, aitab see Ukraina presidendi sõnul Ukrainal kaitsta teisi linnu. Lisaks suutis Ukraina sellise loaga oluliselt piirata Venemaa tegevust lõunas ja venelasi välja tõrjuda, usub Zelenski.

USA ei lubanud Ukrainal oma relvadega rünnata sügavamale Venemaale kui umbes 322 km. Veel 8. juulil 2024 kinnitas Valge Maja, et USA poliitika sügavale Venemaale suunatud löökide suhtes ei ole muutunud. Isegi pärast Venemaa ulatuslikku rünnakut Ukrainale ja sihipärast rünnakut Ohmatdõti lastehaiglale. Samal ajal ütles USA varasem Euroopa asjade välisministri abi James O’Brien, et Washington lubab Ukrainal tulistada kaugemale, kui Venemaa üritab rinnet laiendada.

17. Et Venemaale oma võimete poolest taevas järele jõuda, vajab Ukraina 128 lääne hävitajat F-16. President Zelenski ütles seda Washingtonis Ronald Reagani Instituudis. Tema sõnul kasutavad vene okupatsiooniväed Ukraina vastu iga päev vähemalt 300 lennukit.

„Meil oli otsus umbes 10-20. Isegi kui neid on 50 – see pole midagi. Me kaitseme ennast, aga vajame 128. See on laevastik,” rõhutas Zelenski. Ta lisas, et kuni Ukrainal pole nii palju lennukeid, on tal väga raske Venemaaga taevas võidelda.

Presidendi kantselei juhi nõunik Mõhhailo Podoljak ütles mai lõpus, et Ukraina vajab rindejoone katmiseks vähemalt 60 lääne lennukit, optimaalselt 100-120 sellist lennukit.

10. juunil 2024 teatas õhujõudude väejuhatuse lennundusülem, et osa hävitajaid F-16, mille Ukraina saab oma lääne liitlastelt, hoitakse välisbaasides. Valge Maja riikliku julgeoleku nõunik Sullivan ütles, et hävitajad F-16, mille USA Kiievile annab, paiknevad Ukraina territooriumil. 2. juulil 2024 väljastas Hollandi väliskaubandus- ja arengukoostööminister loa 24 hävitaja F-16 ja seitsme lennukimootori eksportimiseks Ukrainasse – esimene lennuk tarnitakse varsti.

18. Lühiuudised

USA annab Ukrainale täiendava õhutõrje raketisüsteemi Patriot ning Euroopa liitlased tugevdavad Ukraina õhutõrjet veel nelja sellise süsteemiga. USA president Joe Biden teatas sellest NATO tippkohtumise avamisel, edastab Ameerika Hääl.

Toornafta eksport Venemaalt langes 7. juulile eelnenud nädalal märkimisväärselt, langedes ligikaudu 990 000 barreli võrra päevas 2,67 miljoni barrelini, mis on suurim langus pärast Venemaa sissetungi. Eelneval nädalal oli eksport 3,66 miljonit barrelit päevas.

Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.

Viimased uudised