Sõja ülevaade: 865. päev – 151 vene poole rünnakut, algamas suurem pealetung
Avaldatud: 7 juuli, 2024
Vastase kaotused. Pilt: https://armyinform.com.ua/ Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 07. juuli 2024:
151 vene poole rünnakut, pikim edenemine kahjuks 5 km ja on jälle liialt palju nende edenemisi…
1. Ööpäev ilma ilma muutusteta.
2. Siiani tundub, et Kurski ja Belgorodi kandis isegi rahet pisu enam kui Harkivi kandis.
3. Harkiv: muutusteta.
4. Kupiansk-Kreminna: üks 5 km vene poole edenemine.
5. Siversk: muutusteta.
6. Bahmut: vene pool laiendas enda kontrollitavat ala kanali idakaldal ja Toretski suunda ei saada veel pidama.
7. Donetsk: loodeservas pole vene poolt seni pidama saadud.
8. Lõunarinne: muutusteta.
9. Herson: muutusteta.
10. Venemaa ülikoolid on pärast teadlaste massilist väljarännet langenud parimate ülikoolide edetabelis.
11. kreml andis ametnikele ja kuberneridele korralduse hakata võõrsõnadega võitlema.
12. Ungari peaminister ennustas pärast läbirääkimisi putiniga „NATO enesetappu”.
13. Bulgaaria teeb NATO-le ettepaneku korraldada läbirääkimisi Venemaa ja Ukraina vahel.
14. Hiina pangad keeldusid vastu võtmast makseid Venemaale raudteel veetud kaupade eest.
15. Economist arvutas välja Venemaa kahjud Pentagoni lekkest: 462 000 – 728 000 inimest.
16. Venelased eksportisid Mariupoli sadamast uuest saagist pärit Ukraina teravilja.
17. Lühiuudised
Järjest enam tuleb Ukraina blogijatelt kriitikat, et kui on näha, et vastane toob täiendavaid reserve mingisse piirkonda arvatavalt rünnakusurve tõstmiseks (saavutades ühes piirkonnas kohati võib-olla ka 1:5-le (njah, ütleks et isegi 1:10-le) ja enam ülekaalu koosseisus ning Ukraina kõrgem sõjaline juhtkond ei reageeri sellele piisavalt kiiresti ning ei too piirkonda täiendavaid kaudtuleüksusi ja moona… siis taganemised juhtuvadki… nagu läks ka eile… kahjuks.
Kuidagi väga kõrgeks tõusis Ukraina ametlikel teadetel vene poole kamikaze droonide kasutamise arv kõigil rinnetel kokku (sinna tuhande kanti ööpäevas) ja võib-olla on algamas suurem suvine pealetung…
1. Täna öösel ründas vaenlane Kurski oblastist kahe ballistilise raketi Iskander-M ja 13 ründedrooniga Shahed. Õhutõrjeraketiüksuste lahingutegevuse, kaitseväe mobiilsete tulegruppide ja Ukraina relvajõudude õhujõudude EW vahendite arvutuste tulemusena tulistati Sumõs, Harkivis, Kirovohradis ja Poltaava kandis alla 13 Shahedi.
Vene sissetungijad hävitasid kahel lennuväljal Ukraina õhutõrjesüsteemide ja lennukite makette, nimetades seda Patrioti tõeliseks hävitamiseks. Õhuväe ülem Nikolai Oleštšuk teatas sellest ja näitas videot okupantide ressursist. „Muidugi on nii meil kui vaenlasel kaotusi varustusest ja inimestest, aga sellest ei räägita avalikult, et avalikkusele selgitada, et kõik pole nii lihtne ja toob näite vene luuredroonidelt võetud võetud videodest Iskander-M löögist,” kirjutas ta. Oleštšuk teatas, et Dolgintsevo lennuväljal Krivõi Rihis 3. juulil ja Južnoje piirkonnas Odessa oblastis 6. juulil viisid õhuväelased edukalt läbi passiivseid kaitsemeetmeid.
Ilma muutust pole.
2. Vene propagandakanalid Telegrami keskkonnas teatasid, et ööl vastu 7. kuupäeva põles kohe okupeeritud Krimmi lähedal Alushta lähedal gaasijaotusüksus ja tuli levis edasi metsa. Põhjuseks olla rike gaasiseadmetes.
Venemaa propagandakanalid Telegram keskkonnas teatasid, et täna hommikul droonirünnakust Voroneži oblastis. Vähemalt üks lõhkeaine ladu plahvatas. Sõnumeid sellest piirkonnast tuleb jooksvalt ja eks homme targem, sest droonirünnakut olla jagunud mitmes suunas.
Kursk ja Belgorod ikka sajus.
3. Harkiv: muutusteta. Kahjuks pole seni märganud, et vene poole surve langeks aga Ukraina suudab nii hea sügavusse töötlusega (droonid/kaudtuli) ja vasturünnakutega vastast ohjeldada.
4. Kupiansk-Kreminna: ei lähe hästi. Tundub, et tugev vene rünnakutekonveier hakkab vist lõpuks läbimurde kohti looma…
Päris ära ehmatas vene poole u 5 km edenemine Kupianskist 20 km kagus Krohmalne lähistel. Siin on vene pool surunud juba kuid ja mõnel päeval on suudetud ka sammhaaval edeneda. Jõuti üle põldude Pižane (loodetavasti on enam-vähem kirjapilt) külasse sisse ja suudeti ületada ka üks jõgede ühinemise koht ehk siis nüüd on olemas veelgi parem platsdarm rünnakute jätkamiseks sügavusse.
Makiivka suunale (Ternõst 13 km põhjas) tõi vene pool täiendavalt juurde kaks motolaskubrigaadi suurust üksust ja külast põhjas üks 0,5×1 km põld kaotati.
Rinde lõunalõiku Ternõ suunale tõi vene pool kaks motolaskurbrigaadi juurde rünnakute tihendamiseks. Siin juba on vene poolel suur jõudude ülekaal ja veel soomust jalaväega juurde annab aimu, et suurem pealetung on alles tulemas. Njah, eks siin pisu sõjareegleid on juba ümber kirjutatud, kus vist enam kui 5 kordne ülekaal on toonud vene poolele viimasel ajal hoopis alade kaotusi juurde.
5. Siversk: muutusteta.
6. Bahmut: ala, kus vene üksused on jõudnud Siverski Donetsi-Donbass kanalini on kasvanud u 5-le kilomeetrile, eile kasvas see koguni 2 km laiust juurde. Seni kanali ületamist pole tuvastanud, kuigi suruvad hullult.
Venelased kaotasid Donetski oblastis vaid ühe Tšassiv Jari mikrorajooni hõivamisel umbes 5000 sõjaväelast, ütles Hortitsa operatiiv-strateegilise rühma esindaja Nazar Vološin.
Kahjuks jätkub vene poole edenemine Toretski suunal ja eilegi suutis vene pool edeneda linnas kagus olevas asulas Pivdennes u 10 kvartali jagu ja tekkiv võimalik kotisuu, mille teine eenduv ots on New-Yorki juures, hakkab kahjuks ähvardavaks muutuma. Õnneks isegi selle ala kaotamine siiski Toretski langemist kaasa ei too.
7. Donetsk: rinde lõunasektoris New-Yorki suunal küll eile vene poole edenemisi ei tuvastanud, kaks Ukraina blogijat siiski andsid teada, et pisu asula servadelt Ukraina tagasi tõmbus ja see võib olla vene lauspommistamise tõttu säästmaks kaitsjate elusid.
rinde loodesektoris jätkas eile vene pool edenemist. Sektori loodetipu lähistel üks põld kaotati, siin veel Vovza jõeni pole jõutud.
Pikim samm oli üle põldude 700 m ja jõuti lõpuks Vovza jõeni Sokili külast edelas. Sealt pisu põhjapool Evgenivka külas suudeti ka u paarsada meetrit edasi saada. Eks nüüd hakkab tulema nn tõetund, kas jõejoonel saadakse vene pool lõpuks pidama.
Mujal vaatamata tugevale surumisele vene pool edasi ei saanud.
8. Lõunarinne: muutusteta.
9. Herson: muutusteta.
10. Reitinguagentuur Quacquarelli Symonds avaldas uue nimekirja maailma parimatest ülikoolidest, kuhu on koondatud üle 1500 ülikooli 105 riigist. Edetabelis on 47 Venemaa ülikooli, kuid ükski neist ei pääsenud isegi 50 parema hulka. Venemaa ülikoolidest näitas parimat tulemust Moskva Riiklik Ülikool, mis langenud mullusega võrreldes 87. kohalt 94. kohale, leidis end esisaja lõpust. 2023. aasta edetabelis oli MSU 75. kohal.
MSTU im. Bauman leidis end 278. positsioonilt, RUDN University – 316. kohalt, Peterburi Riiklik Ülikool langes mulluselt 315. kohalt tänavu 365. kohale. Kaasani (Volga oblasti) föderaalülikool sai 401. koha (aasta varem 396), HSE langes 399. kohalt 410. kohale, National Research Tomski Riiklik Ülikool sai 431. koha (aasta varem – 418). Ülejäänud Venemaa ülikoolid on Quacquarelli Symondsi edetabelis veelgi madalamatel kohtadel.
Kümme parimat kõrgharidusasutust planeedil näevad välja sellised: 1. Massachusettsi Tehnoloogiainstituut; 2. Imperial College London; 3. Oxfordi ülikool; 4. Harvardi ülikool; 5. Cambridge’i ülikool; 6. Stanfordi Ülikool; 7. Šveitsi Kõrgem Tehnikakool Zürichis; 8. Singapuri riiklik ülikool; 9. University College London; 10. California Tehnoloogiainstituut (Caltech).
Mõni päev varem avaldas USA oma maailma parimate ülikoolide edetabeli. Tänavuses edetabelis on juhtivad Venemaa ülikoolid Iraani ja Egiptuse kõrgkoolide taga. Kokku kuulus edetabelisse 2250 ülikooli enam kui 100 riigist, mis valiti välja 13 näitaja alusel, sealhulgas nii teadustegevust kui ka globaalset ja piirkondlikku mainet hindava näitaja alusel.
Venemaa ülikoolide langemine maailma edetabelis toimub teadlaste massilise riigist lahkumise taustal. Nii lahkus rahvusvahelise andmebaasi ORCID andmetel pärast putini Ukraina sõja vallandamist Venemaalt umbes 2500 teadlast. Suurim teadlaste väljavool (23%) toimus Moskva ülikoolides: HSE, Moskva Riiklik Ülikool, Skolkovo ja MIPT. Andmebaas ORCID loodi 2012. aastal, see ühendab endas teavet enam kui 20 miljoni teadlase kohta üle maailma ja selles on registreerimine Venemaa suurte ülikoolide avaldajatele kohustuslik.
Ajude äravoolust Venemaalt pärast sõja algust ja mobilisatsiooni teatas väljaanne Projekt. Nende sõnul võisid riigist lahkuda „sajad teadlased”, sealhulgas maailmatasemel spetsialistid. Lahkumisi seostati peamiselt teadustöötajate sõjavastase positsiooni, võimude surve ja julgeolekujõudude ähvardustega. Lahkunute hulgas on Venemaa Teaduste Akadeemia akadeemik, Moskva Matemaatika Seltsi president Viktor Vassiljev, Venemaa Teaduste Akadeemia korrespondentliige Juri Kovaljov (astrofüüsik), Venemaa Teaduste Akadeemia professor Sergei Popov (samuti astrofüüsik) ja Aleksander Markov (bioloog).
Ainuüksi organisatsioon Scholars at Risk viis Venemaalt välja 200 teadlast ja Saksa Alexander von Humboldti fond aitas lahkuda veel 62 teadlasel. Samal ajal on telegrammivestlustes teadlastele, kes otsivad ümberpaigutamise võimalusi, üle kuue tuhande inimese, märkis Projekt.
Kunagisest Venemaa ühest liberaalsemast kõrgkoolist (HSE) on lahkunud vähemalt 150 õpetajat, ütles ülikooli endine professor Konstantin Sonin. 60% töötajatest lahkus A. V. Poletajevi Humanitaarajaloo ja Teoreetilise Uurimise Instituudist ning instituut ise kaotas 2023. aasta alguses rahvusvahelise labori staatuse.
„Meid on aastaid tagasi visatud,” kurvastas lahkunud astrofüüsik Sergei Popov. Tema sõnul on nüüdseks Venemaal mitmes valdkonnas uuringud lihtsalt seiskunud.
11. kreml kinnitas tegevuskava aastateks 2024–2026 „traditsiooniliste vaimsete ja moraalsete väärtuste säilitamisele ja tugevdamisele suunatud riigipoliitika põhialuste elluviimiseks”. Dokumendis oli punkt võõrsõnade „liigse” kasutamise vastu võitlemiseks, nagu tuleneb valitsuse korraldusest.
Võõrsõnade vastu võideldakse „avalikus ruumis, kirjandus- ja kunstiteostes, meedias, haridus- ja teavitustegevuses”. Korraldust viivad ellu Haridusministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Kultuuriministeerium, Digiarengu Ministeerium ning Venemaa moodustavate üksuste täitevorganid. Samuti tehakse neile ülesandeks määratleda 2025. aasta esimeseks kvartaliks võõrsõnavara „liigse” kasutamise kriteeriumid.
Eelmise aasta alguses andis putin ametnikele korralduse võidelda võõrkeelte vastu riigi tasandil. Ta lisas sellise klausli spetsiaalsesse dokumenti „Riigi kultuuripoliitika põhialused”. President seadis ülesandeks ka „Vene Föderatsiooni kultuurilise suveräänsuse tagamise” ja „Vene Föderatsiooni rolli suurendamise globaalses humanitaar- ja kultuuriruumis”.
Enne seda tegi Föderatsiooninõukogu esimees valentina matvijenko ettepaneku piirata võõrsõnade kasutamist. „Olen lihtsalt šokeeritud sellest, mis meie vene keelega toimub. Kui valitsuse tasandil öeldakse cashback. Vanemad inimesed ei saa aru, mis on cashback. Miks me ei saa kasutada vene analoogi – raha tagasi?” ütles ta.
2023. aasta veebruaris võttis riigiduuma vastu seaduse, mis keelab võõrkeele kasutamise filmides, näidendites ja meedias. Keeld hõlmab ka ametlikke dokumente, kohanimesid ja valimiskampaaniaid. Dokumendis nähakse ette „normatiivsõnastike”, „normatiivgrammatika” ja „normatiivteatmete” kasutuselevõtt, milles fikseeritakse vene keele kui riigikeele normid.
12. NATO sooritab enesetapu, kui valib rahu asemel sõja, ütles Ungari peaminister Viktor Orbán Newsweeki artiklis. Poliitik usub, et NATO tulevik sõltub bloki suutlikkusest rahu säilitada ja säilitada, kuna „maailma ajaloo edukaim sõjaline liit” sai alguse rahuprojektina.
„Kuid täna on rahu asemel päevakorras sõda ja kaitse asemel rünnak. Kõik see on vastuolus NATO põhiväärtustega,” kirjutas peaminister artiklis, rõhutades, et allianss on „lähenemas pöördepunktile”.
Orbán lisas, et Ungari alustas pärast Varssavi pakti lagunemist kohe läbirääkimisi NATO-ga liitumiseks, kuna köitis võimalus „lõpuks ühineda sõjalise liiduga, mis on pühendunud mitte sõjapidamisele, vaid rahu säilitamisele”. Kuid valitsusjuhi sõnul „räägivad NATO-s üha rohkem hääli sõjalise vastasseisu vajadusest või isegi vältimatusest teiste globaalsete geopoliitiliste jõukeskustega”.
Poliitik meenutas uudiseid, mille kohaselt NATO „on alustanud ettevalmistusi võimalikuks sõjaliseks operatsiooniks Ukrainas”. Samas märkis ta, et allianss ei peaks kartma „välisvaenlast”, vaid lahtiütlemist bloki aluseks olevatest väärtustest.
„Välisvaenlane, kui tal on vähegi luureandmeid, ei julge rünnata ühtegi NATO liikmesriiki. <…> Kui NATO valib koostöö asemel konflikti ja rahu asemel sõja, sooritab ta enesetapu,” kirjutas Orbán artiklis. Kokkuvõtteks kutsus Ungari peaminister üles säilitama blokki „rahuprojektina”.
Päev varem külastas Ungari valitsusjuht Kiievit ja Moskvat, kus kohtus presidentide Volodõmõr Zelenski ja putiniga. Ta nimetas oma reisi „rahumissiooniks”. Pärast läbirääkimisi kahe riigi juhtidega märkis Orban, et Moskva ja Kiievi positsioonid on üksteisest „väga kaugel” ning konflikti lõpule lähemale jõudmiseks on vaja „astuda palju samme”. Samas rõhutas ta, et kõige olulisem samm sellel teel on juba astutud: Ungari on loonud osapooltega kontaktid.
Vestluses Zelenskiga soovitas Orban tal kaaluda relvarahu, et alustada rahuprotsessi Venemaaga. Ukraina presidendi kantselei lükkas selle ettepaneku tagasi.
putin andis Moskvas Ungari peaministrile ülevaate oma „rahuplaanist”, mille kohaselt peaks Ukraina oma väed neljast piirkonnast välja viima ja NATO-ga liitumast keelduma ning Lääs peaks Moskva sanktsioonid tühistama. Kiievis nimetati Venemaa presidendi algatust varem ultimaatumiks ja vastuvõetamatuks. Moskvast naastes nimetas Orban putinit „ratsionaalseks ja mõistlikuks” poliitikuks.
„Viktor Orbáni visiit Moskvasse on seotud eranditult Ungari ja Venemaa kahepoolsete suhetega. Euroopa Ülemkogu seisukoht Venemaa sõjas Ukraina vastu välistab ametlikud kontaktid EL-i ja president putini vahel,” kommenteeris Euroopa diplomaatia juht Josep Borrell Orbáni reisi Venemaa pealinna. Euroopa Komisjon omakorda nentis, et Ungari peaministri visiit Venemaa Föderatsiooni rikub Lääne ühtsust Ukraina-poliitika osas.
Viktor Orbán on varem korduvalt levitanud venemeelseid narratiive. Näiteks süüdistas ta märtsis Euroopa riike Ukrainat toetades ja Moskva-vastaseid sanktsioone kehtestades „oma sõja” pidamises Venemaa vastu. Ungari valitsuskabineti juht kutsus ka vältima „konflikti veelgi suuremat eskaleerumist”, osutades ohule viia Kiievisse relvad, mis suudavad jõuda Venemaa territooriumile. Lisaks on Orban korduvalt kritiseerinud EL-i Ukraina abistamise eest, rõhutades, et Brüsseli poliitika „ei vasta eurooplaste huvidele”.
Ungari valitsus takistas peaaegu poolte EL-i Ukrainat puudutavate otsuste vastuvõtmist. Eelkõige blokeeris Budapest enam kui 6,5 miljardi euro eraldamise riigile. Selline käitumine ärritab üha enam teisi EL-i riike ning nad otsivad võimalusi Kiievile mõeldud vahendite kaitsmiseks Ungari veto eest, teatas Bloomberg 27. mail, viidates informeeritud allikatele.
Euroopa diplomaatide hinnangul on EL-i juhid väsinud Orbani sekkumisest ja on valmis tegema midagi, mida Euroopa Liidu ajaloos pole kunagi tehtud – võtma riigilt õiguse osaleda ühises otsustamises. Seda saab teha Euroopa Liidu lepingu artikli 7 kohaselt, kui riik ei järgi EL-i väärtusi.
13. 9. juulil Washingtonis algaval NATO tippkohtumisel teeb Bulgaaria ettepaneku korraldada Venemaa ja Ukraina vahelisi läbirääkimisi, kus Sofia võtab enda kanda vahendaja rolli. Riigi peaminister Dimitar Glavtšev ütles: „Usun siiralt, et peaksime toetama Bulgaaria vahendatavaid rahuläbirääkimisi. <…> Ja seda ma teen (tippkohtumisel – TMT),” ütles ta (tema sõnu tsiteerib Bulgaaria agentuur Novinite).
Samas rõhutas Glavtšev, et rahuläbirääkimised peavad vastama ÜRO põhikirjale ja rahvusvahelisele õigusele. „Need on tingimused, mis minu arvates ei ole läbiräägitavad,” ütles ta.
Veidi varem väljendas Glavtšev Põhja-Atlandi alliansi tippkohtumise eelõhtul toimunud parlamentaarsetel aruteludel Bulgaaria pühendumust 80 miljoni euro suuruse abi andmisele Ukrainale, et Kiievil pole selle saavutamiseks ressursse selle eesmärgid sõjalises konfliktis. Samas nimetas ta kahte võimalust, mis tema hinnangul võiksid sõja lõpetada: rahuläbirääkimised või NATO riikide lisaressursside tagamine.
ÜRO põhikirja kohaselt peavad kõik organisatsiooni liikmed lahendama rahvusvahelised vaidlused rahumeelselt, et mitte ohustada rahvusvahelist rahu, julgeolekut ja õiglust. Samuti kohustab dokument ÜRO osalejaid hoiduma jõu kasutamisest mis tahes riigi territoriaalse terviklikkuse või poliitilise iseseisvuse vastu. Jõuga või selle kasutamisega ähvardades omandatud territooriume ei tohiks tunnistada seaduslikuks, ütleb harta.
Täna varahommikul tuli uudis, et Ukraina lükkas Bulgaaria ettepaneku tagasi.
14. Samal ajal kui Venemaa suurendab kiiruga raudtee läbilaskevõimet itta, keelduvad Hiina suured pangad massiliselt töötlemast Venemaalt tulevaid makseid kauba eest, mida plaanitakse raudteel vedada. Moscow Timesi intervjueeritud importijate sõnul on probleem umbes pooltes tarnetes. Keeldumisi on ka muude transpordiliikide puhul – kuid palju harvem, umbes 10% juhtudest. Ja seda hoolimata asjaolust, et suured pangad suudavad Venemaalt makseid mis tahes valuutas juba väga halvasti edastada – juuniks jõudis Venemaalt Hiinasse turvaliselt vaid umbes 15% maksetest. Ülejäänud jäid kas kuudepikkustesse kontrollidesse, samal ajal kui pangad uurisid mikroskoobi all teavet toote, selle saajate, transporditee jms kohta, või tagastati saatjale.
Fakt on see, et Hiina pangad, välja arvatud väikesed regionaalsed, mis välisturgudel ei tegutse, kardavad sekundaarseid sanktsioone – nad lõikaksid end dollarisüsteemist välja. Seetõttu kontrollivad kõik Hiina suuremad pangad, sealhulgas suur nelik (Industrial and Commercial Bank of China, Agricultural Bank of China, Bank of China ja China Construction Bank) hoolikalt kõike, mis on seotud kauba eest, mille eest makstakse. Samuti küsivad nad teavet veo marsruudi kohta – ja sageli väga üksikasjalikku, kuni konteineri või raudteeplatvormi numbrini, millel eksporditud veost veetakse, ja kõigi veoga seotud isikute maksukohustuslase numbrini, selgitab töötaja. suurest logistikaettevõttest. Ja kui ketis on sanktsioneeritud ettevõte, järgneb keeldumine.
Raudteetranspordi infrastruktuuri ettevõtted on sanktsioonide nimekirjas kõige enam esindatud, mistõttu on eriti palju tasumisest keeldumisi kauba eest, mida plaaniti raudteel vedada, kinnitab Harbinis kauplemismaja omav vene ärimees.
Kõige ebameeldivam on see, et keelu alla langeb ka sanktsioneerimata raudteevedu – ilmselt mängivad pangad turvaliselt, ütleb teine logistik. Tema hinnangul on tema ettevõtte klientidest, kes üritavad otse Hiinale maksta, alates maikuust probleeme iga teise saadetise eest tasumisega raudteel ja umbes iga kümnenda meritsi või kombineeritud marsruutide eest.
Kõige rangem pank sellest vaatenurgast on riigile kuuluv Bank Of China: see ei luba logistikas mingeid „sanktsioone”, ütleb Moscow Timesi allikas. Tema hinnanguga raudteevedude maksekeeldumiste sageduse kohta nõustuvad veel kolm allikat väliskaubandusettevõtetes. „Klientidel, kelle liinide nimekirjas on sanktsioonide nimekirjas TransContainer või raudteeterminal, soovitame koheselt tasuda mitte otse, vaid vahendajate kaudu,” ütleb ekspedeerimisfirma juht.
Venemaa suurim raudteekonteinerite operaator TransContainer on alates veebruarist USA blokeerimissanktsioonide all ning juuni lõpust Euroopa sanktsioonide nimekirjas. Sellel Vene Raudtee endisel tütarettevõttel, mis nüüd kuulub Delo kontserni, on nende transportimiseks oma 140 000 konteinerist koosnev autopark ja 40 000 raudteeplatvormi. Ettevõte ehitas Zabaikalskisse terminali, et saaks vastu võtta Hiinast raudteel tarnitud veoseid, samuti kuulub tema struktuuridele Moskva oblasti kaubavastuvõtu pearaudteeterminal – Vorsino.
USA blokeerivate sanktsioonide raames on Delo kontserni teiseks varaks Primorjes asuv kaasaegne Venemaa merekonteinerite terminal VSK (see on osa Global Portsist). Seetõttu keeldus Lõuna-Korea suurkandja Sinokor sinna sisenemast. USA välisministeeriumi teatel olid nii TransContainer kui ka GlobalPorts seotud Venemaa sõjaväekompleksiga ning olid seotud laskemoona tarnimisega Põhja-Koreast.
Sanktsioonide all on ka Kaug-Ida suurima merevedaja DVMP omanik Fesco kontsern – seni siiski vaid Briti omad. Fescol on oma kaubaterminalid Venemaa peamistes ekspordiväravates – Vladivostoki, Peterburi ja Novorossiiski sadamates.
Venemaa ja Hiina soovivad piirangutest mööda minna, tehes makseid läbi Hiina piirkondlike väikepankade: sanktsioone nad ei karda, välisturgudel nagunii ei tegutse. Keskpanga esimehe esimene asetäitja Vladimir Tšistjuhhin kutsus üles kasutama mis tahes maksemehhanisme – isegi see, mis hiljuti „eile tundus olevat ebapopulaarne” – vastasel juhul ilma tavapäraste välismajandustegevuse arvutusteta „meie ekspordist ja impordist sõltuva riigi jaoks, see on lihtsalt häving”. Tema sõnul kasutavad Venemaa ettevõtted maksetes digitaalseid varasid, asepeaminister Aleksandr Novaki sõnul kasutavad nad ka vahetuskaupa. Piiriüleste maksete olukord on viimasel ajal keerulisemaks muutunud, tunnistas keskpanga esimees Elvira Nabiullina, märkides, et see toob kaasa tehingukulude tõusu ja sellest tulenevalt ka importkaupade hinna tõusu.
15. Briti nädalaajakiri Economist analüüsis Pentagoni andmete lekkimist Venemaa tööjõukaotuste kohta Ukraina-vastases sõjas. Ligikaudsete hinnangute kohaselt kaotasid okupatsiooniväed 462 000–728 000 inimest. Ajakirjanikud jõudsid USA kaitseministeeriumi dokumente uurides järeldusele, et iga lahingus hukkunud venelase kohta sai haavata umbes kolm kuni neli.
2024. aasta juuni keskpaigaks oli likvideeritud (hukkunud ja haavatud) 462 000–728 000 Vene sõdurit. The Economist märgib, et „vallandatud” okupantide arv ületab nende venelaste arvu, kes valmistusid 2022. aastal täiemahuliseks sissetungiks Ukrainasse.
Meediaeksperdid analüüsisid ka Venemaa opositsiooniväljaannete, aga ka Prantsusmaa ja Briti kaitseministeeriumide ja ametnike andmeid – viimaste arvud näitavad, et 2024. aasta maiks sai umbes 500 000 venelast tõsiselt vigastada või surma.
Ukrainas kõige enam hukkunud venelaste keskmine vanus on 35-39 aastat. Märgitakse, et alates 2022. aastast on tapetud kuni 27 000 selle kategooria okupanti.
30. juunil 2024 teatas president Zelenski, et praeguse seisuga on rindel hukkunute suhe kuus venelast ühe ukrainlase kohta. Ukraina Kaitsevägi oli 7. juuli seisuga likvideerinud 550 990 vene okupanti, selgub Ukraina relvajõudude peastaabi hommikusest raportist.
16. Venemaa sissetungijad jätkavad teravilja eksporti ajutiselt okupeeritud Donetski oblasti aladelt. Eelkõige on uuest teraviljasaagist juba üle 80 tonni eksporditud, teatab Rahvusliku Vastupanu Keskus. „Alates aasta algusest on okupandid korraldanud rohkem kui 15 sellist vedu Ukraina viljaga ajutiselt okupeeritud Ukraina aladelt läbi Mariupoli sadama Venemaale,” seisab teates.
Ukraina vilja vargus ajutiselt okupeeritud Ukraina aladelt toimub Venemaa sõjaväeametnike ja okupantidega koostööd tegevate kohalike kollaborantide eestvedamisel. „Hiljuti said kübervastupanu aktivistid juurdepääsu föderaalse mere- ja jõetranspordiagentuuri asejuhi Zahhari džihojevi e-kirjale. See agentuur tegeleb varastatud Ukraina teravilja ekspordiga,” lisas Rahvusliku Vastupanu Keskus. Eelmisel aastal viisid sissetungijad Ukraina ajutiselt okupeeritud aladelt umbes 5 miljonit tonni Ukraina teravilja. Osa viljast jõudis eelmisel aastal ka Türki…
17. Lühiuudised
Eesti poolt kingitud lühimaa õhutõrjesüsteemid Mistral ja raketid on juba Ukrainasse toimetatud. See on hea uudis, njah, nii mõnigi vingub, et me ei tohiks miskit ära anda…
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
