Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Vastase kaotused. Pilt: https://armyinform.com.ua/

Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.

Ukraina 12. juuni 2024:

üks vene poole ja üks Ukraina edenemine, Kiiev öise õhurünnaku all ning egas Krimmiski rahulik ole. Tundub, et kohati vene pool sõdib vanade kaartidega lisaks soovmõtlemisele.

1. Seekord Kiiev.

2. Dagestanis miskit ringi lendas ja jälle õhuhäire öises Krimmis.

3. Harkiv: juba nädal oodatud esimene edu teade tuli.

4. Kupiansk-Kreminna: muutusteta, kuigi surve tõusis põhiliselt lõunasektoris.

5. Siversk: mitmes lõigus rünnakuid jagus, muutusi mitte.

6. Bahmut: siingi üritab mujal (peale Tšassiv Jari suuna) vene pool Ukraina kaitses nõrkusi leida.

7. Donetsk: ühe küla kaotus rinde loodesektoris.

8. Lõunarinne: suurem surve ikka Berdjanski suunal, rindejoones muutusi ei tuvastanud.

9. Herson: muutusteta.

10. Peaaegu pooled ukrainlastest usuvad, et sõda on jõudnud ummikusse.

11. Venemaa hakkas Gabonis varjama oma varilaevastiku tankereid.

12. putini nõbu ostis sanktsioonidest hoolimata Prantsusmaal purjejahi.

13. Venemaa suurendas nädala jooksul naftaeksporti pärast pikka tarnete langust, vahendab Bloomberg.

14. Ukraina saab Ukraina rahastu raames esimesed 1,4 miljardit eurot investeeringut.

15. Lühiuudised

Venelased valetasid järjekordselt mitme asula hõivamise kohta, kusjuures üht neist pole 37 aastat eksisteerinud. Seda ütles vägede operatiiv-strateegilise rühma Hortitsa esindaja Nazar Vološin LIGA.net-ile antud kommentaaris. Venemaa kaitseministeerium avaldas 11. juunil järjekordse raporti, milles teatati Luhanski oblasti Artemovka ja Harkivi oblasti Timkovka asulate hõivamisest. Vološin rõhutas, et Kupjanski rajooni Timkovka küla likvideeriti juba 1987. aastal. Ja Svatove rajoonis asuv Artemovka nimetati 2016. aastal ümber Mjasožarovkaks – osana dekommuniseerimisest. „Pange tähele, et Mjasožarovka on Ukraina kaitseväe kontrolli all!” – rõhutas Ukraina relvajõudude esindaja. LIGA.neti täpsustavale küsimusele, kas venelased on varem Timkovka külaks olnud territooriumile (20 km Kupjanskist ida pool) sisse murdnud, vastas Vološin, et ka seal pole okupante.

Juba mitmes päev tõuseb rindel vene poole kamikaze droonide kasutamine ja nii lennuväe kui kaudtuleüksuste löökide arv (Ukraina ametlikud andmed).

1. Täna hommikul üritasid vene okupatsiooniväed alustada kombineeritud rünnakut Kiievi ja selle lähedal asuva Vasilkovi vastu, kasutades erinevat tüüpi relvi. Kiievi linna sõjaväevalitsuse pressiteenistus teatas, et kõik vaenlase õhusihtmärgid tulistati alla. Kella 03.20 paiku olid Kiievi piirkonnas esimesed plahvatused ja rünnak kestis umbes tund.

KGVA teatel lasi Venemaa strateegiliste pommitajate Tu-95MS pardadelt pealinna tiibraketid Kh-101/Kh-555/Kh-55. Need raketid sisenesid Kiievisse lõunast mitme lainega.

Peaaegu samaaegselt rakettidega liikusid samast lõunasuunast pealinna poole ka vaenlase ründedroonid. Selle rünnaku tõrjumisel tulistas vaenlane esialgsetel andmetel ka Kiievi pihta ballistikat.

Õhutõrjejõud tulistasid kõik vaenlase õhusihtmärgid alla, purustusi ega inimohvreid ei olnud.

Samuti on teada, et plahvatus toimus Odessas.

Venemaa kaitseministeerium teatab, et on nende baaslennuväljadel hävitanud Ukraina lennukid Su-25 ja Su-27. Arvatavalt üks Krivõi Rihi lennubaasis (Dolhintsevo), Ukraina lennukit Su-25 tabas kamikaze droon Lancet umbes 70 km kaugusel rindejoonest. Teisest veel täpsem info puudus.

Väga tihe piiri- ja rindelähedaste asulate pommitamine.

2. Täna öösel okupeeritud Krimmis Sevastoopolis, Jevpatorijas ja Perevalnes töötas õhuhäire.

Dagestani Vabariigis Kaspiiskis lendas ringi Ukraina Ljutõi pikamaa droon.

Kurski ja Belgorodi kandi kurtmised ei lõpe…

3. Harkiv: seni suudab vene pool kummaski rindesektoris rünnakuid korraldada, kuid edu need pole enam pikalt toonud. Jätkuvalt arvamusel (paljudel Ukraina videodel pole kohti nimetatud, sestap peab vahel tuletama ümbritseva järgi, kus see olla võis), et Ukraina suudab edukalt Belgorodi oblastis asuvat vene logistikaahelat töödelda ning lisaks on kõrge nii vene kaudtuleüksuste kui õhutõrjevahendite kaotus. Seni pole vene poolt aidanud ka sõjaväestaffi peitmine tsiviilinfrasse.

Lõpuks selgus, et Ukrainal õnnestus Lõptsist kirde pool venelased tagasi tõrjuda ning tagasi enda kontrolli alla saada mitu põllulappi ja metsasiilu ühe suurema metsatukaga (mõni hektar ikka selle metsatuka suurus). Juhtus viimase nädala jooksul.

4. Kupiansk-Kreminna: ikka jagub rünnakuid nii põhja- kui lõunasektoris aga vene poole edu tuvastada ei suuda. Lõunasektoris andis Ukraina teada lausa 13-st vene poole rünnakust ehk siis siin surve veelgi tõusis. Kahjuks jagub kumbagi rinde ossa parajalt palju vene poole soomusüksusi koos täienduseks antud tankide ja suurtükiväeüksustega ning lennunduse toetust palju. Hetkel tundub, et tänu nii hästi kindlustatud Ukraina possadele ja heale eelhoiatusele tänu seirevahenditele pole vene poolel õnnestunud Ukraina omasid ei üllatada ega maasse tampida. Meeldib, et kohati videotes siiski näeb, et Ukraina kaevikusüsteemid on nutikad ja mitmekihilised, kus suurem osa on meetreid maa-all, tagamaks nn majutusala ohutuse ning kaugus maapealsest osast on otsetabamuse saamisel piisavalt ohutu.

5. Siversk: rünnakuid jagus, muutusi mitte.

6. Bahmut: eile terve rinde ulatuses paljudes kohtades vene rünnakuid oli ja otsivad aktiivselt mujaltki edenemise kohti, sest Tšassiv Jari suunas ei lähe soovitult. Hetkel tundub, et linna kanali idakaldal olevas osas on vene poolel juba raskusi possade hoidmisega, sest Ukraina töötleb vene poole all olevat osa kõvasti.

7. Donetsk: seni jätkab rinde loodesektoris vene pool edenemist ja kui üleeile saadi sisse Novoprokovske külla, siis eile sellest enamus ära vallutati ja Ukraina üksusi enam külas ei ole (mõned läänepoolsed hooned veel hallis alas).

Mujal siiski tugev vene poole surve edenemisi rohkem ei toonud. Ukraina omad andsid teada, et neljandik vene poole päevastest kaotustest ongi siin rindel.

8. Lõunarinne: muutusteta.

Berdjanski suund: ikka üritab lennunduse toel vene pool edeneda nii Staromajorske kui Urožaine juures, eile muutusi rindejoones ei tuvastanud.

Tokmaki suund: paar torkimist ikka oli.

Melitopoli suund: vaikne.

9. Herson: muutusteta.

10. Keeruline olukord rindel sunnib Ukraina elanikke tunnistama, et hetkel ei saa nende riik agressori üle ülekaalu. Kuid nad ei kaota lootust: kolm neljandikku on kindlad, et nad vabastavad lõpuks okupeeritud alad ja vähesed on valmis Moskvaga läbirääkimisi pidama, tuginedes, nagu kreml ütleb, „praegusele tegelikkusele”.

Seda tõendavad Carnegie Rahvusvahelise Rahu Sihtkapitali tellimusel Ukraina teenuse Rating korraldatud ulatusliku uuringu andmed. Sotsioloogid vestlesid märtsi keskel 2000 okupeerimata aladel elava inimesega – vahetult pärast Avdiivka kaotust, ajal, mil Ukraina relvajõududes oli suur laskemoona puudus ja algas ulatuslik Venemaa kampaania elektrijaamade pommitamiseks. Küsitluse korraldajate sõnul on tegemist ühe põhjalikuma avaliku arvamuse uuringuga pärast sõja algust.

Peaaegu pooled vastanutest usuvad, et sõjalised operatsioonid on jõudnud ummikusse. Selles nõustuvad nad endise Ukraina relvajõudude ülemjuhataja Valeri Zalužnõiga, kes kirjeldas mullu sügisel samamoodi olukorda rindel. Pärast seda on olukord ainult hullemaks läinud: Ukraina kaotas mitmeks kuuks USA sõjalise toetuse, vene väed okupeerisid mõned territooriumid Donbassis ja mais tungisid Harkivi oblastisse. Rindejoon on viimastel nädalatel taas stabiliseerunud tänu uuendatud Ameerika relvatarnetele.

Vaatamata sellele, et küsitlus viidi läbi kõige raskemal ajal pärast sõja algusfaasi, arvab vaid 5% ukrainlastest, et Venemaa võidab sõja. Lisaks 44%-le, kes usuvad, et olukord on jõudnud ummikusse, usub 41%, et Ukraina võidab. Väljavaadete hinnang erineb suuresti vaadetest asjade hetkeseisu kohta. Peaaegu kolmveerand ehk 73% on „väga enesekindlad” või „üsna kindlad”, et Ukraina vabastab lõpuks kõik oma territooriumid. nSamas usub 56%, et okupandid tõrjutakse järgmise aasta jooksul täielikult või osalt okupeeritud maadest välja ning 59% usub, et sõda lõpeb kahe aasta jooksul.

Küsitluse tulemused viitavad „rahvusliku ühtsuse kõrgele tasemele”, ütles Carnegie sihtkapitali juhtivteadur Eric Chiaramella. Samas pööravad sotsioloogid tähelepanu eri põlvkondade esindajate arvamuste erinevusele ja hinnangute muutumisele. Enne sõda olid vanemad ukrainlased rohkem venemeelsed, samas kui noored olid läänelikumad, märgib Tatjana Skrõptšenko väljaandest Rating (tsiteerib Washington Post). Nüüd nõuavad täiskasvanud, et peame võitlema lõpuni, liituma NATO-ga ja mitte alustama läbirääkimisi vladimir putiniga. „Siin võib tekkida sotsiaalne pinge ja võimalik on sotsiaalne konflikt,” ütleb Skrõptšenko. „Noored tahavad elada oma elu, aga vanemad inimesed ütlevad: „Ei, meie riigis käib sõda”.”

Arvamuste erinevust võib muu hulgas seletada möödunud suvest kestnud debatt Ukrainas ajateenistusea alandamise üle 27 aastalt 25 aastale. Selle tulemusena võeti kevadel vastu vastav seadus. Rindesõdurite keskmine vanus on praegu umbes 40 aastat, paljud hukkusid enam kui kaheaastase sõja ajal ning vabatahtlike vool, kes pärast vene sissetungi sõjaväe registreerimis- ja värbamisbüroodes pikkades järjekordades rivistus, on kokku kuivanud. Rinne vajab värskeid jõude, rõhutavad sõjaväelased ja eksperdid, kuid noorte mobiliseerimine jääb ühiskonnas äärmiselt ebapopulaarseks meetmeks.

Kõige kainemat vaadet sõjalisele olukorrale näitavad rindel käinud. Kõige vähem usuvad Ukraina relvajõududes teeninud Ukraina sõja võitmist (32%), kuid see ei õõnesta paljude sihikindlust võidelda võiduka lõpuni: 67% usub, et on vaja võidelda kuni lõpuni territoriaalse terviklikkuse taastamiseks 1991. aasta piirides (st kuni Krimmi vabastamiseni).

Chiaramella usub, et ukrainlaste optimism selle suhtes, mis on „sõjaliselt saavutatav lähema aasta või kolme jooksul”, võib olla alusetu, kuid riigi juhtkonna jaoks võib seda pidada nii positiivseks kui negatiivseks.

Zelenski suudab maailmale ja venelastele näidata, et ühiskond toetab tema karmi positsiooni. Kuid nii kõrge toetuse korral „võib tulla pettumus” ja see piirab ka rahumeelse lahenduse võimalusi. 86% küsitletutest usub, et isegi kui rahuleping allkirjastatakse, ründab Venemaa uuesti; ja 91% on kindlad, et ta peab läbirääkimisi ainult selleks, et valmistuda uueks rünnakuks.

Kui Moskva sõnul saab rahuläbirääkimisi pidada ainult „praeguseid reaalsusi” arvestades, st ilma sõja ajal okupeeritud alade tagastamiseta, siis 65% ukrainlastest on vastu relvarahule, millega kaasneb praeguse rindejoone külmutamine.

11. Gabon on viimasel ajal muutunud populaarseks vanametalli registreerimise sihtpunktiks, mida Venemaa ja mitmed teised sanktsioonide all olevad riigid kasutavad oma kauba meritsi vedamiseks. Laevamaakleri Clarksonsi sõnul on Aafrika läänerannikul asuvas ekvatoriaalriigis registreeritud laevade arv pärast Ukraina sõja algust kuus korda kasvanud, olles sellega Aafrika suuruselt teine. Eriti märgatav kasv on toimunud alates eelmisest aastast, mil Venemaa pidi tankereid USA sanktsioonide eest varjama.

Paljud vene tankerid sõitsid laevanduses populaarse Libeeria lipu all, kuid ilmselt hakkasid end USA sanktsioonide suhtes haavatavaks pidama, arvestades, et Libeeria laevaregistrit pidav ettevõte on registreeritud USA-s, kirjutab Wall Street Journal. Alates 2023. aasta oktoobrist on Washington kehtestanud meetmed ligi 40 laeva suhtes, mis rikuvad lääneriikide kehtestatud nõuet Venemaa nafta hinna ülemmääraks 60 dollarit barreli kohta. Selle kampaania raames said sanktsioonid 21 Sovcomfloti tankerit ning 2024. aasta veebruaris sai sanktsiooni ka ettevõte ise.

Gabonis ümberregistreeritud aluste hulgas on 50 Sovcomfloti tankerit, mis varem sõitsid Libeeria lipu all, kirjutab WSJ olukorraga kursis olevatele inimestele viidates. Kokku on Gabonil nüüd registris üle 100 laeva. Lloyd’s List Intelligence’i andmetel on neist enam kui 70 omanikud tundmatud ja need moodustavad osa tankerite varilaevastikust, mida kasutatakse sanktsioonide alla kuuluva naftaga tegelemiseks. Samal eesmärgil hakati aktiivselt kasutama Komoori ja Kameruni.nLaevaomanike ja laevamaaklerite hinnangul sõidab praegu umbes 15% tankeritest uute või valelippude all (kui laev ei ole antud riigi registris kantud).

Varilaevastiku hulka sattunud ja muidu vanarauaks läinud tankerite töötingimused on keerulised, kuid tulusad. Nigeeria mehaanik Umar Bello rääkis WSJ-le, et tegi kaks reisi 24-aastase Gaboni lipu all sõitva tankeriga, mis vedas naftat Novorossiiskist Indiasse. Meremehed ostsid ise esmaabikomplekte ja ravimeid, sõid konserve, neil polnud merel internetiühendust ning haigena ja töö puudumisel nad raha ei saanud. Kuid meeskonnaliikmetele maksti „kolmandik summast ette ja ülejäänu reisi lõpus, kõik sularahas ja kaks korda rohkem kui teistel laevadel”, ütles Bello.

Kreeka merendusametnike sõnul laadivad Gaboni lipu all sõitvad laevad Kreeka lõunaranniku lähedal merel aktiivselt ümber vene naftat. Tavaliselt tehakse seda suurema tankeri laadimiseks pikamaareisile või nafta ja naftasaaduste päritolu varjamiseks.

Paljudel varilaevastiku laevadel puudub korralik kindlustus ja nende vanuse tõttu võivad neil tekkida tõsised rikked, mis võivad põhjustada keskkonnakatastroofe, ütleb advokaadibüroo Norton Rose Fulbright vanemkonsultant Harry Teochari. Alates 2022. aastast on WSJ andmetel hukkunud vähemalt 17 meremeest kolmes vahejuhtumis, mis on seotud Komooride lipu all sõitvate laevadega, sealhulgas Venemaalt pärit konteinerlaevaga, mis lagunes kaheks osaks.

12. putini nõbu Mihhail Šelomoviga seotud firma ostis Prantsusmaalt purjejahi Immortal Dreamer, kirjutab Insider. Väljaande andmetel ostis purjeka Mercury LLC. Väljaande ajakirjanikud uurisid ettevõtte ametlike omanike, juhtide ja töötajate nimekirja ning said teada, et paljud neist töötavad ka Šelomovile kuuluvas Accept LLC-s. Insider märgib, et Šelomovil on varasid enam kui miljardi dollari väärtuses.

Jahi hind oli üle 700 miljoni rubla (7 miljoni euro). Laev lasti vette eelmise aasta alguses ning augustis toodi see transiidina läbi Türgi Venemaale. Väljaande andmeil oli vahendajaks firma Burevestnik Group, mis kuulub Andrei Boikole, ta on tuntud kui kremli-lähedane jahtide maaletooja.

Jahil on neli kajutit 18 reisijale ja selle ehitas Prantsuse laevatehas Construction Navale Bordeaux. Peadisainer ja konstruktor Patrick le Queman töötas Lagoon Seventy 7 mudeli kallal. Šelomov ise ja tema pereliikmed ei ole sanktsioonide all, kuid luksusjahtide import Venemaale on keelatud. Nagu CNBC aprilli keskel teatas, langes uute superjahtide – üle 30 meetri pikkuste laevade – müük 2023. aastal 17%. Põhjuseks olid hinnatõusud, pikad ootejärjekorrad ja Ukraina sõja tõttu kehtestatud sanktsioonid vene miljardäride vastu.

Kokku müüdi 203 superjahti, 42 võrra vähem kui eelneval aastal. Ja võrreldes rekordaastaga 2021, mil müüdi 313 sellist alust, oli langus 35%.

Kõige rohkem on kannatada saanud üle 100 meetri pikkuste luksussuperjahtide turg. Siin langes müük 40%. Peamine põhjus oli sanktsioonid Venemaa oligarhide vastu. „Venelased eelistasid tellida väga ekstravagantseid ja väga suuri jahte,” ütles SuperYacht Timesi analüütikajuht Ralph Dusert. Näiteks vene arendajale Sergei Naumenkole kuuluv jaht Phi sisaldab „lõputut” veinikeldrit ja Axiomal, mis varem kuulus Sinara kontsernile ja torumetallurgiaettevõtte (TMK) endisele kaasomanikule Dmitri Pumpjanskile, on 3D-kino, kahekorruseline salong ja veepääs, mis viib ülemiselt tekilt otse merre.

SuperYacht Timesi andmetel oli peaaegu veerand kõigist möödunud aasta superjahtide müügist USA kodanikele. Tavaliselt eelistavad ameeriklased Lähis-Ida ja Venemaa ostjatega võrreldes väiksemaid laevu.

13. Vaatamata Moskva lubadusele OPEC+ partneritele tootmist kärpida, tõusis toornafta eksport Venemaalt nelja nädala keskmisele tasemele. 3. juunist 9. juunini tarnis Venemaa 3,53 miljonit barrelit naftat päevas, vahendab Bloomberg. Eksport oli eelneva nelja nädala jooksul langenud, langedes kokku 390 000 barreli võrra päevas ehk 11%, mis on suurim langus alates novembrist. Kasv 70 000 barreli päevas viimastel andmetel oli tingitud nädala tarnete hüppelisest tõusust viie nädala kõrgeimale tasemele, kirjutab leht.

Kokku laadis 32 tankerit nädalaga 24,72 miljonit barrelit Venemaa toornaftat, näitasid laevade jälgimise andmed ja sadamaagentide raportid. Avamere naftavood Venemaal kasvasid nädalaga 10%, 3,53 miljoni barrelini päevas. Vähem muutlik nelja nädala keskmine tõusis samuti umbes 70 000 barrelit päevas 3,34 miljonini, mis on esimene tõus viimase viie nädala jooksul.

Ülemere toornafta tarned olid alates aprilli lõpust püsinud aastatagusest tasemest madalamal, vahe suurenes poole miljoni barrelini päevas enne viimast tõusu. Selle põhjuseks võib olla Venemaa rangem järgimine tootmiseesmärkidest osana OPEC+ jõupingutustest turgu toetada või rahvusvaheliste sanktsioonide surve.

Moskva on lubanud kompenseerida aprilli eesmärkide ületamise, viidates „tehnilistele raskustele” oluliste kärbete tegemisel. Vaatamata aasta sügavaimatele kärbetele ületas Venemaa siiski eelmisel kuul lubatud tootmistaset. Vaatamata iganädalase ekspordi kasvule piiras naftahinna järsk iganädalane langus pärast teadet mõningate OPEC+ piirangute järkjärgulisest leevendamisest alates oktoobrist Venemaa kogutarnekulude tõusu 3.-9. juunini vaid 4%-ni. Agentuur lisas, et selle aasta toornafta tarned on ligikaudu 10 000 barrelit päevas üle 2023. aasta keskmise.

14. Euroopa Liit sõlmis Ukraina rahastu programmi investeerimiskomponendi raames esimesed garantiilepingud 1,4 miljardi euro eest. Sellest teatas majandusminister Julia Sviridenko Berliinis Ukraina taastamise konverentsil. „Seega käivitasime programmi investeerimisinstrumendi – Ukraina investeeringute raamistiku, mille eesmärk on kaasata investeeringuid Ukraina taastamiseks ja arendamiseks,” märkis ta.

Tänu Ukraina rahastule saab Ukraina nelja aasta jooksul 50 miljardit eurot. Eelkõige 38,27 miljardit eurot eelarvetoetust, 6,97 miljardit eurot investeerimisfondi, samuti veel 4,76 miljardit eurot tehnilist ja haldusabi. Lepingud koosnevad 1 miljardi euro suurusest laenutagatisest ja 400 miljoni euro suurusest segarahalistest toetustest. Nad kavatsevad saata appi eraettevõtteid, väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtteid ning riigiettevõtteid energiataristu remondil, rekonstrueerimisel ja arendamisel.

Teised programmid toetavad transpordisektorit ja kohalikke omavalitsusi ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete rahastamist, eriti deokupeeritud ja eesliini piirkondades. Ukraina reformide edasiseks toetamiseks teel EL-i poole allkirjastas Euroopa Komisjon Berliini konverentsil ka uued tehnilise abi programmid enam kui 100 miljoni euro väärtuses, teatas majandusministeerium. Samuti allkirjastasid Ukraina ja EL lepingu Ukraina EL-i programmides osalemisega seotud rahaliste kohustuste tühistamiseks, mis hakkab kehtima kõikidele maksetele alates 1. jaanuarist 2021, mis säästab raha Ukraina riigieelarvest.

15. Lühiuudised

USA andvat Ukrainale veel ühe Patriot süsteemi.

Saksamaa tarnib koos Hollandi, Taani ja Norraga Ukrainale 100 raketti Patrioti õhutõrjesüsteemide jaoks. 32 on juba üle antud, ütles Saksamaa kaitseminister Boris Pistorius ühisel pressikonverentsil president Zelenskiga.

USA tühistas Ukraina 12. Aasovi erivägede brigaadile relvade tarnimise keelu. Sellest teatas Washington Post, viidates USA välisministeeriumi läbiviidud auditi tulemustele.

NATO peasekretär Jens Stoltenberg kinnitas, et NATO kavatseb iga-aastaselt investeerida Ukraina sõjalisse toetamisse 40 miljardit eurot, seda arutatakse eelseisval USA tippkohtumisel.

Ukraina saab esimese raha Venemaa varadest juulis. Nüüd on see ametlik. Euroopa Liit annab Ukrainale juulis külmutatud Venemaa varadest 1,5 miljardit eurot tulu, 90% sellest summast läheb relvastusele. Seda ütles Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen.

Maailmapank on säilitanud oma 2024. aasta Ukraina majanduskasvu prognoosi. Maailmapank prognoosib Ukraina majanduskasvuks 2024. aastal 3,2%. Nii seisab panga Global Economic Prospects 2024 juuniaruandes.

Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.

Viimased uudised