Sõja ülevaade: 839. päev – vene poole edenemine teeb murelikuks
Avaldatud: 11 juuni, 2024
Vastase kaotused. Pilt: https://armyinform.com.ua/ Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 11. juuni 2024:
vene poole rünnakute arv küll langeb aga tõuseb ründavate üksuste suurus ja see tõi neile mitmes suunas edu, eks kaotused ka vastavad, aga ikka korraga nii paljudes lõikudes edenemine teeb päris murelikuks.
1. Sadu, sadu, sadu…
2. Eile öise rünnaku kokkuvõte ja miskit jälle Krimmi taevas.
3. Harkiv: rinne püsib, kuigi kumbki pool edust teada annab.
4. Kupiansk-Kreminna: siin jagus survet põhjas ja lõunas ja õnneks eile rinne pidas.
5. Siversk: otsib vene pool mitmes lõigus Ukraina kaitse nõrkusi.
6. Bahmut: Ivaniske küla kaotus ja Klišiivkas kipub olukord järjest kehvemaks.
7. Donetsk: ikka rinde loodenurk käriseb vaikselt.
8. Lõunarinne: Berdjanski suunal suutis eile vene pool üllatada ja edenes korraga kahes lõigus.
9. Herson: muutustea.
10. Rahvusvahelisel majandusfoorumil Peterburis ei sõlmitud välismaalastega ainsatki suuremat lepingut.
11. Riigiduuma tegi ettepaneku jagada kindralitele droonide eest miljard rubla.
12. Gazprom teatas gaasitootmise kokkuvarisemisest miinimumini kogu ettevõtte ajaloo jooksul.
13. Hiina „rahukonverents”.
14. Kui palju on väärt vene mees? Arvamuslugu Tatjana Mihhailova (majandusteadlane, Pennsylvania ülikooli majandusosakonna külalisdotsent) sulest.
15. Lühiuudised
1. Eile päeval tabati raketiga Poltaava oblastit. Harkiv ikka pommisajus. Eile suutis vene pool taastada oma tavapärase pommitamise tiheduse üle vene piiri.
2. Eile öise Krimmi rünnaku kokkuvõte: Ööl vastu 10. juunit ründasid Ukraina relvajõud annekteeritud Krimmis Venemaa õhutõrjeraketisüsteeme (SAM). Ukraina relvajõudude peastaap teatas edukatest rünnakutest kahele S-300 süsteemile Tšernomorskoje ja Jevpatorija lähedal ning S-400 süsteemidele Džankoi piirkonnas.
„Ühtegi meie välja lastud raketti ei peetud kinni. <…> Näidatud piirkondades registreeriti pärast Ukraina rakettide rünnakuid radari S-300 / S-400 töö viivitamatu peatamine. Lisaks täheldati laskemoona edasist lõhkamist kõigis kolmes Venemaa õhutõrjerakettdivisjonide stardipositsioonide piirkonnas,” märkis peastaap.
Hädaabiteenistuste telegrammi Astra kanali allikate sõnul ründasid Krimmi vähemalt 10 Ameerikas toodetud ATACMS-i raketti. Kaks neist tabasid Venemaa kaitseministeeriumi 31. õhutõrjedivisjoni asukohta Gromovo küla lähedal. Selle tagajärjel said kahjustada kaks S-300 süsteemi ja kaks radarijaama. Üks sõdur sai surma ja veel neli haavata.
Ülejäänud raketid ründasid sama diviisi teisi asukohti Krimmis. Džankoi piirkonnas kahjustasid neli ATACMS-i kahte radarit ja üks kaitseväelane sai vigastada. Veel üks sõdur sai vigastada nelja raketi saabumise tagajärjel Saki piirkonda. Seal sai pihta sõjatehnika, selle kogus ja kahjustuste ulatus on väljaselgitamisel.
Schemesi avaldatud Planet Labsi satelliidipildid näitavad Džankoi raudteejaama lõunapoolse väljapääsu piirkonnas tugeva tulekahju jälgi. Neid ei saa aga kasutada mõjutatud seadmete tüübi täpseks määramiseks. Veelgi enam, varasemad fotod viitavad sellele, et selle aasta mais tekkis siia sõjaväerajatis ja seejärel ehitati selle ümber kindlustused.
Sõjaväeeksperdi Anatoli Hraptšinski sõnul võis rünnaku sihtmärgiks olla Vene radarisüsteem Podlet, mida kasutatakse koos S-300 ja S-400-ga. Venemaa kaitseministeerium infot ei kommenteerinud.
Ukraina alustas Venemaa õhutõrjesüsteemide jahti Krimmis aprillis, saades USA-lt kaugmaa ATACMS-id. Kuu lõpus õnnestus Ukraina relvajõududel tabada korraga kolme poolsaare õhutõrjebaasi, sealhulgas Džankoi lennuväli, kus sai haavata viis kaitseväelast. Mitmed sõjaväelased said vigastada ka teistele sihtmärkidele antud rünnakutes.
13. mail sai Ukraina relvajõudude rünnaku tagajärjel kannatada Venemaa relvajõudude 3. raadiotehnika rügemendi õhutõrje sõjaväebaas Ai-Petri mäel. Seal asub ka sõjaväeosa nr 85683, mille ülem Aleksandr Kulakov ja veel üks kaitseväelane hukkusid.
Juuni alguses hävitasid Ukraina relvajõud Belgorodi oblastis vähemalt kaks S-300/S-400 süsteemi kanderaketti ja mitu abimasinat, kasutades pärast USA loa saamist esimest korda mitme stardiraketisüsteemidega HIMARS.
Partisaniliikumine ATESH teatab, et Venemaa relvajõudude õhukaitseväelastele Krimmis on antud korraldus evakueerida oma perekonnad Lõuna sõjaväeringkonna sõjaväelaagritesse. See direktiiv langeb kokku õhutõrjesüsteemide ümberpaigutamisega Belgorodi piirkonda, tekitades katvuse vähenemise tõttu julgeolekuprobleeme okupeeritud Krimmis. Lisaks moodustab Venemaa sõjavägi uusi mobiilseid õhutõrjerühmi, mis kasutavad mehitamata õhusõidukite vastu võitlemiseks ZU-23-2, mis näitab strateegilist nihet selle piirkonna suunas, keskendudes vähem okupeeritud Krimmile.
Üleeile ründasid Ukraina mereväe droonid Taganrogi lahes puksiirlaeva Insener Smirnov ja praami Section-179. Praamil on veepiirist kõrgemal väikesed vigastused ja puksiiril on lõhutud aknad. Samuti said 2 meeskonnaliiget kergeid šrapnellivigastusi.
Üleeile anti raketilöök Venemaa 6. ühendrelvaarmee komandopunktile (väeosa 31807, Leningradi oblast). Juhtpunkt paigutati Nežegoli puhkekeskusesse (Belgorodi Riiklik Ülikooli omandis) Šebekino küla lähedal Belgorodi oblastis ja juhtis Harkivi oblastis Vovtšanskis pealetungioperatsioonis osalenud üksusi. Praegu peetakse kaheksa vene ohvitseri kadunuks.
Vene kanal ASTRA kirjutab, et viimaste päevade jooksul on Venemaa kosmoseväed visanud Belgorodi oblastile veel kolm pommi. 6. mail langes Batratskaja Datša ja Poljana küla lähedal kaks pommi ning 8. juunil 1,5-tonnine FAB-pomm maandus Novotroevkast 800 meetri kaugusel Ukraina piiri lähedal. Venemaa lennundus on visanud Bilhorodi oblastile ja Venemaa poolt okupeeritud Ukraina aladele kokku 86 pommi.
Barentsi merel süttis suur Vene allveelaevatõrjelaev Admiral Levtšenko, teatab Lõuna kaitseväe pressiesindaja Dmõtro Pletentšuk. „Nii juhtub siis, kui Venemaa riik on Ukraina sanktsioonidega ja ei suuda omal jõul Mõkolaivis toodetud mootoreid hooldada,” lisas ta.
Täna öösel kuulutati Krimmis jälle välja õhurünnaku hoiatus. Belgorodi ja Kurski oblastis oli päris palju kurtmist.
3. Harkiv: seni siiski pole vene poole rünnakud Harkivi suunal lõppenud ning eile neid kolm kirja läks. Küll pole siin rindejoone muutusi juba pikalt vaatamata ka Ukraina teadetele, et vasturünnakutega edenevat. Seni suudab vene pool rünnakule suunata enamsti soomukeid ja need kohati isegi eesliinile jõuavad aga mitte edasi.
4. Kupiansk-Kreminna: rinde põhja- ja lõunasektoris jätkab vene pool tugevat survet ja eile see edu ei toonud. Kui põhjasektoris mõnel päeval väike edenemine siiski tuleb, siis lõunapool pole juba mitu kuud edasi saadud. Kasvama on hakanud siin rünnaku tugevused ja oht läbimurdeks siiski õhus.
5. Siversk: eile küll Bilohorivka suunalt rünnakuid polnud kuid selle võrra rohkem oli neid mujal, rinne muutusteta.
6. Bahmut: siin rindel kahjuks nii hästi ei lähe. Tšassiv Jarist kagus Ivaniske küla üle sai tervenisti vene pool kontrolli. Õnneks see küla siiski kanalist ida pool. Pisu enam on hakanud muret tegema jätkuv vene poole mõne nädalaste vahedega edenemine Klišiivka juures. Eile suudeti võtta kontroll enamuse küla üle ja Ukraina kontrolli alla jäi vaid üks eraldi seisev arvatavalt tööstushoonete grupp külast väljas lääne pool. Veelgi enam teeb muret külast põhja pool oleva kõrgendiku järjest hõivamine ning kogu kõrgendiku kaotus võib sundida Ukrainat päris suurelt alalt taanduma (kuni Andriivkani välja).
7. Donetsk: kui mujal eile rinne pidas, siis rinde loodenurgas suudab mitmes suunal juba igapäevaselt vene pool edasi saada. Eile jõuti Novoprokovske külani ja laiendati ala ka Umanske juures. Eks vene poole kaotuste arv ka vastav. Õnneks ka üks Su-25 jälle siin rindel alla lasti.
8. Lõunarinne: Berdjanski suunal vene pool pisu palju korraga edasi sai.
Berdjanski suund: vene pool tegi täiendavaid edusamme Staromaiorske sees. Eeldatakse, et Ukraina kaotas kontrolli küla üle. Lisaks sai vene pool sisse Urožaine külla, hõivates tänavad lõunaosas, keskuse lähedal.
Tokmaki suund: muutusteta.
Melitopoli suund: muutusteta.
9. Herson: muutusteta.
10. 5.–8. juunil toimunud Peterburi rahvusvaheline majandusfoorum ei toonud Venemaale ühtegi uut suurt lepingut välisfirmaga. Peterburis 27. korda toimunud neli päeva kestnud foorumi tulemusena sõlmiti kokku 1073 lepingut kogusummas 6,492 triljonit rubla (65 miljardit eurot), teatas SPIEF-i korraldav Roscongress esmaspäeval.
Välisfirmadega sõlmiti vaid 55 lepingut ehk 5% nende koguarvust. Nende hulgas polnud aga ühtegi lepingut, mille ürituste korraldajad liigitasid „suurimaks” (summa alates 40 miljardist rublast, 40 miljonist eurost).
Varem tuntud kui „vene Davos”, kuhu tulid maailma suurimate ettevõtete juhid ja kus sõlmiti mitme miljardi dollari väärtuses tehinguid, muutus SPIEF 2024 Venemaa ametnike ja riigiettevõtete juhtide vaheliseks „sisevõitluseks” eelarveraha taskust taskusse panemiseks.
Foorumi suurim tehing oli 650 miljardi rubla eraldamine riikliku korporatsiooni VEB.RF poolt, mis kuulub samuti riigile läbi RusHydro. Raha on ette nähtud Kaug-Ida soojuselektrijaamade moderniseerimise projektile, ütleb Roscongress. Suuruselt teise lepingu sõlmisid Tomski piirkond ja Sibagro JSC – innovatsioonipiirkonna „Eleanor Emerald smart city” ehitamiseks.
10 suurimast SPIEF-tehingust 8 sõlmiti eelarverahaga: piirkonnad sõlmisid lepingud riigi- ja eraettevõtetega. Ja foorumi 26 põhilepingust polnud ühtegi, mille kaks eraettevõtet omavahel sõlmisid.
Varem sõlmiti SPIEFis suuri rahvusvahelisi tehinguid. 2013. aastal sõlmis Rosneft Hiina CNPC-ga lepingu naftatarnete kohta 270 miljardi dollari väärtuses. 2017. aastal nõustus Saksamaa Linde Grupp ühel foorumil investeerima 10 miljardit dollarit Tatarstani naftakeemiakompleksi ehitusse ja aasta varem nõustus Gazprom koos Euroopa suurte energiaettevõtetega gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitusega.
Foorumi, mida igal aastal külastab putin, külalisteks olid erinevatel aegadel Saksamaa kantsler Angela Merkel, Jaapani peaminister Shinzo Abe, Prantsusmaa presidendid Nicolas Sarkozy ja Emmanuel Macron ning Hiina presidendid Hu Jintao ja Xi Jinping.
Seekord tulid putinit vaatama Zimbabwe president Mnanagwa, Boliivia president Luis Katakora, Abhaasia president Aslan Bzhania ja Talibani terroriliikumise esindajad. Ja foorumi esinejate hulgas olid investeerimispankurite ja rahvusvaheliste ekspertide asemel putini tütred Jekaterina Tihhonova ja Maria Vorontsova, ekskaitseministri sergei šoigu tütar Ksenja, aga ka „vene maailma” ideoloog, ekstsentrik filosoof Aleksander Dugin.
„Me ei räägi Venemaa rahvusvahelisest isoleerimisest,” ütles foorumi korralduskomitee tegevsekretär Anton Kobjakov pärast SPIEF-i tulemusi. Tema sõnul saabus Peterburi 21,8 tuhat inimest 139 riigist ja territooriumilt. „Foorum tõi kokku nende riikide esindajad, kes soovivad arendada oma majandust õiglase ja mitmepolaarse maailma paradigmas,” ütles Kobjakov.
11. Riigiduuma saadik, reservkindralleitnant Andrei Guruljov tegi ettepaneku jagada Ukraina sõjas Venemaa armee komandöridele miljard rubla uute droonide ostmiseks ja loobuda nende ostude kohta teatamisest.
„Meil on tohutu eelarve… Andkem igale ringkonna- või grupeeringuülemale eelarvest miljard ja igale armeeülemale pool miljardit. Ja ilma aruandeta. Kinnitan, et kuu aja jooksul toovad nad rindele nii palju droone, et Ukrainlased lihtsalt lämbuvad,” tegi ta sellise avalduse propagandist Vladimir Solovjovi saates.
Eelmisel suvel kiitis Venemaa valitsus heaks tööstus- ja kaubandusministeeriumi väljatöötatud mehitamata õhusõidukite arendamise strateegia Venemaal aastani 2030 ja tulevikuks kuni 2035. aastani. Valitsus eeldab, et Venemaa hakkab 2030. aastaks tootma üle 32 tuhande mehitamata õhusõidukisüsteemi (UAS) aastas, mis on kolm korda rohkem kui praegune tootmismaht. putini sõnul võib riigis mehitamata õhusõidukite tootmisse tehtavate investeeringute maht ulatuda 1 triljoni rublani.
2023. aastal ütles toona asepeaministri ametit pidanud Andrei Beloussov, et Venemaa Föderatsioonis on mehitamata lennukisüsteemide tootjad umbes 70 Venemaa ettevõtet, kellest umbes 20 on suured.
Möödunud aasta detsembris teatas föderaalne õhutranspordiagentuur, et Venemaa droonitootjad ei suuda asendada imporditud komponente, millest droonid on kokku pandud, ning keelduvad riikliku sertifitseerimisest. Agentuuri teatel olid mõned arendajad sel ajal ebakindlad või lükkasid oma toodete masstootmise käivitamise edasi, piirdudes ühe toodanguga, mille puhul sertifikaati ei nõuta. Sellega seoses kiitis föderaalne õhutranspordiagentuur heaks tsiviilvalitsuse korralduses sisalduvate droonide uue sertifitseerimise ajakava: enamik droonidest pidi sertifikaadid saama aastatel 2024–25.
Teheran omakorda viis pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse Moskvasse sadu droone, sealhulgas Shahed-136 ja Mohajer-6 droone, samuti suurtüki- ja tankimürske. Lisaks on Iraan lubanud kamikaze droonide tootmise paigutada Venemaale. Relvauuringute rühma Conflict Armament Research raporti kohaselt on Venemaa käivitanud oma versiooni kamikaze droonist Shahed-136. Droon kannab nime „Geran-2” ja kasutab Venemaa elektroonikamooduleid „Kometa”. Venemaa alustas septembris Ukraina liinide taga ründamiseks Iraani kamikaze droone. Need droonid võivad kanda kuni 50 kg lõhkeainet ja nende lennuulatus on umbes 1000 km.
12. Olles kaotanud Euroopa gaasituru ega pole saanud uut Hiina tarnelepingut, jätkab Gazprom tootmise vähendamist ja kaevanduste külmutamist. Gazpromi kontserni gaasitoodang ulatus 2023. aasta lõpus 359 miljardi kuupmeetrini, teatas ettevõte esmaspäeval avaldatud majandusaasta aruandes.
Võrreldes 2022. aastaga kaotas Gazprom veel 13% toodangust ehk 53,9 miljardit kuupmeetrit ning võrreldes sõjaeelse 2021. aastaga – 30% toodangust ehk 156 miljardit kuupmeetrit. Ettevõtte eelmise aasta tulemused olid halvimad 34 aasta jooksul, mis on möödunud NSVL gaasitööstuse ministeeriumi Gazpromiks muutmisest. Nõukogude Liidu varemetest tõi Gazprom aastas üle 600 miljardi kuupmeetri gaasitoodangut. 2000. aastate alguseks oli see 2012. aastal juba 520 miljardit kuupmeetrit aastas, toodang langes alla 500 miljardi ja pärast Krimmi annekteerimist 420 miljardini.
Järgnevatel aastatel suurendas Gazprom tootmist ja tõstis selle 2021. aastal 515 miljardi kuupmeetrini. Kuid sissetung Ukrainasse ja ebaõnnestunud katse „Euroopa külmutada” tegid lõpu maailma suurimaid tõestatud gaasivarusid haldavale ettevõttele.
Lõpetades gaasi müügi enamikule Euroopa klientidele, kaotas Gazprom müügituru, millega ta oli loonud ühendusi enam kui pool sajandit. Eelmisel aastal müüs see SRÜ-välistesse riikidesse vaid 69 miljardit kuupmeetrit gaasi – see on minimaalne maht alates 1985. aastast. Ja tarned Euroopasse kahanesid 28 miljardi kuupmeetrini, mis on 1970. aastate teise poole tase.
Esimest korda pärast 1990ndate aastate lõppu lõpetas Gazprom aasta rahvusvaheliste finantsaruandluse standardite (IFRS) järgi puhaskahjumiga ja selle suurus – 629 miljardit rubla (6,29 miljardit eurot) – sai rekordiks kogu ettevõtte ajaloos.
kreml loodab Hiinale, tehes ettepaneku suurendada gaasi ostmist 5 korda ja ehitada lisaks 2019. aastal tööd alustanud esimesele liinile uus torujuhe Power of Siberia-2. Peking aga kõhkleb, oodates Venemaalt uusi allahindlusi gaasile, mis maksab Hiina ostjatele juba praegu 46% vähem kui maksavad Euroopa riigid ja Türgi.
Pärast putini mais toimunud riigivisiiti Pekingisse ei õnnestunud projekti käima lükata. Hiina president Xi Jinping pole ametlikes avaldustes kunagi maininud vene gaasi. Läbirääkimistega kursis olevad Financial Timesi allikad ütlesid, et Xi Jinping nõudis putinilt gaasi hinna alandamist Venemaa sisemaisele tasemele. Lisaks nõustus ta ostma vaid väikese osa 50 miljardi kuupmeetrisest Power of Siberia-2 võimsusest, millega putin arvestas. Läbirääkimised projekti üle on FT allikate sõnul jõudnud ummikusse ning Venemaa investeerimispangad on Hiina lepingu juba suletud aruannetes Gazpromi tulevikuprognoosidest välja jätnud.
13. Hiina teeb ettepaneku kutsuda kokku „tõeline rahukonverents”, et lahendada Ukraina sõjaline konflikt, ütles Hiina välisminister Wang Yi BRICS-i liikmesriikide välisministrite kohtumisel Nižni Novgorodis. Moskva ja Kiiev peavad rahutippkohtumisel osalema võrdsetel alustel, märkis Hiina diplomaat.
„Kriis Ukrainas venib jätkuvalt. Hiina seisab tõelise rahukonverentsi õigeaegse kokkukutsumise eest, mille on heaks kiitnud Venemaa ja Ukraina pooled,” tsiteerib Hiina välisministeeriumi veebisait Wang Yi sõnu.
Hiina minister lisas, et BRICS-i riigid peaksid Ukraina olukorra lahendamise küsimuses võtma sõltumatu, objektiivse ja erapooletu seisukoha. Samuti usub ta, et BRICS-i liikmesriigid peaksid vastu seisma katsetele õhutada uut külma sõda.
Ukraina-teemaline rahutippkohtumine toimub 15.–16. juunil Šveitsis. Kutsed üritusele saadeti 160 riiki ja 90 neist olid nõus osalema. Oodata on mitmete G7 riikide juhtide kohalolekut: Saksamaa kantsler Olaf Scholz, Kanada ja Jaapani peaministrid Justin Trudeau ja Fumio Kishida, Prantsusmaa president Emmanuel Macron. USA-d esindab asepresident Kamala Harris.
Hiina, India, Saudi Araabia, Argentina, Mehhiko ja Nicaragua keeldusid foorumil osalemast. Türgi, Brasiilia ja Lõuna-Ameerika kutsele ei vastanud. Venemaad konverentsile ei kutsutud. Moskva on plaanis arutelusse kaasata järgmises etapis, mil maailma liidrid töötavad välja rahulepingu aluspõhimõtted.
Varem teatas president Volodõmõr Zelenski, et Venemaa Föderatsioon püüab kõigest väest Šveitsi tippkohtumist segada, meelitades selleks Hiinat. „Venemaa, kasutades piirkonnas Hiina mõjuvõimu, kasutades ka Hiina diplomaate, teeb kõik, et rahutippkohtumine häirida,” ütles ta. Ukraina presidendi sõnul ähvardab Moskva üritusel osalemisest keeldumist, nõudes paljusid riike põllumajanduskaupade ja toiduainete blokaadi ning energiahindade tõusuga.
Njah, peaaegu sama tunne, kui kokku kutsuks rahukonverentsi näiteks Iraan… kipun arvama, et kui Venemaa hetkel isegi taotleks sõja külmutamist, siis seda vaid mingiks ajaks, sest põhieesmärgid on seni täitmata ja sellele ohule on igal hetkel viidanud ka Ukraina president Zelenski. Karmimalt öeldes ei tohiks mingigi nn rahukonverents olla mõistlik, sest sellega kipub seadustuma jõuga maade hõivamine…
14. Millal lõpeb sõda Ukrainaga? Lootused, et sanktsioonid toimivad, rahvusvaheline isolatsioon kannab vilja ja putini režiim saab rahast tühjaks, ei täitunud. Kuid on veel üks vajalik reserv – inimesed. Sõda lõpeb siis, kui selles osalevaid vabatahtlikke enam pole.
Kui palju inimesi allkirjastas sõjalepingu?
Endine kaitseminister sergei šoigu väitis, et 2023. aastal oli neid 490 tuhat. Loomulikult hõlmab see arv FSIN-i institutsioonidest värvatud vange ja neid, keda veendi lepingut allkirjastama, kutsudes neid mobilisatsiooniks sõjaväe registreerimis- ja värbamisbüroosse. 2024. aastal on kaitseministeeriumi andmetel juba üle 100 tuhande inimese. Rõõmsate teadete järgi jääb mulje, et venelased lähevad hea meelega sõtta ja okupatsiooniarmee värbamisega probleeme pole oodata. Aga kas on?
Kas venelased tahavad sõdida?
Riik lubab sõjategevuses osalemise eest heldelt maksta – kuupalgana 200-400 tuhat rubla (2000-4000 eurot), mis on Rosstati andmetel 3-5 korda kõrgem ametlikust keskmisest palgast. Ja sõlmimise boonuste kogusumma lepingu sõlmimisel ulatub mõnes piirkonnas juba 1,5 miljoni rublani (15 000 euroni). Piirkonnad ja isegi üksikud linnad võitlevad nende maksete suurendamise nimel, meelitades vabatahtlikke.
Kui sõtta tahtjaid on juba küllaga, siis milleks see konkurss?
Majandusteadlase argument on lihtne: kui hinnad nii kiiresti tõusevad, peab olema toodete defitsiit. Ja kui kiiresti kasvavad lisatasud lepingute eest viitavad vabatahtlike nappusele, siis millal saavad otsa need, kes on valmis raha pärast sõtta minema?
Kuna andmed sõjaväelepingutele allakirjutanute tegeliku arvu kohta Venemaa sõjaväe registreerimis- ja värbamisbüroodes ei ole avalikult kättesaadavad, ei saa me täpset analüüsi teha. Kuid võite proovida interneti-otsingu statistika abil hinnata, kui palju lepingulistele töötajatele tehtavad maksed äratavad huvi lepingulise teenuse vastu. Võttes Yandexi andmeid päringute „teenusleping” ja „SVO leping” jaoks, saate hinnata, kui sageli hakkavad piirkonna elanikud seda teavet Internetist otsima, kui piirkondlike ametiasutuste otsusega suurendatakse lepingu sõlmimise makseid.
Selgub, et maksete kasvu mõju on üsna tagasihoidlik: taotluste arv kasvab tavapärasest umbes 12% ja kaob järk-järgult 7 nädala jooksul. Ja pole tõendeid selle kohta, et tohutud summad, mida piirkonnad hakkasid pakkuma 2024. aasta kevadel, oleksid tõhusamad. 2024. aastal hakkab huvi lepinguteenuse kohta infot otsida juba viiendal nädalal pärast maksete kasvu. Jah, piirkonnad on 2024. aastal valmis uute lepinguliste vabatahtlike eest maksma vapustavaid summasid, kuid Yandexi otsingust pole märkimisväärseid tulemusi näha.
Majandusteadlased hindavad inimeste käitumist ratsionaalse valiku skaalal. Otsuste tegemisel kaalub inimene kulusid ja tulusid. Lepingulise sõduri jaoks, kes registreerub sõjas Ukrainaga, on hüvitisteks riigi rahalised maksed. Ja kulud on loomulikult surma või vigastuse võimalus. Kui inimene hindab oma elu kõrgelt ja tõenäosus surra on suur, siis maksed ei kompenseeri kulusid ja selline inimene pole sõjaväelepingust huvitatud.
Mida me teame inimelu hinna kohta Venemaal? Kui palju väärtustab keskmine venelane enda elu?
Ohu ekstrapoleerimine
Sellele peaaegu filosoofilisele küsimusele saab vastuse tööturuandmeid analüüsides. Ohtlike ametite nagu kaevur, tuletõrjuja, meremees palgad peaksid olema kõrgemad, et hüvitada inimesele õnnetusjuhtumi tõenäosus. Ekaterina Zubova, kes on praegu Cornelli ülikooli magistrant, arvas (Zubova, E. A. „Statistika elu maksumuse hindamine Venemaal mikroandmete põhjal” – Journal of the New Economic Association 1.53 (2022): lk 163–179), et kutsealadel, kus surma tõenäosus on suurem kui 1 juhtum 100 tuhande töötaja kohta, maksavad nad 1,5% kõrgemat palka. Seega paljastab tööturul ohtlikke ja ohutuid töid vastuvõtvate inimeste käitumine Venemaa keskmise töötaja kaudse inimelu maksumuse – Jekaterina Zubova arvutuste kohaselt on see vähemalt 366 miljonit rubla (3,66 miljonit eurot).
Teine viis Venemaa ligikaudse elukalliduse hindamiseks on rahvusvahelised võrdlused. Finantsülikooli teadlased majandusteaduste doktor Aleksei Zubets ja sotsioloogiateaduste doktor Aleksei Novikov arvutasid (Zubets A. N., Novikov A. V. „Inimelu maksumuse arvuline hinnang Venemaal ja maailmas”. Rahandus: teooria ja praktika / Finance: Theory and Practice 2018, 22(4): 52–75, et võrreldes riikidega, kus sissetulek elaniku kohta on sarnane, peaks elamiskulud Venemaal olema 51–61 miljonit rubla. 2017 – mis võrdub 80–96 miljoni rublaga 2024. aastal.
Ükskõik, kuidas te seda arvutate, on venelase tegelik statistiline elukallidus palju suurem kui Ukraina sõjas osalejatele lubatud maksed.
Võtame Ukraina rinde surma tõenäosuseks 10% (ja me teame, et mõnes üksuses võib hukkunute protsent olla suurem). Ekstrapoleerides Jekaterina Zubova tulemusi, et keskmine inimene nõustuks vabatahtlikult sõtta minema, tuleb talle pakkuda mitte 70 tuhat rubla keskmist palka kuus, vaid 150 korda rohkem: 10,5 miljonit kuus! Summa on ebareaalne – nagu on ebareaalne meelitada sõtta tavalist inimest ilma füüsilise sunnita.
Kes läheb sõtta
Muidugi ei ole inimesed ühesugused. Keskmine tulemus massilisel tööturul räägib keskmistest inimestest, aga erilised lähevad sõtta raha pärast. Nende hulgas on rohkem moonutatud psüühikaga inimesi, riskiotsijaid, marginaliseeritud inimesi ja lihtsalt propagandast petetud naiivseid inimesi. Sageli näeme videotõendeid selle kohta, et need inimesed ei mõistnud lepingut allkirjastades ohtu, mis neid rindel ees ootas, et nad ei mõistnud sõja õudusi ja kuigi neid ei piiranud moraalsed kaalutlused teiste inimeste tapmise kohta, nad ise ei tahtnud sugugi surra. Isegi pakutavate boonuste eest.
Kodanikuühiskonna ja ajakirjanike ülesanne on avaldada teavet tegelikkuse kohta, selle kohta, kui palju Venemaa kodanikke on juba rindel elu kaotanud, et maksed, ükskõik kui helded need esmapilgul tunduvad, ei kata nii suurt tõenäosust kaotada elu või tervis. Ja siis saavad sõdurid otsa.
15. Lühiuudised
Ukraina kolonel ja kangelane Vadõm Suhharevski määrati Ukraina relvajõudude mehitamata süsteemide vägede ülemaks.
Rindel olla vene pool kasutanud esmakordselt nn FPV tanki ehk siis kaugjuhitavat tanki. Polevat sel hästi läinud.
Ukroboronprom ja Rheinmetall avasid Ukrainas esimese ühistöökoja soomukite remondiks ja tootmiseks.
F-16 hävitajad ja nende lennuväljad väljaspool Ukrainat saavad Venemaa relvajõudude seaduslikuks sihtmärgiks, kui nad osalevad lahingumissioonidel, ütles riigiduuma kaitsekomitee juht Andrei Kartapolov.
Soome lahe idaosas Loviisa lähedal kahtlustatakse vene sõjaväelennukit territoriaalses rikkumises. Võimalik territooriumi rikkumine oli esmaspäeva, 10. juuni hommikul. Lennuk viibis Soome õhuruumis umbes kaks minutit, teatab Soome kaitseministeerium. Eelmine kinnitatud territooriumi rikkumine Venemaa lennunduse poolt oli 2022. aasta augustis.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
