Sõja ülevaade: 838. päev – tugev surve tõi vene poolele edenemisi
Avaldatud: 10 juuni, 2024
Vastase kaotused. Pilt: https://armyinform.com.ua/ Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 10. juuni 2024:
tugev surve ja kaotustest mitte hoolimine tõi vene poolele eilegi mitmes suunas edenemisi, neist enim ohtlik ikka Donetski rinde loodenurk. Krimmis läks öösel ikka väga palavaks.
1. Sadu.
2. Krimm.
3. Harkiv: muutusi siiski rindejoones pole tuvastanud.
4. Kupiansk-Kreminna: üks samm edasi vene poolelt.
5. Siversk: muutusteta.
6. Bahmut: pisu üllavalt suunalt vene poole edenemine ehk siis ressurssi jagub.
7. Donetsk: tugev surve mitmeid edenemisi tõi ja kõige pingelisem ikka loodesektoris.
8. Lõunarinne: muutusteta.
9. Herson: muutusteta.
10. Venemaa ühe suurima põllumajanduspiirkonna kuberner teatas kolmandiku saagi kadumisest.
11. Lühiuudised
Pisu juba rõõmuhõiskeid vene blogikanalitest tuli, et paremäärmuslased Euroopas koguvad järjest enam mõjuvõimu… eks see murelikuks teeb…
Venemaa saadab Aafrika üliõpilasi ja migrante sõtta Ukraina vastu, – teatab Bloomberg. Kui nad keelduvad, ähvardab neid viisa pikendamata jätmine ja riigist väljasaatmine, öeldakse väljaandes. See puudutab tuhandeid inimesi, väidab väljaanne. Nende oletuse kohaselt kasutab Venemaa seda värbamisvormi Harkivi suunal inimeste vähesuse tõttu.
Lisaks viib Venemaa läbi ülemaailmset kampaaniat välismaiste palgasõdurite värbamiseks vähemalt 21 riigis, sealhulgas mitmes Aafrika riigis, vahendab Bloomberg viitega Ukraina luurele.
Jätkuvalt on Ukrainas päeval üle 30 kraadi kuuma ning muret teeb vene poole suur kamikaze droonida arv õhus. Ukraina annab juba mitmeid päevi teada, et neid igapäevaselt üle 500 tuvastatakse ning pisu on tõusnud nende Ukraina tehnika tabamiste videode arv. Õnneks kipub vähemalt videote suhe seoses tehnika kaotustega olema kõrgem kui 1:10-le Ukraina kasuks. Lisaks on näha järjest paraneva pildikvaliteediga droonide kasvu kummalgi poolel. Kui Ukraina saab palju tänu annetajatele, siis ka vene poolel annetajate arv kasvab…
1. Kui Kurski ja Belgorodi oblasti suunalt on vene poole pommitamine jätkuvalt väiksem, siis sellevõrra tihedam on see Brjanski oblastist ja rindel. Harkivi pommitamine jätkus. Elektrikatkestused on Ukrainas igapäevased ja enamuses neist siiski ette teada antakse, kunas seda pole, sest voolu ei jagu korraga kõigile.
2. Ukraina teatas, et tabas vene uusimat hävitajat Su-57 rünnaku ajal Astrahani lähedal asuvale lennuväljale. „8. juunil 2024 sai Venemaa Föderatsioonis Astrahani oblastis Ahtubinski lennuvälja territooriumil lahinguliinist 589 kilomeetri kaugusel löögi agressorriigi mitmeotstarbeline hävitaja Su-57,” seisab teates. Kokku olla selliseid lennukeid Venemaal u 15. Hetkel vaid kinnitamata info, et võib-olla sai tabamuse teinegi sarnane lennuk.
Ukraina sõjalennuk tulistas eile esimest korda relvast sihtmärki Venemaal „Kuigi kahjude hindamine alles käib, on see kinnitatud otsetabamusena,” ütles Ukraina sõjaväeallikas Sky Newsile.
Täna öösel hakaks tulema Krimmist sõnumeid raketirünnakust mitmete objektide pihta. Olla plahvatusi, voolukatkestusi, tuletõrje ja kiirabi brigaadide väljasõite jne. Kantideks Saki ja Jevpatorija ning miskit veel kuskil lisaks.
3. Harkiv: tšetšeeni üksused riputasid eile üles video, et asuvad Ukraina Sumõ kandis Rizivka külas, mis asub kohe piiri ääres. Ukraina omad andsid teada, et geograafiliselt on küla ebasobivas kohas, seal pole elanikke juba ammu ning koha peal alaliselt ei paikne ei Ukraina ega vene üksusi, sestap said tšetšeenid nö laiata…
Jätkuvalt annavad Ukraina ametlikud uudised ja mõned blogijad teada võimalikest edusammudest siin rindel aga kaardiuuendusi rindjeoone muutustest ei õnnestu leida.
4. Kupiansk-Kreminna: Kupianskist 20 km idas sai vene pool eile mööda raudteed Stepovaja Novoselovka suunas edasi, muutes rindejoont sirgemaks. Enamus põhja sektori rünnakutest on koondunud suht väiksele lõigule, kus vene pool üritab kordustega Ukraina kaitsest läbi suruda. Sellele lisandub tugev lennuväe töötlus ja siingi lõigul liugpomme kasutatakse lisaks kõigele muule. Ukraina blogijate hinnangul aga on vene poole kaotused siin lõigul väga kõrged ja see iseloomustab juba pikemat aega kõiki vene poole edenemisi. Juba varasemalt arvanud, et selliste kaotuste hinnaga Ukraina maa vallutamine pole võimalik, sest ennem saavad vene soldatid otsa kui Ukraina maa.
Rinde lõunasektoris on vene pool hoidnud tugevat survet juba üle nädala ja seni pole see veel ühtki nende edenemist toonud. Kaotusi ikka lisandub.
5. Siversk:
6. Bahmut: Soledarist põhjas sai vene pool pisu edasi. Piirkonnas, kus Ukraina üritas ka suvise pealetungi ajal edasi pääseda, on kõik Ukraina väikesed edusammud selle aja jooksul tagasi pööratud. Eks see pisu muret teeb, et siingi lõigul suudab vene pool samaaegselt teostada rünnakuid mitmetel suundadel korraga ehk siis rünnakuressurssi veel jagub.
Tšassiv Jari kandis eile vene poole edenemisi ei tuvastanud, kuigi üritati tugevalt. Klišiivka ja Andriivka juures ka Ukraina kaitse peab.
7. Donetsk: kolmandik rünnakuid ikka siin rindel ja loodenurk kõige enam muret tekitavam. Eilegi õnnestus vene poolel siin edeneda ja kui üleeile saadi sisse Novooleksandrivka külla, siis eile sellest juba pool ära vallutati. Järjest kasvab nende rünnakupea ümber Ozeretine küla mitmes suunas. Tundub, et esmalt ikka põldude vahelised metsaribad nii kaudtule, droonide kui lennukitega ära töödeldakse ja siis kas jalaväega piki metsaribasid või soomusega üle põldude edasi surutakse. Ka Zelenski tunnistab, et siin rindel on väga raske. 3 km kaugusel on pisu sobivam võimalik kaitseliin, kus reljeef ja veekogud pisu parema seisu kaitsjale annavad, aga seni, kuni vene lennundust piisavalt maha suruda ei õnnestu (või kui possad pole piisavalt heas kindlustusastmes), võib seegi mitte aidata.
Pisu taandus eile Ukraina Umanske juures, kus vene poolel õnnestus piki metsariba mõnisada meetrit edasi saada.
Krasnohorivka linnas lahingud jätkusid, hetkel paar kõlakat, et hoone kaupa siiski vene pool edeneb suurte kaotuste hinnaga.
8. Lõunarinne: rinne peab.
Berdjanski suund: ikka rinde kesmisel lõigul üritab vene pool jätkata edenemist aga juba nädal pole enam edasi saadud. Vene poole blogijad küll teatavad juba pikka aega hoonete kaupa edenemisest kahes külas aga seal pole isegi majasid nii palju ehk siis soovmõtlemist jagub.
Tokmaki suund: Robotõnes vanaraua hulk kasvab.
Melitopoli suund: vaikne.
9. Herson: muutusteta ehk siis edusammudest ei andnud isegi vene blogijad enam teada. Pisu on tõusnud jälle Ukraina töötlus vene tagala suunal.
10. Tänavu võivad ilmastikuoludest tingitud saagikaod Rostovi oblastis ulatuda umbes 30%-ni, ütles kuberner Vassili Golubev Peterburi rahvusvahelisel majandusfoorumil (SPIEF). „Paar päeva tagasi võtsin kasutusele kõrge häirerežiimi. Ja see režiim on hädaolukordade režiimi lävi. Minu hinnangul näen külaelanikega suhtlemist arvesse võttes umbes 30% saagi kadu,” ütles kuberner intervjuus RIA Novostile. Tema sõnul pole piirkonnas viimased kaks kuud vihma olnud. Golubev märkis, et Rostovi oblastis varakevade tõttu tärkasid märtsis peaaegu kõik viljad, aprillis oli ilm palav ja mais tabas pakane, mis tõi kaasa 210 tuhande hektari kaotuse.
Mai külmad kahjustasid saaki peaaegu kogu Venemaa keskosas. Mashi andmetel hävitasid külmad maasikasaagi Brjanski, Kurski, Lipetski ja Rostovi oblastis, kus rajati tööstuslik tootmine. Sellega seoses valmistuvad tarnijad hindu tõstma vähemalt kaks korda – sel aastal maksis 1 kg neid marju umbes 3000 rubla. Ja kuna maasikaid kasutatakse laialdaselt kondiitritoodetes, siis tõusevad ka kookide, küpsetiste, mooside ja hoidiste hinnad. Lisaks kasutatakse seda marja farmaatsiatoodetes – hüpertensiooni ravimite tootmisel.
Halb ilm kahjustas õunte, kirsside ja mustade sõstrade saaki. Õunte ja marjade saagiga seotud probleemide tõttu peaksid venelased valmistuma imikutoidu ja mahlade kõrgemaks hinnaks. Nende toodete hind võib tõusta 30%.
Selle aasta maikuu esimesed kümme päeva kujunesid Venemaa Euroopa osas kogu ilmaennustajate ajaloo külmemaks temperatuurid jäid kliimanormist maha enam kui kuuga. Venemaa aednike liidu presidendi Igor Muhanini sõnul tegid külmad põllukultuuridele tõsist kahju.
Põllumajandusministeerium kavatseb saagi kadumise tõttu kehtestada föderaalse erakorralise seisukorra. Minister Oksana Luti sõnul ei ole selle kehtivusaega veel kindlaks määratud. Amet kavatseb paluda valitsuselt hüvitada kahjud puuviljakultuure kasvatavatele põllumajandusettevõtetele.
Baza allikad Põllumajandusministeeriumist teatasid, et maikuu külmakahjustused ulatuvad enam kui 10 miljardi rublani. Nende sõnul arvestab ministeerium pakasest tulenevaid kahjusid ning kahjusumma on juba ületanud 7 miljardi rubla. Enim kannatasid ilmastiku käes Voroneži, Belgorodi, Lipetski, Tambovi, Kurski, Saratovi, Penza, Rostovi ja Volgogradi oblastid.
11. Lühiuudised
Saksamaa ei toetanud Macroni ideed saata Ukrainasse sõjalisi instruktoreid.
Saksamaa plaanib reservväelaste arvu kolmandiku võrra suurendada.
Prantsusmaa president Emmanuel Macron teatas, et saadab riigi parlamendi laiali. Sellise otsuse tegi ta pärast kaotust Euroopa Parlamendi valimistel, kirjutab Prantsuse väljaanne Le Monde. Elysee palees esinedes teatas Macron Rahvusassamblee laialisaatmisest ja kavandas parlamendivalimised 30. juunile (esimene voor) ja 7. juulile (teine voor). „Paremäärmuslikud parteid, kes on viimastel aastatel seisnud vastu nii suurele edusammule, mille meie Euroopa on võimaldanud, edenevad kõikjal mandril,” ütles Macron esialgseid valimistulemusi kommenteerides. Euroopa Parlamendi valimiste veebilehel avaldatud Prantsusmaal toimunud esialgsete hääletustulemuste kohaselt kogub Marine Le Peni paremäärmuslik rahvusrinne (RN) esialgselt umbes 31,5%, Macroni partei – 15%, sotsialistid – 14%.
EPP moodustab Euroopa Parlamendis Ukraina-meelse enamuse – Ursula von der Leyen.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
