Sõja ülevaade: 836. päev – vene poole rünnakute arv langustrendis
Avaldatud: 8 juuni, 2024
Vastase kaotused. Pilt: https://armyinform.com.ua/ Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 08. juuni 2024:
vene poole rünnakute arv on jätkuvalt langustrendis, pisu rindejoone muutust mõlemapoolselt ning Krimmis murede voog ei kahane. putini bla-bla-blad palju…
1. Piiril pisu rahulik, mujal tavapärane.
2. Järjest tihedam on kaugemale ulatuv Ukraina mõju nii Kurski, Belgorodi, Krimmi, Rostovi ja Novorossiiski suunal.
3. Harkiv: positiivsete sõnumite eelhoiatus.
4. Kupiansk-Kreminna: muutusteta.
5. Siversk: vaid kaks rünnakut.
6. Bahmut: oli mõlamapoolseid edenemisi.
7. Donetsk: üks halli ala muutus Ukraina kahjuks.
8. Lõunarinne: muutusteta.
9. Herson: muutusteta.
10. Venemaa keskpank ähvardas juulis baasintressi tõsta.
11. Vene sõjaväelased kaebasid zampolitide kiusamise üle.
12. putin ütles, et uut mobilisatsiooni ei plaanita läbi viia.
13. putin ütles, et Venemaal puudub teadlik migratsioonipoliitika.
14. putin selgitas sõja venimist Ukrainaga murega vene sõdurite elu pärast (no see on miskit uut…).
15. Macron soovib veelgi kaasata riike sõjaväeliste instruktorite Ukrainasse saatmiseks.
16. Euroopa Komisjon soovitas EL-i nõukogul alustada läbirääkimisi Ukrainaga liitumise üle.
17. Lühiuudised
Hetkel veel ei oska arvata, kas vene poole rünnakute arvu langus on püsiv ja kes pole veel valimasotsust teinud ja hääletanud, siis täna ja homme selleks viimane võimalus. Njah, eilseid vene blogisid lugedes kumas sealt läbi tugev soov, et paremäärmuslased saaks rohkem mõjuvõimu Euroopas….
Suur rahaline preemia ikka ahvatleb vene soldateid mitmes rindelõigus ette võtma kamikaze rünnakuid, kus suurem seltskond istub soomukil ja üritatakse üksi ilma kaudtuletoetuseta hõivata Ukraina possasid. Üldjuhul elusalt naasnuid pole, sest ka põgenevaid soldateid üritaab Ukraina tabada… seni kipub vene poolele tooma edu enamasti tihe rünnakukonveier ühel lõigul kulutamaks läbi selle suuna Ukraina moonavaru või kaitsjate elud…
1. Eilse öö vene rünnaku kokkuvõte: vene okupandid ründasid Ukraina piirkondi ründedroonidega Shahed ja õhust välja lastud tiibrakettidega. Õhutõrjejõud tulistasid alla 53 õhusihtmärki. Sellest teatas Ukraina relvajõudude õhujõudude ülem Nikolai Oleštšuk. Tema andmetel ründas vaenlane Ukrainat strateegilise lennundusega – Saraatovi oblasti õhuruumist tulid pommitajad Tu-95MS ja Venemaa Primorsko-Ahtarskist, Jeiskist ja Kurskist ründedroonid, samuti ajutiselt okupeeritud Krimmis asuvalt Tšauda neemelt.
Kokku kasutati viit tiibraketti ja 53 drooni. Õhutõrjelahingu tulemusena tulistati Dnipropetrovski, Zaporižja, Kirovohradi, Mõkolaivi, Hersoni, Odessa, Harkivi, Kiievi ja Hmelnõtski oblastites alla 53 õhusihtmärki: 48 Shahed-131/136 tüüpi ründedrooni ja viis tiibraketti Kh-101/Kh-555.
Täna öösel tulistasid Ukraina kaitseväelased alla ühe vene raketi Kh-59 ja üheksa ründedrooni Shahed.
Juba mitmes päev näeb, et on oluliselt vähenenud vene pommitamine üle piiri Ukriana asulate suunal. Küll pole vähenemise märke rindelähedastes asulates. Seni pole Ukriana saanud ka rohtu liugpommide tuleku vähendamiseks ja nende tabamused ka eesliini Ukraina possade pihta kipuvad kandma siiski vilja, sest suure kuvaldaga sääse tabamine see on. Samaaegselt saavad kannatada suur osa kaitsekindlustustest ja see tõttu on seal kohas edasise pommitamise eest ka kaitset vähem.
2. Krasnodari krais Temrjuki rajoonis ründasid üleeile droonid elektrialajaama, mis varustab elektriga okupeeritud Krimmi. Viis drooni tabas Belõis alajaama, kahjustades trafot ja põhjustades väikese tulekahju, vigastusi pole teada. Sama alajaama rünnati varem ööl vastu 30.–31. maid, mis sai kahju, kuid jätkas tööd.
Üleeile tabas Ukraina raketiga Luhanskis (okupeeritud ala) vene alalist sõjaväeosa.
Eile öises droonirünnakus okupeeritud Krimmis said kahjustada kaks radarijaama, mille tagajärjel sai ASTRA teatel vigastada üks vene sõjaväelane. Radarijaamad said Kertšist 50 km läänes asuvas Mõsove külas asuva sõjaväeüksuse rünnaku käigus kergeid kahjustusi. Venemaa kaitseministeerium teatas varem, et öö jooksul tulistati Krimmi kohal alla 11 drooni.
Tänagi öösel töötas Krimmis õhuhäire… varahommikul hakkas laekuma kohalike sõnumeid, et plahvatusi oli Sevastoopolis ja Kertši kandis.
Nii Kurski kui Belgorodi oblastis on hakanud Ukraina droonidega tabama kohalikke suuremaid alajaamu.
3. Harkiv: rindel viibiva välisajakirjaniku hinnang eilsele päevale läänepoolsemas lõigus: alanud on Ukraina rünnakud vene vägede väljatõrjumiseks Hlõbokest. Laskumata üksikasjadesse, millal ja mis suunast, tunduvad esimesed märgid head. Drooniüksused töötavad aktiivselt asulas asuvate venelaste jäänuste kallal, tehes koostööd ründeüksustega.
Heade uudiste eelhoiatus ringles ka Ukraina blogijate veergudel.
Kahest vene poole rünnakust Ukriana teada andis ja hetkel veel rindejoone muudatusi Ukraina kasuks ei olnud.
4. Kupiansk-Kreminna: survet jagus nii rinde põhja- kui läänesektoris kuid muutusi rindejoones need ei toonud.
5. Siversk: vaid läbi Bilohorivka edenemiseks kaks vene rünnakut kirja läks, muutusi rindejoones need ei toonud.
6. Bahmut: Tšassiv Jarist pisu põhja pool suutis hallis alas oleva Kalinivka küla üle uuesti võtta kontrolli Ukraina.
Tšassiv Jari Siverski Donetsi – Donbass kanali idakaldal olevas linnaosas sai vene pool enda kontrolli alla linnaosa kirde- ja kaguservas mitmed kvartalid. Umbes pool seda linna osa on jätkuvalt Ukraina valduses. Õnneks ei tuvastanud linnast lõuna pool (kus kanal läheb maa-alla) vene poole edenemisi.
7. Donetsk: pisu hall ala Ukraina kahjuks rinde loodepoolses osas kasvas. Üldiselt pisu siingi surve langes (vaid 26 vene poole rünnakust Ukraina omad teada andsid), küll keskendus vene pool pommitamisele nii kaudtule, lennukite, helikopterite kui droonidega. Kuna ressurssi veel tundub vene poolel jaguvat, siis pigem ajutine väike hoo langus. Huvitav, kuidas eilne putini nn vene soldatist hooliv kõne rindel vastu võetakse ja kas see põhjustab kohatist vastuolude tõusu soldatite ja komandöride vahel?
8. Lõunarinne: keskmine päev ilma rindejoones muutusi toomata.
Berdjanski suund: pisu survet ikka ja lennunduse tuge palju, muutusi rindejoones ei tuvastanud.
Tokmaki suund: mõni rünnak Robotõnest edenemiseks jagus, muutusi mitte, sestap ikka arvab, et tapa-ala töötab.
Melitopoli suund: muutusteta.
9. Herson: muutusteta.
10. Elvira Nabiullina Peterburi majandusfoorumi SPIEF-i ajal baasintressimäära ei tõstnud, kuid hoiatas, et teeb seda juulis. Keskpank otsustas jätta intressimäära 16% tasemele, kuid „võimaldab järgmisel koosolekul baasintressi tõsta”. See on ette nähtud 26. juuliks ja on võrdluseks (prognoosi täpsustab keskpank), siis selgub, kas on vaja intressi tõsta. Enamik eksperte on kindlad, et intressi tõstmine on vältimatu, küsimus oli, millal see juhtub: kas kohe või kuu pärast. „Inflatsiooni taastamiseks eesmärgi tasemele on vaja oluliselt pikemat perioodi majanduses pingeliste rahatingimuste säilitamiseks, kui aprillis prognoositi,” annab keskpank märku.
Olukorda kirjeldab ta järgmiselt: inflatsioon on peatunud, nõudlus kasvab jätkuvalt palju kiiremini, kui on võimalik kaupade ja teenuste pakkumist laiendada, seda eelkõige tööjõuressursi nappuse tõttu ning majanduse ülekuumenemine „jääb märkimisväärseks”. Laenuvõtmine ei näita aeglustumise märke, inflatsiooniootused on tõusnud – üldiselt on „riskide tasakaal nihkunud veelgi enam inflatsiooni soodustavaks”.
Sellele vaatamata nimetas Nabiullina oma KPI-ks inflatsiooni naasmist järgmisel aastal 4%-ni. Vahepeal meenutavad Raiffeisenbanki analüütikud, et maikuu inflatsioon püsis üle 8%. SberCIB-i strateeg Igor Rapohhin tunnistab, et baasintressimäära tõstetakse suvel 17–18%-ni. Sovcombanki peaanalüütik Mihhail Vasiljev on kindel, et juulis intressitõusu vältida ei saa ning riskistsenaariumi järgi – kui inflatsioon lähikuudel ei aeglustu – siis 18-20%-ni.
Turg ootab keskpangalt kõige karmimaid otsuseid. VTB president Andrei Kostin ei näinud põhjust intressimäära tõstmiseks, kuid kuulnud Nabiullinalt tema KPI-st, otsustas ta intressimäära tõsta. Ja tema esimene asetäitja Dmitri Pjanov kutsus keskpanka üles olema võimalikult karm: „Ma tõstaksin baasintressimäära 17-18%-ni ja muudaksin kõrge kahekohalise numbri väärtuse vähemalt kolmeaastaseks perioodiks.” Tema arvates, mida varem kõik mõistavad, et ühekohalise kursi juurde me väga pikaks ajaks – aastateks, võib-olla viieks aastaks – tagasi ei pöördu, seda parem.
11. Zampolit (sõjalis-poliitilise töö komandöri asetäitja) on vene armee ametijuhendite kohaselt kohustatud tegelema ideoloogilise tööga, tõstes sõdurite ja ohvitseride moraali. Tihti aga ületavad poliitilised instruktorid (nagu neid ka kutsutakse) oma volitusi: sõjaväelased süüdistavad neid kokkulepetest taganemises, kihutamises, füüsilises vägivallas, piinamises ja joobes olekus, kirjutab Verstka, kes rääkis vene sõjaväelastega erinevatest üksustest.
Juri, kes keeldus osalemast Ukraina-vastases sõjas, seisis keeldujate laagris silmitsi poliitiliste ohvitseride omavoliga. Tema sõnul hoidsid laagri keldrites vange poliitilised instruktorid, vange piinati, näljutati ja peksti pidevalt, sundides neid rindele tagasi pöörduma. „Inimesed lamavad seal kinniseotuna 27 tundi. Keegi on nõus rindele eesliinile minema — lihtsalt, et pääseda lahti. Keegi pole nõus – teda pekstakse. Seal panid nad mehele püstoli põlvedele ja ütlesid, et tulistavad, kui mees ei nõustu rindele naasma. Kõik on sellega nõus,” ütles väljaande allikas.
Teine Verstka allikas, lepinguline sõdur räägib usalduse puudumisest sõjaväelaste seas poliitiliste ohvitseride vastu, tuues näiteks oma kamraadi, kes sellele ametikohale asudes „hakkas tegema metsikuid asju”.
„Selle juurde tulevad poisid, keda ta tunneb, kellega ta ise reamehena teenistust alustas. Nad ütlevad: „Me peame minema Donetskisse ja ostma soojad riided.” Ta vastab: „Ma küsin kohe pataljoniülemalt.” Ta läks, pole selge, kas ta küsis või mitte, aga tuleb tagasi ja ütleb: „Pataljoniülem ei lubanud.” Ja poisid lähevad rindele, ilma talveriieteta nad sinna ei lähe. Nad istuvad vaikselt autosse, sõidavad, ostavad kõik vajaliku. Nad olid ära neli tundi. Nad jõuavad kohale ja mõnest on nad juba loata lahkunud,” rääkis ta.
Pärast seda saadeti mehe sõnul tema kaaslased „Süüdlaste” üksusesse „Storm”.
Nüüd, nagu väljaande allikad ütlevad, on rindelt põgenenud sõjaväelaste otsimisele lisandunud ka poliitikute funktsioonid. „Nende töö on koputada, rottida ja perse ajada. Noh, hoia lindist eemale. Need on need kuradi rotid, nad roomavad igal pool, kus saavad, et saaks hiljem kompaniiülemat teavitada,” räägib õhudessantrügemendi kaitseväelane.
Poliitilisi instruktoreid kasutatakse ka vägede sees propagandatööks. Nad peavad sõduritele enne rindele minekut motiveerivaid kõnesid, rääkides sõja „õigsusest”. Poliitilised ohvitserid kasutavad oma kõnedes putini tsitaate, teese denatsifitseerimisest ja demilitariseerimisest ning selgitavad Ukrainasse tungimise põhjuseid kremli versiooniga.
„See juhtus vabatahtlikega enne nende Donbassi saatmist, isegi enne mobilisatsiooni algust. Poliitiline juhendaja pidas neile motiveerivaid kõnesid „Isamaa eest, Stalini eest”. Ütlesin siis neile vabatahtlikele, et kui keegi elusalt tagasi tuleb, siis lööge sellele poliitikule rusikaga näkku. Ainult peaaegu ükski neist ei tulnud tagasi. Mõni suri piinarikkalt juba esimesel päeval,” meenutab lepinguline sõdur Mihhail.
Kõik väljaande allikad on ühel meelel, et praegu pole „poliitikutest” sõjaväes kasu. „Võib-olla oleks poliitilist ohvitseri vaja, kui sõda oleks tõesti õiglane, kui nad kaitseksid oma kodumaad,” märgib üks sõjaväelastest.
12. Venemaal ei ole plaanis uut mobilisatsioonilainet, ütles putin Peterburi majandusfoorumi (SPIEF) plenaaristungil. Ta tunnistas, et praegusest kontingendist ei piisa Ukrainas eesmärkide „nii kiireks kui võimalik” saavutamiseks ja sõja lõpetamiseks, kuid vene armeel on „teistsugune taktika”.
„Me surume vaenlase välja nendelt aladelt, mis tuleks meie kontrolli alla võtta. Selles mõttes pole meil vajadust mobiliseerida, me ei plaani seda,” ütles putin.
Ta ütles ka, et kaitseministeerium jätkab aktiivset lepinguliste sõdurite värbamist ning aasta algusest on armeesse registreerunud üle 160 tuhande inimese. putini sõnul oli terve 2023. aasta kohta 300 tuhat. Samal ajal tõi ametist tagandatud kaitseminister sergei šoigu välja 540 tuhande lepingusõduri, väites, et see võimaldab luua kuuest diviisist koosneva reservarmee.
Kaitseministeeriumi uus juht andrei beloussov märkis varem, et võimud uut mobilisatsioonilainet ei kavanda. Tema sõnul on vene armeel probleeme kaadri värbamisega, kuid need lahendatakse „plaaniliste meetmetega”, nagu „kodanike ajateenistusse kutsumine ja lepingute sõlmimine”.
2022. aastal Ukraina sissetungi väljakuulutamisel kuulutas putin sõja eesmärkideks naaberriigi denatsifitseerimist ja demilitariseerimist. Sama aasta sügisel kirjutas ta alla mobilisatsioonimäärusele, mille tulemusena kutsuti rindele 300 tuhat inimest. Värbamiskutsete väljasaatmine põhjustas venelaste massilise põgenemise välismaale, langetades järsult valitsuse reitinguid ja sõja toetamise taset ühiskonnas. Ebapopulaarsete meetmete vältimiseks asus kreml värbama vange, lepingulisi sõdureid ja vabatahtlikke, lubades kaitseministeeriumiga sõlmitud lepingu eest vaeseimate piirkondade elanikele sadu tuhandeid rublasid.
Samal ajal peavad vene kindralid uut mobilisatsioonilainet vältimatuks. Financial Timesi allikate sõnul Venemaa relvajõudude juhtkonnas tehakse see teatavaks aasta lõpus või suurpealetungi korral isegi varem. Alates 10. maist on vene armee intensiivistanud tegevust Harkivi oblastis ja kaitseministeeriumi andmetel vallutanud 17 asulat. Nüüd käivad lahingud Vovtšanski pärast. Venemaa liigub edasi ka Donetski suunas, püüdes hõivata strateegiliselt tähtsat Tšassiv Jari linna.
13. Venemaa ei ole veel välja töötanud sisulist rändepoliitikat, ütles putin SPIEF-i foorumil, kutsudes üles pöörduma selle probleemi lahendamise juurde tagasi nii kiiresti kui võimalik. „Sa ei saa teeselda, et probleemi pole olemas, see on olemas,” ütles ta.
putini sõnul tuleb sisuka rändepoliitika ülesehitamiseks teha veel palju tööd: Venemaa võimud peavad otsustama, kuidas migrante keeleliselt ja traditsioonide osas ette valmistada, et nad end Venemaal mugavalt tunneksid. President lisas, et riik ei vaja praegu mitte ainult töömigrante, vaid teatud kvalifikatsiooni ja Venemaa seadusi tundvaid inimesi. Uued tulijad ise ei tohiks tööturul ega igapäevaelus probleeme tekitada, märkis ta.
Riigipea kahtles oma kõnes ka selles, et pärast Föderaalse Migratsiooniteenistuse kaotamist 2016. aastal ning selle funktsioonide ja volituste üleandmist siseministeeriumile on õiguskaitseamet võimeline tegema efektiivset tööd.
Venemaa võimud otsustasid karmistada kontrolli migrantide üle pärast Crocuse kontserdimajas toimunud terrorirünnakut, milles kahtlustati Tadžikistani kodanikke. Pärast 22. märtsil juhtunud tragöödiat hakkas politsei sagedamini korraldama haaranguid migrantide kogunemiskohtades, mõned piirkonnad kehtestasid piirangud migrantide tööle ning riigiduuma saadikud ja valitsuse liikmed tulid välja mitmete algatustega, mille eesmärk oli. rändeseaduste karmistamisel.
3. juunil võrdles vene õigeusu kirik migrante Venemaalt elujõudu ammutavate ussidega ja kutsus üles looma riigis „elamu- ja kommunaalteenuste poolsõjaväelisi formatsioone”. Järgmisel päeval teatas uurimiskomitee juht Aleksandr Bastrõkin migrantide toime pandud vägistamiste plahvatuslikust kasvust. „2024. aasta nelja kuu jooksul panid migrandid toime 14 070 kuritegu. Vägistamiste arv on kasvanud 40%, välisriikide kodanike poolt toime pandud raskete tegude arv on kasvanud 13%,” ütles ta. Samuti lisas Bastrõkin, et Vene Föderatsiooni territooriumil ebaseaduslikult viibivate isikute poolt toime pandud kuritegude arv on enam kui kolmekordistunud.
Kaluuga oblasti sisepoliitikaminister Oleg Kalugin ütles omakorda, et Venemaale tööle tulevad töömigrandid ei tohiks oma perekondi riiki tuua. Samas kutsus ta üles auditeerima kõiki viimase seitsme kuni kümne aasta jooksul Venemaa kodakondsuse saanud migrante.
Mullu novembris ütles Venemaa asepeaminister Tatjana Golikova, et Venemaa majandus vajab 2030. aastaks 2 miljonit võõrtöölist, peamiselt tootmis- ja transpordisektoris. Konsultatsioonifirma Jakov ja Partnerid uuringu järgi ulatub tööjõupuudus Venemaal 2030. aastaks 2-4 miljoni inimeseni.
14. Sõtta takerdunud ja juba üle 130 tuhande hukkunud sõduri kaotanud Venemaa pole Ukrainas veel kõiki oma ülesandeid täitnud, ütles putin SPIEF-i täiskogu istungil. Ta andis mõista, et kampaania ei tohiks lähiajal lõppeda.
„Kas meie ees seisvate probleemide lahendamise kiirust on võimalik kiirendada? See on võimalik, kuid see on otseselt võrdeline kaotustega,” ütles putin. Tema sõnul mõistab ta oma vastutust sõja venitamise eest, kuid asjade sellist seisu seletab tema hoolikas suhtumine vene sõduritesse.
„Lähtun ikkagi peastaabi ja kaitseministeeriumi ettepanekust. Kiirus on oluline, kuid veelgi olulisem on hoolitseda meie rindel sõdivate meeste elu ja tervise eest,” sõnas ta.
putin lisas, et sõjaväeüksustel on plaan viia ellu kõik sõja eesmärgid ja „lahingtöö käib”. Tema sõnul on Venemaa armee alates selle aasta algusest vallutanud 47 asulat ehk 880 km² Ukrainast ning jätkab Ukraina relvajõudude väljapressimist Donbassist ja teistelt sellega külgnevatelt aladelt.
Päev varem andis putin esimest korda hinnangu sõjas hukkunute arvule. Tema sõnul on pöördumatute kaotuste suhe Venemaa ja Ukraina vahel ligikaudu üks viiele ning Ukraina relvajõudude jaoks ulatuvad need 50 tuhandeni kuus. „Kuigi need on umbes 50/50 pöördumatud ja sanitaarsed,” täpsustas ta. Seega, kui uskuda putini arve, on vene armee ametlikud kaotused umbes 10 tuhat sõdurit kuus ehk 270 tuhat sõdurit 27-kuulise sõja jooksul, millest 135 tuhat hukkus.
Vene sõdurid, eriti ajateenijad ja endised vangid, keda nüüd kaitseministeerium värbab, on kaevanud „liharünnakute” üle pealetungi algusest peale. Seda taktikat kasutatakse siis, kui käsk seab ülesandeks asustatud ala iga hinna eest hõivata. See seisneb selles, et rünnakurühmi paisatakse ükshaaval positsioonide hõivamiseks ilma teiste sõjaväeharude toetuseta.
„Liharünnakutes” osalejad ütlesid, et sellistel juhtudel on ründava poole kaotused kolm ühele, kuid need võivad olla veelgi suuremad, kui operatsiooni kaasatakse halvasti koolitatud mobiliseeritud inimesed. Üle 40-aastased inimesed on praktiliselt hukule määratud: „neil puudub väljaõpe, neil on halb vastupidavus stressile,” rääkis üks langevarjur projektis „Kõnnid läbi metsa”.
Muuhulgas õnnestus Venemaal sellise taktika abil vallutada Avdiivka, mille lahing osutus Ukraina kaheaastase sõja üheks verisemaks. Pöördumatute kaotuste arvult (16-17 tuhat sõdurit) õnnestus vene armee juhtkonnal ületada NSVL armeed kogu Afganistanis viibimise aja jooksul (15 tuhat).
15. Prantsusmaa töötab selle nimel, et laiendada nende riikide koalitsiooni, kes saadavad Ukrainasse õppustele oma sõjaväeinstruktorid. Seda ütles Prantsusmaa juht Emmanuel Macron ühisel pressikonverentsil president Volodõmõr Zelenskiga.
Macronilt küsiti, kas ta on valmis saatma Ukrainasse Prantsuse sõjaväeinstruktoreid ja millises staadiumis see otsus praegu on. „Otsustasime, et tahame koalitsiooni [saata Ukrainasse välismaised sõjalised instruktorid] ja paljud meie partnerid on juba oma nõusoleku andnud,” ütles Prantsusmaa president.
Macron märkis, et töötab selle koalitsiooni laiendamise nimel, et vastata Ukraina taotlustele, kuna täna mobiliseerib Ukraina palju rohkem inimesi ja neid tuleb koolitada. „Teatud tingimustel on palju tõhusam ja praktilisem õpetada neid inimesi Ukraina territooriumil – see on õigustatud taotlus,” ütles ta.
Macron rõhutas, et tema riik soovib teha kõik võimaliku, et Ukraina saaks jätkuvalt end kaitsta Venemaa agressiooni eest. „Seetõttu, kui Ukraina palub meil oma suveräänsel territooriumil välja õpetada mobiliseeritud sõdureid, kas see on eskalatsioon. See ei ole Euroopa sõdurite saatmine rindejoonele – see on Ukraina suveräänsuse tunnustamine tema territooriumil,” ütles ta.
16. Euroopa Komisjon soovitas 7. juunil alustada läbirääkimisi Ukraina Euroopa Liiduga ühinemise üle sel kuul enne Ungari saamist bloki eesistujaks. Sellest teatasid Financial Times ja Euractiv, viidates anonüümsetele Euroopa diplomaatidele. Seda kinnitas hiljem peaminister Denõs Šmõhal. Komisjon kinnitas EL-i suursaadikutele, et Ukraina on kõik neli ja Moldova on täitnud kõik kolm reformietappi, mis on vajalikud ametlike läbirääkimiste alustamiseks, teatavad ajakirjanike allikad.
Ukraina vastab seni täitmata kriteeriumidele: korruptsioonivastased meetmed, poliitilise lobitöö piirangud, ametnike varade deklareerimise reeglid ja vähemuskeelte kaitse, vahendab Euractiv.
„EK väljakuulutatud järelduses öeldakse, et Ukraina jätkab süstemaatilisi jõupingutusi EL-iga liitumiseks ning on lõpetanud kõik neli täiendavat reformietappi. Nüüd ootame oma Euroopa partneritelt järgmist sammu – läbirääkimiste algust Euroopa Liidu liikmelisuse üle sel kuul,” kirjutas juht valitsusele.
Eeldatavasti on 1. juulist EL-i eesistujaks olev Ungari vastu Ukraina liitumisläbirääkimiste alustamisele seoses olukorraga ungari vähemuse õigustega Taga-Karpaatias. Seetõttu loodab praegune eesistujariik Belgia saavutada üksmeele ja pidada ühinemisläbirääkimiste esimene voor 25. juunil.
17. Lühiuudised
Saksamaa kaalub järgmise (neljanda) Patrioti patarei saatmist Ukrainasse.
Pärast 2019. aasta valimisi usaldas 80% ukrainlastest president Volodõmõr Zelenskit, pärast täismahulist sissetungi usalduse tase tõusis, kuid 2024. aastal langes veidi. Sellest annavad tunnistust Kiievi Rahvusvahelise Sotsioloogia Instituudi (KIIS) mai keskel läbi viidud küsitluse tulemused. Uuringu järgi langes 2022. aastal Zelenski usalduse tase järk-järgult 37%-ni ja sissetungi eelõhtul oli juba rohkem neid, kes teda ei usaldanud, kuid peale invasiooni tõusis usalduse tase 90%-ni. 2023. aasta detsembri lõpuks langes usalduse tase 77%-ni ja 2024. aasta veebruariks 64%-ni ning 2024. aasta mai seisuga usaldas Zelenskit 59% ja ei usalda 36%, teatas KIIS.
Holland ehitab koos Rootsi ja Taaniga Ukrainale jalaväe lahingumasinaid. Suurim osa, 180 kokku 230-st soomustransportöörist CV90 on Hollandi kaitseministeeriumi andmetel valmistatud Hollandis.
Biden kinnitas Ukrainale uue sõjalise abipaketi väärtusega 225 miljonit dollarit, mis koosneb peamiselt erinevat tüüpi laskemoonast.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
