Sõja ülevaade: 835. päev – üks muret valmistav vene edenemine
Avaldatud: 7 juuni, 2024
Vastase kaotused. Pilt: https://armyinform.com.ua/ Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 07. juuni 2024:
Donetski rindel jagus enim survet (73-st vene poole rünnakust 28 siin). Üks vene poole edenemine Kupianski suunal ning oluliselt enam muret valmistav edenemine Tšassiv Jari juures ja seni kõlakad, et Ukraina sammhaaval Vovtšanskis edeneb.
1. 4-tunnine õhurünnak Kiievist lõuna pool.
2. Miskit ikka.
3. Harkiv: astuvat sammhaaval Ukraina edasi.
4. Kupiansk-Kreminna: üks vene poole edenemine Kupianskist idas.
5. Siversk: muutusteta.
6. Bahmut: kahjuks ohtlik edenemine lisaks tuli.
7. Donetsk: pisu meeldiva üllatusena rinne muutusteta.
8. Lõunarinne: muutusteta.
9. Herson: muutusteta.
10. Venemaa loob annekteeritud aladele uue föderaalringkonna.
11. putin andis esimest korda hinnangu kaotuste kohta Ukrainas – hukkunute arv võib ületada 130 000 sõdurit.
12. Maailmapank: Venemaa ületas ostujõu pariteedi järgi Jaapani SKT ja saavutas maailmas 4. koha.
13. Venemaa kaotas makseprobleemide tõttu ligi kolmandiku impordist.
14. Saksamaa ja Prantsusmaa on vastu luksusautode Venemaale tarnekanali blokeerimisele (hm, Prantsusmaa ja luxautod?).
15. peskov nimetas eelseisvat Šveitsi rahutippkohtumist „absurdseks kogunemiseks”.
16. Lühiuudised
1. Odessas töötas õhuhäire.
Kiievist pisu lõuna pool öisest 4-tunnisest rakettide ja droonide rünnakust teada anti. Olla tabatud üht tööstusettevõtet.
Hmelnõtski kandis (Kesk-Ukraina) anti teada paarist plahvatusest täna öösel, olla droonid. Eile oli piiriülene vene poole pommitamine tavapärasest mahust vist u 1/3. Kas on hakanud intensiivsem Ukraina mõju olukorda muutma või oligi erandlik päev, näitab edasine. Rindelähedus ikka tavapärane.
2. Üleeile tabas Ukraina droonidega Rostovi oblastis asuvale Novošahtinski naftatöötlemistehast ning miskit põles selle järel, Venemaa puksiirlaev Krimmis sai tabamuse veedroonilt.
Belgorodi oblasti põhjaservani Ukraina eile ulatus ning jätkub okupeeritud aladel sihtmärkide pommitamine kuni Luganski linnani. Tundub, et 80 km ja enam kaugusele rakette jagus.
3. Harkiv: kuigi kaartidel rindejoones muutusi ei tuvastanud, siis mitmed blogijad siiski väidavad, et Ukraina jätkab sammhaaval Vovtšanskis edenemist. Üks vene blogija väitis, et olukorda muutis Ukraina 36. merejalaväebrigaadi saabumine. Räägitakse ka vene poole üksuste väljavahetamisest, võib-olla seetõttu ka eile Ukraina ühestki vene poole rünnakust siin kandis teada ei andnud.
4. Kupiansk-Kreminna: Kupianskist idas u 20 km suutis eile vene pool ära vallutada 1/3 Ivanivke küla ja nüüd peaks omama kontrolli kogu küla üle. Ukraina blogijad kirjutavad, et korduvad soomuskolonnid siiski suutsid lõpuks edu saavutada.
Jätkuvalt ei suuda rinde lõunalõigus vene pool edasi saada, kuigi katsed päris tugevad.
5. Siversk: ikka Bilohorivka ning pisu ka Verhnokamjanski kandis, muutusi rindejoones ei tuvastanud.
6. Bahmut: hetkel üks blogija väide, et eile õnnestus siin rindel vene poolel lõpuks Tšassiv Jarist idas Siverski Donetsi – Donbass kanalini jõuda linna kanali idakaldal asuvast osast lõunas. Ala on mets ja ulatub kanalini. Kahjuks aga on siin lõigus u 1 km pikkuselt kanal reljeefi tõttu maa-all ja sestap veetakistust ees pole…
7. Donetsk: eile suuremaid muutusi rünnakutelaine ei toonud, õige pisu vaid hall ala Ukraina kahjuks kasvas rinde loodenurgas.
8. Lõunarinne: pisu enam rünnakuid, kuid muutusi see ei toonud.
Berdjanski suund: kolmes lõigus eile vene pool proovis, otsides uutes suundades Ukraina kaitses nõrkusi, ei leidnud…
Tokmaki suund: rünnakutest Verbove ja Robotõne juures infot polnud.
Melitopoli suund: vaikne.
9. Herson: muutusteta.
10. Venemaa plaanib luua uue föderaalringkonna, mis hõlmab annekteeritud Krimmi ja Venemaa sissetungi ajal Ukrainasse okupeeritud alasid. „Luuakse föderaalringkond, ma arvan, et see peaks juhtuma lähiajal. Ma arvan, et need on Donetski, Luhanski, Zaporižja, Hersoni oblastid ja Krimm,” tsiteerib RIA Novosti Venemaa poolt ametisse nimetatud Zaporižja oblasti okupeeritud territooriumi osa juhti Jevgeni Balitskit. Selle avalduse tegi ta Peterburi rahvusvahelisel majandusfoorumil (SPIEF).
Balitski sõnul võib uut ringkonda nimetada Novorossijaks. Seda küsimust uuritakse föderaalsel tasandil.
Venemaa sissetungi ajal Ukrainasse 2022. aasta veebruaris okupeeris vene armee osa Donetski, Luhanski, Hersoni ja Zaporižja oblastist. Okupeeritud aladel korraldati 2022. aasta septembris referendumid Venemaaga ühinemise teemal. Enamik riike keeldus selliste valimiste tulemusi tunnustamast, poolt olid vaid Süüria ja Põhja-Korea. 2014. aasta alguses annekteerisid Venemaa võimud Krimmi, kus korraldati sarnane referendum.
2015. aastal sai Jevgeni Balitski kostjaks kriminaalasjas, mis käsitles 37 miljoni grivna (2015. aasta detsembri vahetuskursi järgi umbes 1,5 miljonit dollarit) vargust ja omastamist. Uurimine tuvastas, et 2008. aastal võttis perekond Balitski Ukreximbankilt laenu ühe oma ettevõtte, Melitopoli liuglaagritehase vara tagatisel, misjärel asuti kohe tehase pankrotti viima. 2017. aastal algatas Ukraina prokuratuur separatistlike avalduste pärast kriminaalasja Balitski, tollase Ülemraada saadiku vastu. Enne seda lubas ta lahkuda Ukrainast koos oma ringkonnaga.
2022. aastal, pärast seda, kui Venemaa okupeeris osa Ukraina Zaporižja oblastist, alustas Balitski koostööd Moskvaga ja määrati „Zaporožje oblasti sõjalis-tsiviilvalitsuse juhiks”. 2023. aasta suvel mõistis Ukraina kohus Jevgeni Balitskile tagaselja 15 aasta pikkuse vangistuse ebaseaduslike referendumite korraldamise ja riigipiiride muutmise eest.
11. Venemaa armee kaotas Ukraina sissetungi ajal üle 130 tuhande sõduri, ütles putin. Meie arvutuste kohaselt kaotab Ukraina armee umbes 50 tuhat inimest kuus. Kuid need on sanitaarsed ja pöördumatud kaotused. Mõlemad. Kuigi need on tühistamatud ja sanitaarsed, on need ligikaudu 50/50,” tsiteerib Interfax putinit.
Tema sõnul on korvamatute kahjude suhe Venemaa Föderatsiooni ja Ukraina vahel ligikaudu üks viiele. Seega on vene armee ametlikud kaotused umbes 10 tuhat sõdurit kuus ehk 270 tuhat sõdurit 27-kuulise sõja jooksul, millest 135 tuhat hukkus.
Sarnase arvu tõi välja Prantsusmaa Euroopa- ja välisminister Stephane Sejournet. Tema hinnangul kaotas vene armee 150 tuhat sõdurit. „Venemaa sõjaline ebaõnnestumine on juba ilmne. Meie hinnangul ulatuvad Venemaa sõjalised kaotused 500 tuhande inimeseni, millest hukkus 150 tuhat inimest,” ütles ta intervjuus väljaandele Novaja Gazeta Europa.
Briti kaitseministeeriumi andmetel kaotas Venemaa armee Ukrainas 2024. aasta aprilli lõpu seisuga 450 tuhat hukkunute ja haavatutena. See arv ei sisalda kaotusi selliste erasõjaettevõtete võitlejate seas nagu Wagner, kes värbas ja paiskas kümneid tuhandeid Venemaa kolooniatest pärit vange „liharünnakutesse”. Ameerika luure hindas mullu augustis Venemaa kaotusteks 360 tuhat inimest, millest 120 tuhat hukkus.
Mediazona ja BBC suutsid kinnitada 50 tuhande vene sõduri hukkumist. Nende sõnul ei olnud Venemaa täiemahulise sissetungi alguse ajal Ukrainasse vähemalt 43 protsenti hukkunutest sõjaväega seotud, 18 protsenti kinnitatud kaotustest olid vangid, 13 protsenti vabatahtlikud, 12 protsenti mobiliseeritud. Ei olnud võimalik kindlaks teha, kas 28 protsenti hukkunud sõjaväelastest kuulus mõnda sõjaväe gruppi või harusse.
12. Venemaa majandus, mis on näidanud märkimisväärset kasvu seoses sõjaseisundile üleminekuga, on ostujõu pariteedi (PPP) poolest SKT-st mööda läinud Jaapani majandusest. Majandusteadlased kasutavad seda erinevate hinnatasemetega riikide paremaks võrdlemiseks.
Pärast Maailmapanga andmebaasi uuendamist ulatus Venemaa ostujõu pariteedi SKT 2023. aastal 6,45 triljoni dollarini, võrreldes Jaapani 6,3 triljoni dollariga. Selle tulemusena tõukas Venemaa Jaapani 4. kohalt. Nüüd on Venemaa India (14,6 triljonit dollarit), USA (27,4 triljonit dollarit) ja Hiina (35 triljonit dollarit) järel.
Ostujõu pariteet on valuutade suhe, mis võtab arvesse erinevate majanduste hinnataset. Võimaldab võrrelda erinevate riikide valuutasid nende võime alusel osta teatud kaupu ja teenuseid.
Oma arvutusi uuendanud Maailmapanga andmetel (varem 2017. aastal tõlgiti SKP ostujõu pariteediga rahvusvahelistesse dollaritesse 2017. aastal ja nüüd 2021. aastal) vahetasid Venemaa ja Jaapan kohad juba 2021. aastal, märgib arenevate turgude spetsialiseerunud väljaanne bne Intellinews.
Alates 2013. aastast on Venemaa maailmamajandusest maha jäänud, kusjuures keskmine aastane kasvumäär on veidi üle 1%, samas kui globaalne SKT kasvas umbes 3% aastas. Kuid pärast sissetungi Ukrainasse ja selle tekitatud probleeme 2022. aastal suurendasid Venemaa võimud panust sõtta mitmekordselt. Tänu sõjatööstuskompleksi ja sellega seotud tööstusharude buumile, riigi investeeringutele riikliku julgeoleku tagamisse, suuremahulistele maksetele julgeolekujõududele ja sõjaveteranidele, aga ka matusetasudele nende lähedastele kasvas Venemaa SKT 2023. aastal 3,6%. Maailmapank tõstis selle aasta prognoosi 1,1 protsendilt 3,2 protsendile.
Ostujõu pariteedi SKT on vaid üks viis majanduste mõõtmiseks ja võrdlemiseks. Nominaalse SKP poolest pole Venemaa isegi esikümnes. IMF-i andmetel on see 30. aprilli 2024 seisuga maailmas 11. kohal, oma SKT-ga enam kui kaks korda vähem kui Jaapanil (4. koht) – 2,06 triljonit dollarit versus 4,1 triljonit dollarit. Kõik BRIC-partnerid edestavad Venemaad: Hiina on 18,5 miljardi dollariga 2. kohal, India 3,9 triljoni dollariga 5. kohal, Brasiilia 8. kohal 2,3 triljoni dollariga.
SKP elaniku kohta – näitaja, mille järgi heaolu taset tavaliselt hinnatakse – jääb Venemaa maailma liidritest veelgi maha. Kui 1. kohal oleva Monaco SKT elaniku kohta ületab 240 500 dollarit, siis Venemaa oma jääb selle näitaja järgi isegi veidi alla naaberriigile Kasahstanile (14 780 dollarit), kuid edestab veidi Hiinat (13 140 dollarit). Jaapani SKT elaniku kohta on 33 140 dollarit, USA oma 85 370 dollarit, Eesti SKT elaniku kohta oli 2021.aastal u 35 000 eurot.
13. Ainult 15% alates veebruarist Hiinasse saadetud maksetest jõudis adressaatideni. Makseprobleemid võivad Venemaale maksma minna ligi kolmandiku impordist.
Majanduslangus kasvu asemel
„Sanktsioonide eesmärk on piirata Venemaa kaubandusoperatsioone ja suurendada isolatsiooni. Sellised meetmed annavad kindlasti tulemusi,” ütles HSE professor Jevgeni Kogan. Seni on tulemus muljetavaldav.
SberCIB analüütikute hinnangul on import Venemaale praegu umbes 30% väiksem, kui see võiks olla. Nende mudeli kohaselt oleks import aasta esimesel poolel eeldatavasti kasvanud umbes 13%, kuid dollari inflatsiooniga korrigeerituna peaks import langema umbes 14%. Reaalselt on import praegu kohalikel miinimumidel ega ole kasvanud alates 2023. aasta kolmandast kvartalist, mil see rubla nõrgenemise tõttu langes, märgivad nad, et tõenäoliselt jätkub selline olukord impordiga ka lähikuudel. Koganil on sama prognoos.
Keskpanga analüütikud (see ei ole regulaatori ametlik seisukoht) märkisid ka, et impordi hooajalise kasvu puudumine peegeldab ilmselt probleeme väliskaubanduse arveldustega.
Esimeses kvartalis langes import aastases arvestuses 11%, aprillis – 7%. Hiinaga on ebaõnnestumine veelgi hullem. Hiina eksport Venemaale langes märtsis 15,7% võrreldes 2023. aasta sama kuuga, teatas Bloomberg Hiina tolliandmetele viidates; see juhtus esimest korda pärast 2022. aasta juunit, langus oli 13,6%. Hiina eksport Venemaa Föderatsiooni kahanes märtsis 7,6 miljardi dollarini, mis on madalam jaanuari-veebruari (8,4 miljardit dollarit) ja eelmise aasta märtsi keskmisest tasemest (9 miljardit dollarit), mis võib viidata probleemidele impordi eest tasumisel, kirjutab ettevõtte GPB privaatpanganduse tegevdirektor Jegor Susin, lisades: „Mahud näitavad, et kõigil pole probleeme.”
Maksed ei lähe läbi
Makseprobleemi ulatuse mõistmiseks palus Moscow Times kolmel Venemaa väliskaubandusettevõtetega koostööd tegeval konsultatsiooniettevõttel küsida klientidelt piiriüleste maksete olukorda. Nad küsitlesid üle 1000 ettevõtte ja said väga sarnased vastused.
Selgus, et vähemalt veerand Hiina tarnijatele dollareid või (palju sagedamini) jüaane kandnud ettevõtetest said mai lõpuks maksed tagasi. Me räägime maksetest, mis on saadetud alates veebruarist – kui USA ähvardas Hiina, Türgi ja teiste riikide panku teiseste sanktsioonidega, kui nad „toetavad Venemaa sõjalist kompleksi”. Maaletoojate sõnul tavapärane lugu: raha „rippus” Hiina pankades mitu kuud kontrolli all, pankurid küsisid lisainfot – alates tootekoodidest kuni andmeteni lõppostja ja täpse transporditeekonna kohta, kuid lõpuks makse tagastati.
Kõige levinum vastus on, et umbes 60% ettevõtetest on Hiina pangas veel kontrollimise ootel raha. Mitmel ettevõttel on ootel maksed. Ja ainult 15% ülekannetest jõudis adressaadini turvaliselt.
Kõige usaldusväärsem ja kiireim viis otse Hiinasse maksmiseks on kanda rublad VTB-Shanghai kontole, et saata need väikesesse piirkondlikku maapanka, konverteerida jüaanidesse ja kanda tarnijale, ütleb üks konsultantidest. Sel juhul on võimalus, et makse saabub sõna otseses mõttes 3–5 päevaga. Kuid on probleem: VTB-Shanghais konto avamise järjekord on mitu kuud, lisab ta. „Juba on ilmunud vahendajad, kes lubavad 100-150 tuhande rubla suuruse vahendustasu eest avamist kiirendada, kuid garantiid pole,” ütles üks importijatest väljaandele Moscow Times. „Lisaks käivad ka jutud, et võid kirjutada panka, et sinu ost on mõnele riigiasutusele eluliselt vajalik ja siis avaneb konto kiiremini, aga meil isiklikult ei õnnestunud seda kontrollida,” räägib ta.
Samad konsultantide läbiviidud küsitlused näitasid, et üldiselt maksab umbes 20% importijatest praegu rublades erinevate Hiina pankade, sealhulgas VTB-Shanghai kaudu: lisaks kontode avamise raskustele on muidki probleeme – kõik Hiina pangad ei aktsepteeri rublasid ning selliste skeemide konverteerimisest ja komisjonitasudest tulenevad kahjud on suured. Mitmed ajalehe Moscow Timesi allikad hindasid neid vähemalt 5%-le.
Umbes 40% importijatest soovib juba meeleheitlikult maksta otse Hiinale ja kanda raha kolmandate riikide kaudu makseagentide või oma skeemide (nende juriidiliste isikute või partnerite) kaudu. Kuid ka siin pole kõik lihtne: suured Hiina pangad kontrollivad nüüd rangelt transiidiskeemides ilmunud Venemaa-sõbralike riikide – Valgevene, Serbia, Kasahstan, Kõrgõzstan – makseid ja keelduvad neid krediteerimast, kui kahtlustavad sidemeid Venemaaga.
Probleemid Hiinale tehtavate maksetega on nii olulised, sest Hiina on praegu Venemaa peamine kaubanduspartner. Selle kaudu ei osteta mitte ainult Hiinas toodetud kaupa, vaid ka tooteid üle maailma, mida nüüd sanktsioonide või tootja positsiooni tõttu otse Venemaale tarnida ei saa, selgitab suure väliskaubandusettevõtte omanik. Türgi mängib hoolimata kõigist Türgi äri piirangutest ja ettevaatlikkusest jätkuvalt Euroopa ja Ameerika kaupade tarnimise olulise sõlmpunkti rolli ning müüb ka palju oma tooteid, kuid pole siiski oma mahult võrreldav Hiinaga. Teiste riikide roll on veelgi väiksem – need on sisuliselt täiendavad transiidipunktid kaubavoogude ümbersuunamisel ja üha enam mitte otse Venemaa-vastase alliansi riikidest, vaid Türgist ja Hiinast.
See saab olema keerulisem ja kallim
2023. aasta lõpus ulatus Venemaa ja Hiina kaubavahetuse käive 240 miljardi dollarini, eelkõige kasvas Hiina eksport Venemaa Föderatsiooni 47% 111 miljardi dollarini, meenutab Vene-Hiina rahu, sõpruse ja arengukomisjoni Venemaa osa esimees Boriss Titov. Tema sõnul keelduvad Venemaa ja Hiina aja jooksul SWIFT-i makseteks kasutamast ning pankade omavaheliste arvelduste probleem laheneb. Titov loodab, et võtmerolli mängib SWIFT-i Hiina analoog CIPS, mida juba kasutavad paljud piirkondlikud pangad jüaanides ja rublades maksete tegemisel.
Kui, nagu varem juhtus, saab kiiresti lahendatud probleem impordi eest tasumisega, siis see taastub kiiresti ja tõenäoliselt „lennuga”, et kompenseerida alaimpordimahtusid, sest nõudlus impordi järele on vähemalt püsinud puutumatuna, väidavad keskpanga analüütikud. Kui probleemi lahendus viibib, siis peavad ettevõtted laovarusid läbi sööma (nende kasv andis eelmisel aastal 2/3 SKP kasvust).
Impordi vähenemine toetab rubla – sarnased protsessid toimusid juba 2022. aasta teises kvartalis, märgivad keskpanga analüütikud. Just impordi ebaõnnestumisega selgitavad paljud eksperdid, et dollari kurss langes alla 90 rubla. Kuid 2022. aastaga võrreldes on üks oluline erinevus, märgivad keskpanga analüütikud: „Imporditud kaupade tarnimise ja nende eest tasumise logistika keerukus toob tõenäoliselt kaasa impordi maksumuse välisvaluutas väljendatuna. Selles osas erineb olukord 2022. aastast, mil toimus aktiivne üleminek Euroopa kaupadelt Aasia omadele, mille ühiku valuutahind oli Euroopa omast madalam. Nüüd, mil üleminek on toimunud, võib oodata vaid hindade tõusu.”
Presidendi administratsiooni juhi asetäitja Maxim Oreškin nimetab toimuvat väikesteks raskusteks: Venemaa ja Hiina kaubandussuhetes on „pisiprobleeme, on lääne kiuslike kriitikute mahhinatsioone, nagu öeldakse, kuid sellest kõigest saab üle”.
Äri ei ole nii leplik. Keskpanga regulaarne ettevõtete küsitlus näitas, et äritegevust piiravatest teguritest märgiti aprillis kõige sagedamini personalipuudust ning raskusi imporditud tooraine, komponentide ja seadmete eest tasumisel.
Keskpank toob oma piirkonna majanduse ülevaates palju näiteid raskustest, millega ettevõtted kokku puutuvad nii importimisel kui ka eksportimisel: „Üks Kurgani piirkonna ettevõte teatas tootmisprotsessi keevitustraadi ostmisel probleemidest, mis on seotud arvutuste tegemisega <.. .> Aeg-ajalt tekib probleeme nii valmistatud metalltoodete raha laekumisega kui ka koostöös transpordi- ja kindlustuspartneritega ning sadamatega. Sanktsioonide ja makseprobleemide tõttu vähenes kalatoodete eksport aastaga võrreldes veerandi võrra. Kuid pakkumine siseturule on kasvanud kolmandiku võrra,” lohutab keskpanga Kaug-Ida keskpank.
Impordi tihendamise taasalustamine pidurdab majanduskasvu mitmete komponentide, spetsiifiliste toorainete jms endiselt lahendamata puuduse tõttu, märgivad CMAKP eksperdid. Alfa panga analüütikud nõustuvad, et impordi vähenemine võib tekitada kodumaise toodangu vahekomponentide defitsiidi, stimuleerides hinnatõusu ning see mõju on majandusele olulisem kui kaubandusbilansi suurenemine.
Kruvide pingutamine jätkub, on Kogan kindel, nimetades praegust etappi sanktsioonimehhanismide peenhäälestamise ajaks: „Loomulikult väliskaubandus ei peatu. Kuid see muutub veelgi kulukamaks – kulud ja nende finantsasutuste koormus, kes suudavad veel arveldusi teha, kasvavad järsult. Ja siis komisjonitasud suurenevad.”
14. Saksamaa ja Prantsusmaa ei toeta Euroopa Liidu kavatsust blokeerida luksusautode tarnekanal Venemaale Valgevene kaudu, kirjutab Politico mitmele Euroopa diplomaadile viidates. Pariis ja Berliin toetavad Venemaa-vastaseid piiranguid ja leiavad, et nende vastu, kes aitavad Vene Föderatsioonil sanktsioonidest mööda hiilida, on vaja võtta karme meetmeid, kuid EL-i tähelepanu peaks Saksamaa ja Prantsusmaa poole hinnangul olema suunatud neile sanktsioneeritud kaupu, mida Moskva kasutab sõjalistel eesmärkidel, selgitasid nad väljaannete allikaid.
Pärast Venemaa-vastaste sanktsioonide kehtestamist Ukraina sissetungi tõttu aitas Minsk Moskval korraldada sanktsioonide alla kuuluvate toodete tarnimist. Seega on autod ja nende varuosad muutunud Valgevene peamiseks impordiartikliks EL-iga kaubavahetuses: igakuised ostud kasvasid 2022. aasta jaanuari 50 miljonilt dollarilt 2024. aasta jaanuaris 268 miljonile dollarile. Riik hakkas toimima peamiselt luksusautode ümberlaadimispunktina – just nende segment näitas suurimat kasvu.
Mai lõpus sai teatavaks, et Euroopa Liit otsustas selle lünga sulgeda. Uued piirangud, mida praegu Brüsselis arutatakse, peaksid minimeerima sanktsioonidest möödahiilimise riski, teatas dokumendi eelnõuga tutvunud Financial Times varem. Meetmete hulka kuulub tehnoloogia ning sõjaliste ja kahesuguse kasutusega kaupade tarnimise keeld Valgevenesse ja läbi Valgevene, kalleid autosid, mis tulevad riiki endiselt peamiselt Saksamaalt ja Poolast, samuti teemantide impordi embargot – et Venemaad ära hoida. vääriskivide müügist Valgevene kaudu.
Saksamaa ja Prantsusmaa tegevuse tõttu kaalub EL nüüd võimalust jagada 14. Venemaa-vastaste sanktsioonide pakett ja samalaadsed meetmed Valgevene vastu, et jõuda õigeaegselt kokkuleppele Itaalias toimuvaks G7 tippkohtumiseks. ja liikuda edasi Moskva-vastaste suurte gaasisanktsioonide küsimuses, märgib Politico .
15. Eelseisev Ukraina-teemaline rahutippkohtumine, mis peetakse 15.-16. juunil Šveitsis, on sisu seisukohalt absurdne koosviibimine, mis on määratud üsna tühjale ajaviitele, ütles Venemaa presidendi pressisekretär dmitri peskov. „Loomulikult jälgime seda tähelepanelikult. No ootame mõnda sõnastust. Me kuuleme neid kõigepealt, siis saame aru. Jätkame sõjalist erioperatsiooni. Meie jaoks on peamine saavutada oma eesmärgid,” ütles kremli pressiesindaja, märkides, et Lääs püüab anda rahutippkohtumisele „kõigi võimalike vahenditega suuremat usaldusväärsust”.
peskov ütles ka, et Moskva ei näe praegu põhjust Kiieviga rahuläbirääkimiste alustamiseks.
Üle 160 riigi juhid on kutsutud Šveitsis toimuvale ülemaailmsele rahutippkohtumisele. Eelkõige on oodata mitme G7 riigi juhtide kohalolekut: Saksamaa kantsler Olaf Scholz, Kanada ja Jaapani peaministrid Justin Trudeau ja Fumio Kishida. 5. juunil teatas Elysee palee, et konverentsist võtab osa Emmanuel Macron.
Venemaad tippkohtumisele ei kutsutud. Vladimir Zelenski selgitas seda kartusega, et Venemaa pool „blokeerib kõik, segab kõik”. Moskva on plaanis arutelusse kaasata järgmises etapis, mil maailma liidrid töötavad välja rahulepingu aluspõhimõtted.
Nüüd püüab Venemaa kogu oma jõuga sündmust Šveitsis häirida, meelitades selleks Hiinat, ütleb Zelenski. „Venemaa, kasutades piirkonnas Hiina mõjuvõimu, kasutades ka Hiina diplomaate, teeb kõik, et rahutippkohtumist häirida,” selgitas ta. Ukraina presidendi sõnul ähvardab Moskva paljusid riike põllumajanduskaupade ja toiduainete blokaadiga, ähvardab tõsta energiahindu ja nõuab, et nad keelduksid üritusel osalemast.
16. Lühiuudised
Prantsusmaa annab Ukrainale üle mitu hävitajat Mirage 2000-5 ja võtab üle Ukraina pilootide väljaõppe. Riigi president Emmanuel Macron teatas sellest Normandias, edastab Le Figaro. Et valmistuda Mirage 2000-5 lendamiseks, korraldab Prantsusmaa sel suvel kuuekuulise pilootide koolituse, ütles Macron. Lisaks aitab Pariis 4500 sõdurist koosneva Ukraina brigaadi väljaõpet läbi viia.
Venemaa saatis USA lähedale Kuuba kanti õppustele portsu enda sõjalaevu: Yaseni klassi tuumaallveelaev, rakettide Kalibr, Onyx ja Zircon kandja. Admiral Gorškovi klassi fregatt, raketiheitjate Kalibr, Onyx ja Zircon kandja. Projekt 23130 tanker Akademik Pašin ja Project R-5757 päästepuksiir Nikolai Tšiker.
Scholz on endiselt Tauruse Ukrainasse saatmise vastu, kuid tema seisukoht pole enam nii kategooriline.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
